Obsah (6)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-1769 Tsiviilasi Swe

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtus on kostjat I esindanud vandeadvokaat Gennadi Kull ja kostjat II XXX. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on nii kostjat I kui kostjat II esindanud vandeadvokaat Gennadi Kull. Avaldajad taotlevad apellatsiooni- ja 2 kassatsioonimenetluses kantud kulusid solidaarvõlgnikena ja riigilõivu taotleb kostja I ainuisikuliselt.
2. Riigikohus on lahendi 3-2-1-65-13 p 15 asunud seisukohale, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud laenulepingust tulenev solidaarne nõue mõlema kostja vastu, mistõttu kohus leiab, et nende panus ühiste menetluskulude kandmisel on võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest. Kostja I menetluskulud
3. Avalduse kohaselt on kostja I menetluskuludeks õigusabikulud summas 2508 eurot ja riigilõiv 900 eurot ja solidaarvõlausaldajatena menetluskulu summas 2 640 eurot.
4. Toimiku materjalidest nähtuvalt on riigilõiv 900 eurot tasutud 03.07.2014 apellatsioonikaebuse esitamisel (kd I lk 180, 181). Apellatsioonikaebuse on esitanud mõlemad kostjad ühiselt, mistõttu kostjale I langeb 50% ehk 450 eurot.
5. Avalduse kohaselt on kostja I õigusabikulud summas 2508 eurot kantud maakohtus. Kohus leiab, et kostja I poolt maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendamatu. Kohus nõustub hageja vastuväites toodud põhjendustega, et kostja I on juriidilise kõrgharidusega isik, kes samal ajal on esindanud samas kohtuasjas kostjat II. Sellest järeldub, et kostja I ei vajanud oma õiguste kaitseks maakohtus esindajat ja kulud on kunstlikult tekitatud. Seda kinnitavad ka esitatud menetlusdokumendid, mis mõlema kostja osas on sisult sarnased, nendes tuginetakse samadele asjaoludele ja samale materiaalõiguslikule alusele.
6. Avalduse kohaselt on kostja I ja kostja II poolt kantud menetluskulu apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kokku 2 640 eurot. Arvestades keskmisi turuhindasid ja tsiviilasja keerukust peab kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot/tund ilma käibemaksuta.
7. Hagejale ei nähtu e-toimikust 09.07.2014 kohtumäärust ega ka sellele vastuväite esitamist, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud kuluga. Juhul kui nimetatud vastuväide on siiski esitatud, palub hageja kohtul hinnata kõnealuse ajakulu vajalikkust ja põhjendatust Kohtutoimikust nähtub 08.07.2014 määrus (kd I lk 168) ja vastuväide 09.07.2014 (kd I lk 169). Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud.
8. Hageja esitas vastuväited järgmiste toimingute ajakulu osas: apellatsioonkaebuse koostamine 6 h, 18.07.2014 määrusega tutvumine 10 minutit, 22.08.2014 vastusega tutvumine 2 h, kohtu 07.11.2014 kirjaga tutvumine 10 minutit, Riigikohtu praktikaga tutvumine, Euroopa Kohtu praktikaga tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine 6h ja 03.03.2015 kohtu kirjaga tutvumine 10 minutit. Hageja peab põhjendatuks esindaja ajakulu 11 tunni ja 14 minuti osas. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning et toimingud on tehtud kahes kohtuastmes, peab tehtud toiminguid vajalikeks ja nendele toimingule kulunud aega põhjendatuks.
9. Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, tuleb kostja I osas välja mõista ainult temale langev osa (50%), mis on summas 1320 (2640*50%) eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot, kokku 1770 eurot. Kostja II menetluskulud 3
10. Kostjale II tuleb hagejalt välja mõista 50% apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõivust, mis on 450 eurot.
11. Avalduse kohaselt on kostja II esindaja tunnihind 110 eurot. Hageja esitas tunnihinna osas vastuväite, et õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb vahemikku 60-85 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole oma väidet aga tõendanud. Seisuga 19.11.2015 on õigusbüroode veebilehe andmetel õigusteenuste tunnihinnad järgmised: City Õigusbüroo (www.cityoigusabi.ee) on kirjalike dokumentide koostamine ja esindamine kohtus 100 eurot/tund; Lutheri Õigusbüroo (www.iuring.ee) õigusalane konsultatsioon ja dokumentide koostamine 70 eurot/tund ja kiirtöö 90 eurot/tund (saab kokku leppida ka kindlas hinnas või tulemustasus, kohtumenetluses esindamist eraldi välja toodud ei ole) ja V&V Õigusbüroo (http://vvb.ee) esindamine kohtus alates 100 eurot/tund, hagide ja vastuste koostamine 60 eurot/tund. Kohtu hinnangul ei olnud tegu keeruka kohtuvaidlusega, mistõttu arvestades veebilehel leitavaid teiste õigusbüroode tunnihindasid, ei ole põhjendatud tunnihind juristi puhul üle 100 euro/tund.
12. Hageja esitas vastuväited järgmistele toimingutele kulunud ajaosas: vastus hagiavaldusele 5 h, 21.04.2014 vastus 3 h ja 05.05.2014 vastus 3 h. Hagejale ei nähtu, et kostja II oleks 21.04.2014 menetlusdokumenti esitanud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 9 tundi. Hageja poolt viidatud 21.04.2014 menetlusdokumendiks on kostja II seisukoht hageja 13.04.2014 seisukohale (kd I lk 112-114). Kohus leiab, et osaliselt on ajakulu (17,5 tundi) ülepaisutatud. Arvestades tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumente ning nende dokumentide sisu ja mahtu vähendab kohus ajakulu 4 tunni võrra. Arvestades põhjendatud ajakulu (13,5 tundi) ja tunnitasu suurust (100 eurot) on põhjendatud õigusabikulud maakohtus summas 1350 eurot (13,5*100).
13. Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, on kostjale langev osa 50% summas 1320 (2640*50%) eurot.
14. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 2670 (1350+1320) eurot, kokku 3120 eurot. Kohus jätab kostjate avalduse rahuldamata summas 3083 (7973-1770-3120) eurot. 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

22.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4