lg 2 kohaselt peab usaldusisik, Tatjana Makarova Olga Koršakovalt (pankrotis), saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisik peab esitama kohtule üks kord aastas aruande oma ülesannete täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.september 2016.a. 2 3.10.2.
lg 1 kohaselt on Olga Koršakova (pankrotis) kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 3 järgi Olga Koršakova (pankrotis) töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, Tatjana Makarovale. Usaldusisik Tatjana Makarova peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi
lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik Tatjana Makarova Olga Koršakovale (pankrotis) üle andma 25 protsenti.
lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on Olga Koršakova (pankrotis) kohustatud poole usaldusisikule Tatjana Makarovale üle andma.
) § 193 lg 4; § 65 lg-te 1, 2; § 65 lg 11 ja § 23 lg-te 1, 3 sätetest. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega (sh ajutise halduri tasu ja kulud). Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste eest. Pankrotihalduri taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks
MS §-s 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Ajutise halduri tasuks on kohus kinnitanud 960 eurot ja pankrotihalduri tasuks on 620 eurot, kokku 1580 eurot (lisandub sotsiaalmaks 33%). Pankrotihalduri ülesannete täitmiseks tehtud ajutise halduri kulutused on kinnitatud summas 250 eurot ja pankrotihalduri kulutused summas 352,41 eurot, kokku 602,41 eurot (lisandub käibemaks). Kohus annab võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu (sh ajutise halduri tasu) summas 1580 eurot (lisandub sotsiaalmaks 521,40 eurot) ja kulutuste hüvitise 602,41 eurot (lisandub käibemaks 120,48 eurot) maksmisel ning vabastab võlgniku pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) riigile tasumise kohustusest vastavalt TsMS § 183 lg-le
Sellega rikkus kohus oluliselt võlgniku õiguseid; 2) ei ole pankrotihalduri esitatud ajakulu põhjendatud. Ajutiseks halduriks ja pankrotihalduriks oli sama isik. Ajutise halduri aruande ja pankrotihalduri aruande tekstid on identsed ning kinnitatud ajutise halduri tasu juba sisaldab aruande koostamiseks vajalikku ajakulu; 3) on halduril
lg 1 järgi lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur ei esitanud tähtaegselt kulutuste nimekirja, mistõttu pidi kohus jätma kulud kinnitamata; 4) on halduri kulutuste suurem osa bürookulud. Bürookulude loetelust jääb selgusetuks, millisel viisil on need bürookulud jagatud liikide järgi. Haldur ei esitanud kulutuste kandmist kinnitavaid dokumente ja kohus ei küsinud neid. Arvestades, et kulutused on ebaselged, pidi kohus eriti hoolega kontrollima kulutuste põhjendatust; 5) ei ole menetluskulude hüvitamise viis õiglane. Kohus otsustas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 järgi on selle menetluse eeldatav tähtaeg viis aastat arvates menetluse algatamise päevast. Selle aja jooksul on võlgniku võimalus kanda kulusid oluliselt piiratud. Ka pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu tähendab, et võlgnikul puudub võimalus maksta makseid, ja arvestades, et algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, ei teki sellist võimalust menetluse lõpetamiseni. Kohtu määratud menetluskulude riigituludesse hüvitamise viis ja tähtaeg põhjustavad võlgniku võlgnevuste suurenemise vähemalt täitekulude võrra. 5 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. Pankrotihaldur T. Eipre vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude võlgniku kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus õiglane ning menetlusosaliste õigusi ja kohustusi arvestav; 2) tuleneb
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohtu määratav tasu peab alluma kohtulikule kontrollile. Võlgniku igal juhul ärakuulamise kohustus on ebaproportsionaalne. Halduri tööülesanded on kajastatud pankrotiseaduses ning neid tuleb täita olenemata vara olemasolust – võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine, nõuetega tutvumine, nende kaitsmine, kohtule aruannete koostamine, võlausaldajate, avalike asutuste, pankade ja võlgnikuga suhtlemine, kirjavahetuse pidamine ja menetlusprotsessi selgitamine. Haldurid teenivad oma kutseülesannete täitmisel elatist. Kui selline sissetulek ei ole eranditult tagatud, siis ei saa oodata, et kodanikud oleks motiveeritud halduri ametialal praktiseerima; 3) on pankrotihalduri kulud perioodil 28.05.2014 kuni 17.10.
lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel.
lg-st 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Seega on tasu suuruse määramisel peamiseks kriteeriumiks pankrotihalduri töö maht ja keerukus. Kuna antud juhul tegemist oli
lg-s 1 sätestatud olukorraga ning kõik peamised pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud tegi T. Eipre kindlaks ajutise pankrotihaldurina (vt ajutise pankrotihalduri aruanne, t.l 41-44) , siis pankrotihalduri töö maht ja keerukus oli ilmselgelt alla keskmise ning selleks kulutatud aeg minimaalne. Sellist järeldust kinnitab ka
lg-s 11 sätestatud eriregulatsioon pankrotihalduri tasu suuruse kindlaksmääramise kohta olukorras, kus pankrot on välja kuulutatud
Maakohus ei ole pankrotihalduri tasu suuruse kindlaksmääramisel nende asjaoludega arvestanud ning pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestamisel lähtunud põhjendamatult üksnes pankrotihalduri esitatud ajakulust 15,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg 15,5 tundi ning selle alusel arvutatud tasu suurus 620 eurot (40x15,5) ei vasta asja keerukusele ja halduri poolt tehtud töö mahule ning määruskaebus on selles osas põhjendatud. Tegemist on füüsilise isiku pankrotivõlgnikuga, kellel puudub vara ning vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused ning kelle võlausaldajad on tehtud kindlaks enne pankroti väljakuulutamist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et pankrotihalduri põhjendatud ja vajalik ajakulu oma ülesannete täitmiseks pärast pankroti väljakuulutamist on 5,5 tundi ning sellest tulenevalt on pankrotihalduri tasu suuruseks 220 eurot (40x5,5). Määruskaebuses esitatud seisukoht, et T. Eiprele ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest määratud tasu 960 eurot sisaldab endas ka tasu pankrotihalduri ülesannete täitmise eest, ei ole õige. See, et maakohus ei küsinud enne pankrotihaldurile tasu määramist võlgniku arvamust, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna võlgniku seisukoht on esitatud määruskaebuses ning ringkonnakohus saab sellega arvestada. 9.
lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud 7 kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Nimetatud sättest tuleneb, et halduril on õigus nõuda ainult vajalike kulutuste hüvitamist, kulutused peavad olema põhistatud ja nähtuma kohtule esitatud aruandest ning kohtul on õigus nõuda kuludokumentide esitamist. Vaatamata kulutuste suuruse vaidlustamisele ei ole haldur määruskaebusele esitatud vastusele kuludokumente esitanud ning jäänud varem esitatud seisukohale, et lähtuda tuleb nn arvestuslikust bürookulu põhimõttest. Ringkonnakohus pankrotihalduri seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on pankrotihalduri kulutuste suuruse kindlakstegemisel võtnud põhjendamatult arvesse nn arvestusliku bürookulu suuruses 340,81 eurot. Määruskaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihalduri põhjendatud ja vajalikud kulutused pärast pankroti väljakuulutamist on 11,60 eurot (t.l 158 pöördel, aruande
lg-st 1 tulenevalt tasuda esimese osamakse alles pärast viie aasta möödumist arvates kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole õige.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ning lg-s 4 on sätestatud, et 25% tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma. Eelnevast järelduvalt peab O. Koršakova tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja kulud tulust, mida usaldusisik peab talle üle andma. 12.
lg 1 kohaselt pankrotimenetluses tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ning sama seaduse lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes juhul, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.
lg 5 kohaselt pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Seega ei ole kulude kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ette nähtud määruskaebuse esitamist Riigikohtule ning sellist seisukohta kinnitab Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 26.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Seetõttu on käesolev määrus lõplik. 8 13. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Viru Maakohtu 06.08.2015 määrusega vabastati O. Koršakova määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus O. Koršakova riigilõivu 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.