1-13-5400/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5400 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Babitšev (isikukood 38102175714) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt määruskaebemenetluses Vladimir Babitševile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Vladimir Babitševilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Vladimir Babitševil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Vladimir Babitšev, 1-13-5400, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Vladimir Babitšev tunnistati Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega süüdi KarS § 424, § 203, § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel. Nimetatud karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. V. Babitševi liitkaristuseks on 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust algusega
12. aprill
13. Karistusõiguse revisjoni tõttu vaadati V. Babitševi karistus üle ning tema karistuseks loeti 3 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust alates
14. aprillist
15. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
16. detsembril
18. Tartu Maakohtu
19. jaanuari 2016 määrusega jäeti V. Babitšev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leidis kohus, et V. Babitševi tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtul puudus kindlustunne, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude riske maandada. Karistuse kandmise jätkamisel oleks võimalik isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu lahendi vaidlustas kaitsja, kes taotleb tühistada määruse täies ulatuses ning teha uus määrus, millega vabastada V. Babitšev temale Tartu Maakohtu
21. juuni 2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega ning määrata talle katseajaks lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele Tartu Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses loetud kohustused – mitte tarvitada katseajal alkoholi, mitte omada ja tarvitada katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas töötuna kohtu määratud tähtaja jooksul, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis vajadusel, alluda ettenähtud ravile, milleks V. Babitšev on ka nõusoleku andnud. 3.1 Arvestamata on jäetud vangla iseloomustavas materjalis esiletoodud V. Babitševi positiivselt iseloomustavad momendid. Maakohus on teinud seetõttu tuvastatud faktilistest asjaoludest ebaõiged järeldused. Kohus on jätnud arvestamata V. Babitševi selgitused oma elu korraldamiseks vabaduses ning sellest, milliseid muudatusi on vangistus tema mõtlemises teinud. Samuti on jäetud arvestamata vangla ja kriminaalhooldaja arvamus, millest nähtub, et V. Babitšev on läbinud hulgaliselt rehabiliteerivaid tegevusi. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava riskivaldkondadega on kinnipidamisasutuses tegeletud ning ta on ka ise motiveeritud tegelema nendega. Tagasiside programmides osalemise kohta on positiivne. Sellest järelduvalt võib öelda, et V. Babitševi suhtes on karistus eesmärgi täitnud. V. Babitševi eesmärkide elluviimine ning käitumiskontrolli ajaks seatavate kontrollnõuete- ja kohustuste täitmine on realistlik. 3.2 V. Babitšev on kinnitanud, et ta on õppinud, kuidas ületada elus tekkivaid raskusi ja teadvustab riskitegureid, mis tema elukäiku mõjutanud on. Tuleks anda talle võimalus tõestamiseks, et muutused on ka tegelikud. Karistuse jooksul toimunud positiivseid muutusi tuleks arvestada. 3.3 Uue kuriteo riskid on maandatavad läbi käitumiskontrolli pandavate lisakohustuste. Kinnipeetaval on tahe ja motivatsioon riskivaldkondadega tegeleda ning sellega on põhjendatud ka arvestada. 3.4 Maakohus on käsitlenud ka V. Babitševile kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust. 2 neist on määratud enne
22. aprilli 2015, mil arutati küsimust V. Babitševi vabastamisest elektroonilise valve alla, 3 distsiplinaarkaristust on määratud pärast nimetatud istungit. Nendest 2 käskkirja on V. Babitšev vaidlustanud halduskohtus ning ei ole välistatud, et nimetatud käskkirjad tühistatakse või tunnistatakse 2 õigusvastaseks. V. Babitšev leiab, et temaga käituti distsiplinaarkaristusi määrates ülekohtuselt, kuna viidatud sündmused tõlgendati tema kahjuks. Kaitsja palub V. Babitševi selgitustega arvestada. 3.5 Maakohus jättis määruses käsitlemata V. Babitševi tervisliku seisundi. 3.6 Kohtu järeldus, et V. Babitševil töökoht puudub, ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Iseloomustusest nähtub, et V. Babitševil on võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX OÜ, mis tegeleb autoremondiga. Kriminaalhooldaja arvamuses on märgitud, et suusõnaline kinnitus selleks on olemas. Seadus ei sätesta kinnituskirja nõuet. Kinnipeetava soovil on kirjalik kinnituskiri siiski lisatud määruskaebusele. V. Babitšev hakkab saama 600 euro suurust töötasu. Samas aga on ta valmis võtma end arvele töötukassas, juhul, kui ta ei peaks saama viidatud ettevõttes tööd ning omandama koolitustel uusi oskusi. Võimalusi töölesaamiseks suurendab omandatud eesti keele oskus A2 tasemel. Kõik eeldused tööturul hakkamasaamiseks on V. Babitševil olemas. 3.7 V. Babitšev on ära kandnud pika karistusaja. Arvestades järelejäänud aega ja iseloomustuses välja toodud riskitegureid, vajab kinnipeetav karistuse kandmiselt vabanedes resotsialiseerimiseks tuge ja abi, mida saaks talle võimaldada läbi käitumiskontrolli ja intensiivse järelevalve. Karistuse kandmiselt tähtaegselt vabanedes oleksid probleemid samad, mis on aktuaalsed ka praegu ent isiku käitumist kontrollida ja teda võimalikes riskivaldkondades abistada ei ole võimalik. Praegune ennetähtaegne vabastamine oleks üksiti viimaseks võimaluseks vabaneda, kuna V. Babitševi karistusaeg lõpeb
23. detsembril
24. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud V. Babitševi kaitsja määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
26. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Määrusest nähtub, et kohus on arvestanud kogumis KarS § 76 lg-s 4 nimetatud materiaalseid eeldusi. Erinevalt kaitsjast, ei jää ringkonnakohtule muljet, et I astme kohus oleks arvestamata jätnud isikut positiivselt iseloomustavad materjalid.
27. Kohus on positiivsete asjaoludena välja toonud elukoha olemasolu, samuti selle, et kinnipeetav on vangistuses läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning lõpetanud
28. klassi. Kaitsja on uuesti välja toonud, et V. Babitšev on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohus tunnustab V. Babitševi, et ta on tegelenud nii üldhariduse jätkamise, riigikeele õppe kui ka sotsiaalprogrammides osalemisega. Seejuures viimase programmi „Õige hetk“ läbiviija on teda iseloomustanud kui aktiivset ja kohusetundlikku osalejat.
29. Positiivsetele argumentidele vastukaaluks on kohus V. Babitševi iseloomustavate olulisemate mittevabastamise põhjustena välja toonud korduva kuritegude toimepanemise. Narkokuritegudele, vargustele ja mootorsõiduki juhtimisele on lisandunud vägivallakuriteod ning põgenemine. Maakohus on arvestanud ka seda, et tingimuslikud karistused ei ole eesmärki täitnud, isiku hoiakud on kuritegelikud ning oma tegudes süüdistab ta pigem teisi. Maakohus on osundanud ka korduvatele distsiplinaarkaristustele ja on märkinud, et isegi kui jätta vaidlustatud käskkirjad (millisele on kaitsja juba maakohtus tähelepanu pööranud) distsiplinaarkaristuse ja julgeolekuabinõude kohaldamise osas arvestamata, on siiski alles 4 distsiplinaarrikkumist, mis arvestades kohaldatud sanktsiooni on tõsised.
30. Käesolev vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise küsimuse otsustamine on viimane enne V. Babitševi tähtaegset vabanemist. Kaitsja leiab, et probleemid, mis V. Babitševil olid, ei kao ära ning kriminaalhooldus oleks heaks meetmeks isiku käitumist kontrollida ja mõjutada. Ta leiab, et 3 V. Babitševile peaks andma võimaluse vabaneda ja tõestada, et ta vangistuse jooksul toimunud muudatused on tegelikud. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad V. Babitševi käitumine vangistuses ja varasem elukäik, et käitumiskontrolli nõudeid ja kohustused ei pruugi evida uusi kuritegusid ärahoidvat toimet. V. Babitševi on kriminaalkorras karistatud 11 korral (neist 9 karistust on arhiveeritud) ja ta kannab viiendat vangistust. V. Babitševile määratud distsiplinaarkaristused seisnevad ametnike korralduste eiramises. Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku suhtumine vanglaametnikesse negatiivne. Ka kriminaalhooldaja arvamuses on sedastatud, et isikul on negatiivne suhtumine igasugusesse kontrolli, ta on tihti allumatu ja negatiivselt ametnikesse suhtuv. Eeltoodu omakorda teeb ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt küsitavaks koostöö ka kriminaalhooldusega. Lisaks on vangla välja toonud, et V. Babitševi puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent 52%. Seejuures on V. Babitševis nähtud ohtu ühiskonnale tervikuna ning vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tulenevalt kõrgest riskitasemest. Ka uue kuriteo pani V. Babitšev toime katseajal. Neil asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et risk uute kuritegude toimepanemiseks ja kriminaalhooldusnõuete rikkumiseks on V. Babitševi poolt liialt suur.
31. Kaitsja on välja toonud veel, et V. Babitševil on võimalus asuda tööle. Iseenesest tuleb tööleasumise soovi pidada väga positiivseks, eriti arvestades asjaolu, et vabaduses puudus V. Babitševil korrapärane sissetulek ja tema kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoha olemasolu ei tingi aga V. Babitševi ennetähtaegset vabastamist olukorras, kus muud riskid uute kuritegude toimepanemiseks on liialt suured. Samuti ei tingi ennetähtaegset vabastamist V. Babitševi tervislik seisund. Arstiabi peab olema kinnipeetavale ka vangistusasutuses tagatud ning ringkonnakohtu pädevuses ei ole hinnata, millised olid põhjused V. Babitševi operatsioonile mitteviimiseks.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
33. V. Babitševi kaitsja vandeadvokaat R. Objartel esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 3 tundi, mille eest ta taotleb tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Babitševi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4