2-15-12009/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12009 Tsiviilasi DK ja KK hagi MK vastu tagasiulatuva elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.12.2015 otsus (lihtmenetlus) Tsiviilasja hind DK hagi hind on 1043,71 eurot KK hagi hind on 1043,71 eurot Kaebuse esitajad ja kaebuse liik MK apellatsioonkaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja DK (IK XXXXXXXXXXX) Hageja KK (IK XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja VV-K ja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja MK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda MK poolt Harju Maakohtu 11.12.2015 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik DK ja KK esitasid Harju Maakohtule 12.08.2015 hagi MK vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Kostja ei ole täitnud elatise maksmise kohustust hagejate suhtes vähemalt alates 20.12.
2. 1 Hagejad esitasid 04.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning palusid kostjalt välja nõuda kummagi hageja kasuks elatise 200 eurot kuus. Pärnu Maakohus tegi 15.06.2015 kohtumääruse/maksekäsu, millega kohustati kostjat tasuma kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus alates 04.05.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad pakkusid kostjale võimalust maksta hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuv elatis miinimumsummas perioodi 20.12.2014 kuni 31.05.2015 eest, kuid kostja seda nõuet ei täitnud. Seega palusid hagejad välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis kokku 2186,66 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on oma lapsi rahaliselt ja emotsionaalselt kogu aeg toetanud. Pooled (kostja ja hagejate ema) üürisid kuni
3. aasta lõpuni korterit Tallinnas XXXXXXXX X-X. Tallinnas. Pooled ütlesid üürilepingu üles ning 27.12.2014 esitas üürileandja üürnikele kirjaliku pretensiooni, millest tulenevalt hüvitas kostja üksinda üürileandjale kahju 2598,02 eurot, mille üürnikud olid tekitanud üürileandja varale. Samuti tasus kostja 12.02.2015 hagejate seadusliku esindaja võlgnevuse, juunikuus 2014 käidi perega reisil Venemaal, mille rahastamiseks võttis kostja kiirlaenu ja mille tagastamise kohustus jäi kostja kanda. Kostja on tasunud ka hagejate ja nende seadusliku esindaja viisade ja reisikindlustuse eest reisimiseks Venemaale aprillikuus
4. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt elatise tagasiulatuvalt perioodi 20.12.2014 - 03.05.2015 eest DK kasuks 867,58 eurot ja KK kasuks 867,58 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuivõrd hagejate nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Tõendatud ei ole, et kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel oli kokkuleppe elatise tasumiseks teistsugusel viisil, kui seaduses sätestatud raha perioodilise maksmisega. Ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa arvestada kostja poolt üürileandjale hüvitatud kahju ega hagejate seadusliku esindaja eest täitedokumendi alusel tasutud võlgnevust. Kostja poolt üürileandjale hüvitatud kahju ja hageja seadusliku esindaja eest tasutud võlgnevust ei saa tasaarvestada kostja lastele elatise maksmise kohustusega. Asjakohane ei ole ka kostja väide, et juunikuus 2014 käidi ühise perena reisil Venemaal, mille rahastamiseks võetud kiirlaenu tagastamise kohustus jäi kostja kanda, kuivõrd eeltoodu väljub käesolevas menetluses esitatud nõude ajalisest piirist. Ka aprillis 2015 kostja poolt tasutud viisade ja reisikindlustuse maksumust hagejate ja hagejate seadusliku esindaja reisimiseks Venemaale ei saa pidada kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe, et hagejad aktsepteerivad seda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kuivõrd Pärnu Maakohtu 15.06.2015 kohtumääruse/maksekäsu kohaselt mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates 04.05.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, ei pea kohus põhjendatuks hageja nõuet elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks perioodil 04.05.2015 kuni 31.05.
5. Hagejad esitasid kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.05.2015 ning alates sellest kuupäevast on kostjalt elatis välja mõistetud. 2 2014.a oli igakuine miinimumelatis summa 177,5 eurot ja 2015.a 195 eurot. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 20.12.2014 - 03.05.2015 eest 867,58 eurot (ajavahemik 20.12.2014 - 31.12.2014 177,5 / 31 x 12 = 68,71 eurot; ajavahemik 01.01.2015 - 30.04.2015 195 x 4 = 780 eurot; ajavahemik 01.05.2015 - 03.05.2015 195 / 31 x 3 = 18,87 eurot). Edasine menetlus MK ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule tagasi. Kohus oleks pidanud lähtuma PKS § 100 lg-st 3, kuna laste vanemad olid sõlminud kokkuleppe, mille järgi pidi kostja maksma laste ema eest laenumakseid ja ka hüvitama üürileandjale tekitatud varalise kahju ning laste ema ei pidanud seetõttu kostjalt lastele elatist nõudma. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kaks eraldi hagejat, kellel oli üks esindaja, esitasid maakohtusse eraldi hagid. Tegemist oli raha maksmisele suunatud hagidega: DK nõue kostjalt elatise saamiseks ja KK nõue kostjalt elatise saamiseks. Kuna kummagi hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kostja väide, mille kohaselt leppis ta hagejate emaga kokku, et kostja maksab hagejate ema eest laenumakseid ja hüvitab üürileandjale tekitatud varalise kahju ning laste ema ei nõua seetõttu lastele elatist, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Vastava kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Hagejad kinnitasid, et kostja aitas laste emal küll võlgnevuse tasuda, kuid vaidlesid kokkuleppele vastu ning seega oleks kostjal tulnud vastavaid asjaolusid tõendada. Seda aga kostja 3 teinud ei ole. Miski ei viita sellele, et selline kokkulepe hagejate ema ja kostja vahel oleks sõlmitud. Seetõttu ei tule kohtul hinnata selle kokkuleppe kehtivust ega mõju ülalpidamiskohustusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 4