KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-12985 Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi PŠ hagi MR vast

§ 424

lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja ei esita hagi tagasivõtmisele vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostja sai hageja täpsustatud avalduse kätte 30.01.2016. Kuivõrd kostja ei ole käesoleva ajani esitanud kohtule vastuväidet hagi osalisele tagasivõtmisele, võtab ringkonnakohus hagi osalise tagasivõtmise vastu ning jätab hagi läbi vaatamata nõude osas tõsta kostja välja eluruumist XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXX, Harju maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr XXXXXXXX) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab seoses hageja poolt hagi osalise tagasivõtmisega maakohtu otsuse osas, 2

§ 425lg 3).

7. Menetluskulude jaotamine sõltub hagi tagasivõtmise korral asjaolust, miks hageja hagi tagasi võtab.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna nõue on pärast hagiavalduse esitamist kostja poolt rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

1. Järgnevalt määrab ringkonnakohus vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
2. Hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust on maakohus analüüsinud, hinnates 15.10.2015 ja 19.10.2015 esitatud taotluste alusel hageja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks 900 euro ulatuses, millest 500 eurot moodustab lepingulise esindaja tasu õigusabi eest ajakuluga 5 tundi tunnitasuga 100 eurot ning 400 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt ringkonnakohtu poolt muudetud jaotusele jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud 900 eurot kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 900 eurot.
3. Hageja apellatsioonkaebuses toodud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud apellatsiooniastmes riigilõivust 400 eurot ning lepingulise esindaja tasust 1950 eurot. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnitasuga 150 eurot ning hageja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: esmane kohtumine kliendiga, maakohtu otsuse analüüs ja erinevate väljavaadete esialgne arutamine – 1 tund; poolte suhete tausta uurimine, sh e-kirjavahetuse põhjal (120 e-kirja) – 2 tundi; tsiviilasja materjalidega tutvumine – 2 tundi; kirjavahetus ja arutelu kohtutäituritega, kas nad saaksid otsuse täita, kui see jõustuks – 2 tundi; telefonikonsultatsioonid – 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi; riigilõivu tasumise korraldamine – 0,25 tundi; kaebuse e-toimikusse sisestamine – 0,25 tundi; kokku 13 tundi. Hageja kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning palus kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus, tutvunud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hageja õigusabikulud on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud osaliselt.

Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingutest tuleb hinnata vajalikuks ning ajamahult põhjendatuks apellatsioonkaebuse koostamine ajakuluga 5 tundi. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu põhjendatuse hindamisel käesoleva asja keerukust ning esitatud dokumendi sisulist mahtu. Samuti on vajalikud menetlustoimingud riigilõivu tasumise korraldamine 0,25 tundi ja kaebuse e-toimikusse sisestamine 0,25 tundi. Õigusabikulu, mis on tekkinud seoses maakohtu otsuse analüüsiga, loeb ringkonnakohus põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada õigusabitoimingute nimekirjas märgitud esmast kohtumist kliendiga ja erinevate väljavaadete esialgset arutamist, poolte suhete tausta uurimist ja tsiviilasja materjalidega tutvumist, kuivõrd tegemist on õigusabitoimingutega, mis on tingitud hageja poolt lepingulise esindaja vahetamisest pärast maakohtu menetlust. Esindaja vahetamist menetluse kestel saab pidada küll lubatavaks, kuid sellega kaasnevaid kulusid ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Samuti ei hinda ringkonnakohus

§ 175

lg 1 mõttes vajalikeks toiminguteks kirjavahetust ja arutelu kohtutäituritega ning telefonikonsultatsioone. Nimetatud toimingud ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad, kuivõrd need ei kajastu tsiviilasja materjalides. 3

§ 175

lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta, s.o 144 eurot käibemaksuga, ei ületa ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on füüsiline isik, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hagejale hüvitamisele koos käibemaksuga.

Seega kuulub hageja taotlus õigusabi kulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele kokku 900 (6 x 150) euro ulatuses. Samuti tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 eurot. Seega on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku 1300 (900 + 400) eurot. Vastavalt jaotusele tuleb hageja menetluskulud 1300 eurot välja mõista kostjalt. 11. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 2200 (900 + 1300) eurot. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise tasumise kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12. Hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4