3-14-52076/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. veebruar 2016, Tartu 3-14-52076 Haldusasi XX kaebus Päästeameti vastu saamata jäänud palga nõudes Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a otsus XX apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja XX , esindaja v. adv Roman Levin Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
6. märts 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartumaa Päästeteenistuse direktori
8. juuni
9. a käskkirjaga nr 2-1/67 nimetati XX Tartumaa Päästeteenistuse keskkomando meeskonna vanema ametikohale alates
10. juunist
11. Lõuna-Eesti Päästekeskuse
12. juuni
13. a käskkirjaga nr 239P nimetati XX päästespetsialistiks.
14. XX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeametilt saamata jäänud palga 468,72 euro väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt: 2.
15. Kaebaja viibis
16. kuni
17. detsembrini 2013 töövõimetuslehel, seetõttu oleks Päästeamet pidanud vähendama kaebaja detsembri normtunde vastavalt töövõimetuslehel oldud tööpäevadele, st kokku 56 tunni võrra (7 tööpäeva x 8 tundi). Kaebaja normtundide arv detsembris olnuks seega 90 tundi ning summeeritud tööaja arvestuse perioodi lõpptulem seega 106 ületundi. Päästeteenistuse seaduse § 201 lg 3 kohaselt hüvitab ametiasutus ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5 kordset palka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 61 lg 1 ja § 39 lg 6 kohaselt koosneb ametniku palk muuhulgas ületunnitöö eest makstavast lisatasust. Sama tuleneb siseministri
18. mai
19. a käskkirjaga nr 1-3/63 kehtestatud Päästeameti palgajuhendist. 2.
20. Kaebaja on Tartu päästekomando päästespetsialistina meeskonnavanema teenistusülesandeid täitnud ajavahemikul
21. juuli 2013 kuni
22. detsember 2013 summeeritud tööaja arvestuse alusel ning seda kokku 900 tunni vältel. See ületab kaebaja normtundide kogumahu antud ajavahemikul. 2.
23. Kaebaja on seisukohal, et kuu normtunde tuleb vähendada, kui töötaja on töövõimetuslehel, seda olenemata sellest, kas tööandja on töötajale vastavaks kuuks töögraafikujärgset tööd planeerinud või mitte.
24. Tartu Halduskohtu
25. veebruari
26. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.
27. Kaebaja töötas Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Tartu päästekomando päästespetsialistina meeskonnavanema ametikohal, kellele kohaldati summeeritud tööaja arvestust, arvestusperioodi pikkusega kuus kuud. Tööperioodiks oli
28. juuli 2013 kuni
29. detsember 2013, mille normtundideks oli ette nähtud 850 tundi, sellest detsembris 146 normtundi. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli ta
30. detsembriks 2013 töötanud 900 töötundi. Kaebaja viibis töövõimetuslehel
31. kuni
32. detsembrini
33. Detsembris 2013 ei olnud kaebajale planeeritud tööajakavas valvevahetusi ning detsembris 2013 kaebajat ka valveteenistusse ei rakendatud. 3.
34. Vaidlus on selle üle, kas töövõimetuslehel viibitud aja osas tuleb vähendada normtunde olukorras, mil ametnikule ei olnud vastavaks perioodiks tööajakavas töötunde planeeritud. Sellest sõltub arvestusperioodi lõpus kokku arvestatav ületundide arv ja ületundide eest saadav tasu. Kuna kaebaja detsembris 2013 ei töötanud, arvestas vastustaja tema töötatud tundide koondsummast maha detsembris ettenähtud normtunnid 146 tundi. Kaebaja on seisukohal, et hoolduslehe tõttu oleks tulnud detsembrikuu normtunde vähendada 56 tunni võrra, mille tulemusena oleks ta arvestusperioodil töötatud ületundide eest saama veel 468,72 eurot (56x8,37). 3.
35. Halduskohus leidis, et vastustaja toimis õiguspäraselt ning töövõimetuslehel viibimise korral vähendatakse töötaja kuu tööajanormi vaid nende graafikujärgsete tööpäevade töötundide võrra, mis langesid töövõimetuslehe ajale. Kuna kaebaja töövõimetusperioodil graafikujärgselt teenistuses ei olnud ega pidanudki olema, puudub alus tema normtundide vähendamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
36. XX apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt: 4.
37. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks
38. a detsembris pidanud normtunde vähendama aja võrra, mil kaebaja viibis detsembris 2013 töövõimetuslehel, st 56 tunni võrra (8 tundi x 7 päeva). Seetõttu on kaebajal jäänud saamata töötasu 468,72 euro ulatuses. Töötaja tööajanormi tuleks töövõimetuslehel viibimisel vähendada olenemata sellest, kas tööandja on töötajale vastavaks kuuks töögraafikujärgset tööd planeerinud või mitte. 4.
39. Kaebaja leiab, et halduskohtule esitatud dokument, kust kajastuvad kaebaja töötatud tunnid jms, ei ole tööajagraafik, vaid tegemist on tööaja arvestuse koondiga, mis võtab kokku arvestusperioodil juuli kuni detsember 2013 töötatud töötunnid. Sellest dokumendist aga ei saa järeldada, et kaebajale oli koostatud töögraafik.
40. Päästeameti vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda järgnevalt: 2 5.
41. Kaebaja võttis hoolduslehe vabavahetuse ajal, mistõttu ei saanud vastustaja seda ette näha. Ravikindlustuse seaduse kohaselt haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist ei maksta. 4.–
42. päevani maksab hüvitist tööandja, alatest
43. päevast Haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna päevatulust – tööandja lähtub seejuures teenistujale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust. Töötasu ja töövõimetushüvitist samaaegselt ei maksta. 5.
44. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja ei rakendanud kaebajat
45. a detsembris tööle. Seega puudus vajadus välja nõuda selle kinnitamiseks täiendavaid dokumente. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
46. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
47. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
48. veebruari
49. a otsuses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
50. Asjas on vaidlus selle üle, kuidas tuleb arvestada normtunde olukorras, mil isik töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel ning arvestusperioodi viimasest kuust isik viibib teatud ajavahemiku ajutisel töövõimetuslehel ning samas ei ole tema rakendamist tööajagraafiku alusel sel kuul ette nähtud. Normtundide arvust sõltub omakorda ületundide arv ja ületundide eest makstav tasu.
51. Apellatsioonkaebuses on isik jätkuvalt seisukohal, et Päästeamet oleks pidanud kaebaja
52. a detsembri normtunde vähendama vastavalt töövõimetuslehel oldud päevadele, st 56 tunni võrra, kuna kaebaja viibis ajutisel töövõimetuslehel 7 päeva, st
53. kuni
54. detsembrini 2013 (tl 52). Detsembris 2013 kaebajal tegelikke töötunde ei olnud (tl 33p).
55. ATS § 34 lg 1 kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Sama seaduse § 35 lg 1 sätestab, et ametniku tööaeg on aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid. Seega saab ametnikule maksta palka ainult siis, kui ta on ka reaalselt täitnud teenistusülesandeid (vrd töölepingu seaduse § 1 lg 1 ls 2 ja § 28 lg 2 p 2; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
56. detsembri
57. a otsus nr 3-2-1-143-15, p 13). Eelnevast järeldub, et normtundide vähendamisel ja ületundide arvestamisel saab arvesse võtta vaid neid päevi, mil kaebajal oli tööajakava järgi kohustus tööd teha, aga ajutise töövõimetuse tõttu ei saanud ta seda kohustust täita (vt ka eelnevalt nimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse p 13). Lisaks välistab normtundide vähendamise see, kui isikule on makstud ajutise töövõimetuse hüvitist, kuna ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt välistab ajutise töövõimetushüvitise maksmise töötasu saamine ja samas töövõimetushüvitise maksmine välistab töötasu saamise.
58. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et detsembris 2013 kaebaja ei töötanud, seega ei saa kaebaja normtunde vähendada ka vastavalt töövõimetuslehel oldud 56 töötunni võrra. Siinkohal ei leia ringkonnakohus, et dokumenti, mis on kohtule esitatud näitamaks, et detsembri tööajagraafiku kohaselt ei olnud kaebajale rakendust ette nähtud, ei saaks lugeda tööajagraafikuks. Ka kaebaja ise on seda dokumenti (tl 31–34) käsitanud tööajagraafikuna, nimetades seda kaebuses esitatud lisas juuli kuni detsembri 2013 tööajagraafikuks (tl 4). Alles apellatsioonis on kaebaja leidnud, et asjas ei ole kohast dokumenti, mis näitaks, et kaebaja suhtes ei olnudki detsembriks 2013 tööajagraafikut koostatud. Esitatud dokumendist nähtub selgelt, et kaebajale ei olnud detsembris 3 2013 töötunde ette nähtud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et reaalselt eksisteerinuks dokument, millest tulenevalt oleks kaebajat detsembris 2013 tööle rakendatud. Lisaks on vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et iga kuu tööajagraafikus kajastatakse kõik teenistujad, olenemata sellest, kas neile töötunde planeeritakse või mitte.
59. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
60. veebruari
61. a otsus muutmata. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamine riigilõivuvaba, kuna tegemist on vaidlusega palga väljamaksmise üle. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene