← Eesti

3-16-286/13

Obsah (5)§ 252§ 206§ 204§ 114§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-286 Haldusasi VK esia

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kinnipeetav VK (taotleja) esitas 04.02.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt keelas Tallinna Vangla kontaktisik 25.01.2016 taotlejal ära 13.02.2016 toimuva pikaajalise kohtumise tema isaga, motiveerides otsust sellega, et 14.01.2016 oli taotleja isal VD-l vanglaametnikuga konflikt, mille tagajärjel lõpetati taotleja kokkusaamine isaga ning algatati kriminaalmenetlus. VK esitas 26.01.2016 Tallinna Vangla kontaktisiku 25.01.2016 otsuse peale vaide. VK palub esialgse õiguskaitse korras keelata vanglal piirata 13.02.2016 toimuvat pikaajalist kokkusaamist isaga ning kohustada vanglat kokkusaamist võimaldama. Taotleja isa süü on tõendamata, kehtib süütuse presumptsioon ning vangla ei tohi 14.01.2016 vahejuhtumile tugineda. Varem pole isal vanglaametnikega probleeme olnud ning ilmselt provotseerisid vanglaametnikud ise taotleja isa.
  2. Tallinna Vangla märkis 09.02.2016 kirjalikus seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. VK on taotlenud luba pikaajaliseks kokkusaamiseks oma elukaaslasega ja oma isaga. Taotleja inspektor-kontaktisik teavitas teda suuliselt, et vangla keeldub pikaajalise kokkusaamise loa andmisest kohtumiseks isaga. Kuigi vangla ei ole veel kirjalikku otsust pikaajalise kokkusaamise loast keeldumise kohta teinud, on vangistusseaduse (VangS) § 25 lg- 3-16-286 st 11 tulenevalt vanglal õigus luba kokkusaamiseks mitte anda. Vanglal on kohustus tagada vanglas üldine julgeolek. VD võib otseselt ohustada vangla julgeolekut või korda. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus veel käib. 14.01.2016 pidi taotlejal oma isaga toimuma pikaajaline kokkusaamine, kuid vangla ei lubanud külalist sellel osalema, kuna samal päeval ähvardas kokkusaamisele saabunud VD Tallinna Vanglas kasutada valvuri suhtes füüsilist vägivalda. 25.01.2016 algatati juhtunu suhtes kriminaalmenetlus. Eeltoodu tõttu on põhjendatud VK-le pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumine VDga.
  3. Tallinna Halduskohus vabastas 10.02.2016 määrusega VK riigilõivu tasumise kohustusest ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus tunnustas esialgse õiguskaitse vajadust, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja kaebuse eesmärgi saavutamine – võimaldada tal 13.02.2016 pikaajaline kohtumine oma isaga – osutuda võimatuks, kuivõrd ärajäänud kohtumist ei saa asendada. Pärast vaidemenetlust kohtule esitatava kaebuse eduväljavaated ei ole aga head. Kokkusaamisele tuleva isiku poolt vanglaametniku ähvardamist sõltumata sündmuse asjaoludest võib pidada vangla julgeolekut või korda ohustavaks käitumiseks ning see annab alust kahelda kokkusaaja maines. Kriminaalmenetluses isiku süü tuvastamine ei muuda fakti, et selline olukord aset leidis, seda enam, et taotleja ise intsidendi toimumist ei eita. Seega on piisavalt alust arvata, et vangla on põhjendatult keeldunud taotlejale tema isaga 13.02.2016 pikaajalise kokkusaamise loa andmisest. Vangla julgeolekut või korda ohustava asjaolu ilmnemisel on vangla pädev langetama prognoosotsust, mitte ära ootama ohuolukorra realiseerumist, ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus. Seejuures on kohtupraktika tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul (Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Praegusel juhul kaalub julgeolek vanglas kui avalik huvi üles kaebaja huvi suhelda perekonnaliikmetega. Suhtlus isaga on võimalik ka kirja või telefoni teel, seega pole seda õigust tõsiselt riivatud. Pole ka välistatud, et kokkusaamisi välistavate asjaolude äralangemisel lubatakse taas kohtumisi. Seega puudub alus kohustada Tallinna Vanglat võimaldama 13.02.2016 kavandatud pikaajalist kokkusaamist või keelata seda takistavaid toiminguid või haldusaktide andmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. VK palub 12.02.2016 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ta sai kokkusaamisest keeldumisest teada juhuslikult 25.01.2016 ja esitas selle peale vaide, mida vangla ei rahuldanud, kuigi varasemalt oli vangla talle kokkusaamist lubanud. Vangla provotseerib temaga kokkusaamisele tulnud isikuid. Tema isa süü intsidendis on tuvastamata ning varasematel kokkusaamistel pole isal kunagi probleeme olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  5. VK määruskaebus tuleb

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 2) ning vastab

§-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohus on 10.02.2016 määrusega rahuldanud VK menetlusabi taotluse ja vabastanud ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuse esitamisega seonduva riigilõivu osas menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (

§ 114lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 6). 2

(3)3-16-286 6. Kuivõrd Tallinna Vangla on käesoleval juhul esitanud omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas 09.02.2016 halduskohtule, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades. II 7.

§ 249

lg-dest 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

  1. Halduskohus jättis VK esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, tuginedes kaebuse perspektiivitusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. VangS § 25 lg 11 kohaselt keeldutakse pikaajalise kokkusaamise loa andmisest mh juhtudel, kui kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda (p 2) või kui kokkusaaja maines on alust kahelda (p 3). Halduskohus märkis õigesti, et vanglaametniku ähvardamist võib pidada vangla julgeolekut või korda ohustavaks käitumiseks ning see annab alust kahelda ka isiku maines, mistõttu on piisavalt alust arvata, et vangla on põhjendatult keeldunud taotlejale tema isaga 13.02.2016 pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest. Asjaolu, et kriminaalmenetluses on VD süü vanglaametniku ähvardamisel tuvastamata, ei tähenda, et toimunut ei peaks arvestama pikaajalise kokkusaamise loa andmisel ning hindamisel, kas kokkusaamine võib vangla julgeolekut või korda ohustada. Avalikku huvi ning puudutatud isiku õigusi kaaludes märkis halduskohus õigesti, et julgeolek vanglas kui kaalukas avalik huvi kaalub praegusel juhul üles kaebaja huvi pikaajaliseks kokkusaamiseks perekonnaliikmega.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 10.02.2016 määrus on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.