← Eesti

3-15-2298/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2298 Haldusasi JR kaebus alates
  2. aprillist
  3. a Kaitseliiduga teenistussuhte lõppemise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – JR Vastustaja – Kaitsevägi Menetluse alus ringkonnakohtus JR määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta JR määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-15-2298 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. JR esitas 11.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et tema teenistussuhe Kaitseliiduga on lõppenud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (KVTRS) § 17 lg 1 alusel alates 01.04.
  9. Kaebaja oli võetud
  10. a tähtajaliselt tegevteenistusse ja ta esitas 28.02.2013 taotluse tegevteenistussuhte peatamiseks, mis jäeti Kaitseväe juhataja 18.04.2013 vastusega rahuldamata. Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 246P loeti JR Kaitseliidu tegevteenistusse võetuks määramata ajaks, kuid kaebajale edastati see käskkiri alles 22.06.
  11. Rikutud on kaebaja õigust seaduslikule haldusmenetlusele.
  12. Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2015 määrusega JR kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Teenistussuhte lõppemise eelduseks KVTRS § 17 lg 5 alusel on isiku vastavasisuline taotlus Kaitseväe 3-15-2298 juhatajale, mida kaebaja esitanud ei ole. Kohtute infosüsteemist (haldusasi nr 3-13-1880) nähtuvalt võeti kaebaja Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkirjaga nr 246P (muudetud 09.04.2013 käskkirjaga nr 267P) tegevteenistusse tähtajaga kuni 07.02.2014 ja nimetati Kaitseliidu Tallinna maleva staabi väljaõppesektsiooni instruktori ametikohale. Seoses poolelioleva kohtumenetlusega haldusasjas nr 3-12-1185 esitas kaebaja 28.02.2013 Kaitseliidu ülemale avalduse teenistussuhte peatamiseks alates 11.03.2013 kuni 01.11.2013 (k.a), mille rahuldamata jätmise kohta saadeti kaebajale 17.04.2013 teade. Kaebaja esitas 04.04.2013 Kaitseväe juhatajale järelepärimise eelmise avalduse lahendamise kohta ja avalduse teenistussuhte peatamiseks perioodiks 28.04.2013–28.10.2013, misjärel kaebaja oli töövõimetuslehel perioodil 05.04.2013–26.04.
  13. Kaebaja esitas 26.04.2013 avalduse tegevteenistusest erakorraliseks vabastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 142 alusel alates 28.04.2013 ja ei ilmunud enam teenistusse alates 29.04.
  14. Kaebaja esitas 09.05.2013 korduva avalduse teenistussuhte lõpetamiseks KVTS § 142 alusel, paludes lugeda teenistusest puudutud aeg 29.04.2013–10.05.2013 kaetuks saada olevate vabade päevadega ja vabastada ta teenistusest 10.05.2013 või tagasiulatuvalt 29.04.
  15. Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkirjaga nr 521P vabastati kaebaja 23.07.2013 Kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppesektsiooni instruktori ametikohalt ja tegevteenistusest KVTS § 140 lg 1 p 1 alusel ning arvati reservi alates 24.07.
  16. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-1880 tuvastanud Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkirja nr 521-P õigusvastasuse osas, milles see näeb ette JR teenistusest vabastamise 23.07.2013, kuna Kaitseliit on käitunud õigusvastaselt, vabastades kaebaja teenistusest hiljem kui 25.06.
  18. JR esitas halduskohtu määruse peale 14.10.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.10.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  19. JR palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja teenistusest vabastamise küsimus ei ole lõplikult lahendatud, sest haldusasjas nr 3-13-1880 arutati teenistusest vabastamise küsimust osas, mis puudutas kaebaja avaldust enda teenistusest vabastamiseks KVTS § 142 alusel, kuid mitte teenistusest vabastamise küsimust KVTRS § 17 lg-te 1 ja 5 alusel. KVTS § 142 ja KVTRS § 17 on teenistussuhte lõpetamise erinevad õiguslikud alused ja omavad erinevaid tagajärgi. Kaebajale ei tutvustatud 01.04.2013 käskkirja nr 246P ja tal ei olnud võimalik teada, et teenistussuhte lõpetamiseks on olemas täiendav õiguslik alus. Kaebajale heidetakse ette väejooksu, kuid juhul, kui talle oleks tutvustatud tema teenistusse määramise 01.04.2013 käskkirja nr 246P, siis oleks saanud teenistussuhte legaalselt lõpetada KVTRS § 17 alusel. Riigipoolse rikkumise tõttu ei antud kaebajale võimalust lõpetada teenistussuhe KVTRS § 17 alusel, vaid venitati ebamõistlikult tema teenistusest vabastamisega. Seega on tekkinud olukord, kus riik soovib oma ebaõiglusega tekitada õigust. Tallinna Halduskohtu määruse kehtima jäämine loob ebaõiglase olukorra, kus avalik võim on bürokraatliku segadusega jalge alla tallanud kodaniku õigused. See ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel korrata. 2

(3)3-15-2298
  1. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamiseks tuleb eeldada, et tõele vastab kaebaja faktiväide, et talle ei toimetatud 01.04.2013 käskkirja nr 246P kätte enne 22.06.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud see asjaolu mitte mingil juhul tuua kaasa sellist õiguslikku tagajärge, mille tuvastamist on kaebaja praeguses asjas taotlenud – kaebaja teenistussuhte lõppemist 01.04.
  3. KVTRS § 17 lg 1 sätestab, et KVTS jõustumisel loetakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse leping lõpetatuks ja isik loetakse tegevteenistusse võetuks lepingu lõppemise kuupäevale järgnenud päevast arvates. Seega toimus tegevteenistuse lepingu lõpetamine ja tegevteenistusse võtmine automaatselt seaduse alusel ega vajanud haldusakti kehtestamist ja kättetoimetamist. Ka KVTRS § 17 lg 5 esimene lause, mille kohaselt on tegevväelasel, kes ei soovi KVTS jõustumise tõttu jätkata tegevteenistuses, 30 päeva jooksul KVTS jõustumisest õigus esitada Kaitseväe juhatajale kirjalik taotlus tegevteenistusest vabastamiseks, kinnitab tegevteenistuse lepingu automaatset lõpetamist ja tegevteenistusse võtmist vahetult seaduse alusel. Kaebaja ei olnud esitanud Kaitseväe juhatajale avaldust tegevteenistusest vabastamiseks enne KVTS jõustumist ega ka 30 päeva jooksul pärast seda. KVTRS § 17 lg 5 teise lause kohaselt vabastatakse tegevteenistusest vabastamise taotluse esitanud isik tegevteenistusest hüvitiseta seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Kaitsevägi on taotluse kätte saanud. JR oli 28.02.2013 esitanud taotluse enda tegevteenistussuhte peatamiseks, mitte selle lõpetamiseks 01.04.2013 jõustuva KVTRS § 17 lg 5 alusel. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2014 otsuses nr 3-13-1880 (p 12) selgitanud, et KVTRS § 17 lg 1 alusel teenistusest vabastamine eeldab vastavasisulise põhjendusega avalduse esitamist Kaitseväe juhatajale ning Kaitsevägi ei pidanud juhtima kaebaja tähelepanu võimalusele taotleda tegevteenistusest vabastamist KVTRS § 17 lg 5 alusel, mis oleks taganud vastuvaidlematu vabastamise 7-päevase tähtaja jooksul. Haldusasjas nr 3-13-1880 jäeti jõusse käskkiri, millega oli JR vabastatud tegevteenistusest omal soovil, mistõttu läheks jõustunud kohtuotsusega vastuollu ja oleks õiguslikult ilmselgelt perspektiivitu taotlus tuvastada teenistussuhte lõppemine alates 01.04.2013 KVTRS § 17 sätestatud erialusel.
  4. Eelneva põhjal jääb JR määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.