Obsah (4)

§ 59§ 205§ 475§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2015.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-50519 Tsiviilasi

§ 59lg 6).

ASJAOLUD

1. K.K. esitas
2. juulil 2015.a Tartu Maakohtule avalduse tsiviilasja nr 2-12-50519 toimiku väljastamiseks. Avaldaja soovib tutvuda ebaseadusliku tagaselja tehtud kohtuotsusega oma poja K.K. suhtes, kes on raske puudega. Avaldaja soovib seista poja õiguste eest ja välja selgitada, miks ei ole otsuse tegemisel arvestatud Tartu Ülikooli kliinikumi arvamusega K.K. i tervisliku seisundi kohta. Toimikust saadavaid andmeid soovib K.K. kasutada pöördumises ringkonnakohtule. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis
4. juuli 2015.a kirjaga (käsitletav kohtumäärusena) K.K. rahuldamata. taotluse Maakohus selgitas, et K.K. ei ole oma täisealise poja K.K. i esindaja ega eestkostja, samuti ei ole K.K. antud tsiviilasjas menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ning ei ole põhistanud õigusliku huvi olemasolu toimikuga tutvumiseks (

§ 59lg 3).

Maakohus selgitas, et kuna K.K. ei ole asjas olnud menetlusosaliseks ega ühegi menetlusosalise seaduslikuks või lepinguliseks esindajaks, puudub K. K ka kohtulahendi peale edasi kaebamise õigus (

§ 205lg 1, § 630 lg 1, Pankr

S § 164). Samuti on möödunud Tartu Maakohtu tsiviilasjades nr 2-12-50519 ja nr 2-11-24241 tehtud kohtulahendite peale edasikaebamise tähtaeg. Kuna edasikaebamise tähtaeg on möödunud ning K.K. puudub viidatud tsiviilasjades kaebeõigus, ei ole avaldaja eesmärki (apellatsioonkaebuse esitamine) võimalik saavutada ning seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks lubata kohtutoimikutega tutvumist. Maakohus märkis, et K.K. ile eestkoste määrimist on maakohus kontrollinud tsiviilasjas nr 2-134746, milles kohus jõudis seisukohale, et K.K. ei vaja eestkostet vaid tugiisikut. Tugiisiku määramine ei kuulu kohtu pädevusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. K.K. esitas Tartu Maakohtu
2. juuli 2015.a kirja peale
3. juulil 2015 kaebuse ringkonnakohtule. Kaebaja leiab, et maakohus on piiranud tema vanemlikke õigusi haige lapse aitamisel ja kaitsmisel. Kaebuse väidete kohaselt: 1) ei nõustu kaebaja maakohtu seisukohaga; 2) on kaebaja eelnevalt tutvunud tsiviilasjas toimikutega ja osalenud kohtuistungitel; 3) soovib kaebaja vastuseid järgnevatele küsimustele: 1) kuidas saavad jõustuda ebaseaduslikud otsused; 2) kuidas saavad aeguda ebaseaduslike kohtuotsuste edasikaebe tähtajad; 3) miks ei ole ebaseaduslikke kohtuotsuseid avastanud esimees, direktor, juhataja; 4) miks ei ole kohus võtnud arvesse SA TÜ Kliinikumi ekspertiisiakti nr 92; 5) miks ei ole kohus arvestanud kohtualuse tervisega ja on seda halvendanud; 6) miks ei ole kohus lubanud kaebajal esineda ega aidanud kaasa kaebaja määramisele tugiisikuks; 7) miks ei ole kohus tugiisiku kaudu leidnud eestkostjat; 8) miks ei ole pööratud tähelepanu K.K. i diagnoosile ekspertiisiaktis nr 92; 9) miks ei ole kohus selgusele jõudnud kohtualuse pingetaluvuse osas; 4) on kaebajal kahtlus, et tegemist on kuriteo varjamisega, mis toimus
4. märtsil 2008.a ja mille suhtes ei ole uurimist läbi viidud; 5) peab kohus aitama haigeid inimesi ja mitte eirama nende põhiõigusi; 6) on tehingud kinnistuga XXX ebaseaduslikud, hoone ei vasta ehitusnormidele ja tuleb ümber ehitada. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja soovis oma
6. juuli 2015 avalduses maakohtule tutvuda kohtutoimikuga tsiviilasjas nr 2- 12-
7. Maakohus lahendas taotluse kirjaga. Tegemist on kaebaja poja K.K. pankrotimenetluse asjaga. Maakohus lõpetas K.K. pankrotimenetluse
8. mai 2015 määrusega. Pankrotiasja menetleb kohus hagita asjana (

§ 475lg 1 p 122).

Tsiviilasja toimikuga tutvumist reguleerib

§-s 59 sätestatu.

§ 59

lg 4 kohaselt võib hagita asjas muu isik (isik, kes ei ole menetlusosaline) tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja üksnes asja menetleva või menetlenud kohtu loal, kui ta põhistab õigustatud huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 6 kohaselt tutvumisloa andmisest keeldumise kohta teeb määruse kohtunik või kohtunikuabi. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega näeb seadus ette, et tsiviilasja toimikuga tutvumise taotluse rahuldamata jätmine peab toimuma kohtumäärusega, mitte kohtunikuga kirjaga. Riigikohtu praktikas on sedastatud, et dokumendi vormistamine kirjana ei välista selle lugemist kohtumääruseks. Kehtib põhimõte, et sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus, olememata pealkirjast ja vormistamisest. Vastasel korral tekib olukord, kus kohtu viga menetlusotsuse vormistamisel võtaks isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-29-07). Seega käsitleb ringkonnakohus maakohtu kohtuniku

1. juuli 2015 kirja kohtumäärusena, millele on avaldaja esitanud
2. juulil 2015 määruskaebuse. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole oma esialgses taotluses maakohtule ega ka kaebuses ringkonnakohtule suutnud piisavalt põhistada oma õigustatud huvi K.K. i pankrotiasja toimikuga tutvumiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei hakka neid oma määruses kordama. Toimikuga tutvumiseks loa andmiseks on ebapiisav kaebaja soov kasutada edasikaebeõigust oma haige poja aitamise eesmärgil. Kaebaja ei ole K.K. i asjas menetlusosaliseks, kellel oleks õigus asjas tehtud kohtulahendite peale edasi kaevata. Samuti puuduvad ringkonnakohtul andmed, et kaebaja esindaks oma poega K.K. i. Ringkonnakohus selgitab, et esindusõiguse olemasolul oleks kaebajal toimikuga tutvumisel samad õigused, mis menetlusosalisel endal. Asjaolu, et kaebaja on varasemalt toimikutega tutvunud ja kohtuistungitel osalenud, ei ole aluseks käesoleval juhul loa andmiseks. Seetõttu tuleb kaebaja taotlus saada luba tsiviilasja nr 2-12- 50519 toimikuga tutvumiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et toimikuga tutvumiseks loa andmise taotluse lahendamise menetluses ei ole ringkonnakohus pädev vastama määruskaebuses esitatud küsimustele. Küsimuste seos K.K. pankrotiasjaga, mille toimikuga tutvumiseks loa saamist kaebaja taotleb, on ringkonnakohtu hinnangul küsitav. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebajal on K.K. i isana kahtlusi oma poja teovõimes, siis on kaebajal õigus pöörduda vastava avaldusega maakohtu poole eestkoste menetluse alustamiseks. Asja materjalide kohaselt on asja menetlenud kohtunik
3. jaanuaril 2013 eestkostemenetluse K.K. i suhtes algatanud (I kd lk 187), kuid maakohus on
4. mai 2013 määrusega jätnud K.K. ile eestkostja määramata, tuvastades, et K.K. ei vaja eestkostet (II kd lk 40). Määruskaebuselt on tasumata riigilõiv.

§ 190

lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus kaebaja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Muud menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 4