Obsah (6)

§ 187§ 152§ 190§ 45§ 200§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

§ 187

lg 3 p-s 6 sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes läbi vaatamata jätta; Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja puudutavas osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ning menetlus asjas

§ 152lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada.

15.

§ 187

lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui

§ 187

lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 190kohaselt läbi vaatamata.

1. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega ringkonnakohus: 1) tuvastaks Tartu Vangla 09.09.
2. a käskkirja, millega kaebaja määrati alates 09.09.2014 kuni 31.12.2014 majandustööle abitöölise ametikohal, õigusvastasuse; 2) tühistaks Tartu Vangla 07.10.
3. a käskkirja, millega kaebajat karistati distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega; 3) tühistaks Tartu Vangla 09.10.
4. a käskkirja, millega kaebajat karistati distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega ning 4) tühistaks Tartu Vangla 16.10.
5. a käskkirja, millega tunnistati kehtetuks Tartu Vangla varasem käskkiri kaebaja ümberpaigutamise kohta Tallinna Vangla Maardu üksuse 4 avavangla osakonda.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vabanes Tartu Vanglast 21.12.2015 seoses karistuse ärakandmisega. Ringkonnakohus leiab, et pärast kaebaja vanglast vabanemist on asjaolud sedavõrd muutunud, et 07.10.
7. a, 09.10.
8. a ja 16.10.
9. a käskkirjade tühistamisnõude puhul esineb

§ 187lg 3 p-s 6 märgitud olukord.

Vaidlusalused käskkirjad mõjutasid küll andmise ajal kaebaja vangistuse täideviimist, kuid ei saa pärast kaebaja vanglast vabanemist ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Veel vanglas viibides on kaebaja ise märkinud 09.07.

1. a vastuses ringkonnakohtule seonduvalt 16.10.
2. a käskkirjaga: „Seoses avavanglaga käskkiri pole tõesti enam aktuaalne, ma ei soovi minna sinna, sest mu karistus lõppeb
3. aastal“ (tl 125). Seda enam ei saaks kaebaja vanglarežiimi mõjutava käskkirja tühistamine pärast kaebaja vangistuse lõppemist enam kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohus on samasugusel seisukohal ka 07.10.
4. ja 09.10.
5. a käskkirjade osas, millega kaebajat karistati tööle asumise korraldustele allumatuse eest noomitustega. Vangistusseaduse § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib mõjutada kinnipeetavat puudutavate küsimuste lahendamist vanglas (nt VSKE § 83 p 3 1 ja § 965 lg 1 p 2), kaasa arvatud distsiplinaarkaristuse valikut kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toimepanemisel. Samas olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamine ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohtule ei nähtu ka see, et noomitusest distsiplinaarkaristusena saanuks kaebajal tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
6. Seonduvalt 09.09.
7. a käskkirjaga kaebaja majandustööle määramise kohta taotleb kaebaja, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning teeks uue otsuse, millega tuvastaks käskkirja õigusvastasuse. Halduskohus jättis vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude rahuldamata, tõdedes 22.05.
8. a otsuses, et käskkiri pärast selle kehtivuse lõppemist 31.12.2014 enam kaebaja õigusi ei mõjuta (p 25). Ringkonnakohus lubas kaebajal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel seoses käskkirja kehtivuse lõppemisega algse tühistamisnõude muutmist õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, aktsepteerides kaebaja põhjendatud huvina hilisemat kahju hüvitamise nõuet (tl 129p). Samas jättis kaebaja apellatsioonimenetluses hilisemalt vastamata ringkonnakohtu kohtunõudele, milles paluti kaebajalt täiendavat selgitust põhjendatud huvi kohta käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ega selgitanud ka seda, kas ta soovib kaebusest loobuda põhjusel, et ta on vanglast vabanenud (tl 139-139p).
9. Riigikohus on leidnud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks (RKHK 13.11.
10. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10, 11). 5
11. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ka käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja tööle määramise käskkiri, tuleb täiendava asjaoluna arvesse võtta, et kaebaja on alates 21.12.2015 vanglast vabanenud ning haldusaktil puudub väljaspoole vanglat suunatud mõju. Seega puudub praktiline vajadus vangla käskkirja ületühistamiseks. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata kaebaja põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on leidnud, et reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (RKHK 28.05.
12. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 12; 16.11.
13. a otsus asjas nr 331-65-11, p 15 ning 14.02.
14. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17). Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks seoses hilisema kahju hüvitamise sooviga saab ringkonnakohus hinnata kaebuse muutmise aja seisuga, 29.07.
15. 21.

§ 45

lg 2 ls 3 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Haldusasja materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil saanuks vaidlusalune käskkiri tekitada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Kuna kaebaja võimalik hüvitamiskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu, puudub kaebajal põhjendatud huvi nimetatud alusel käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuigi kaebaja ei ole ühelgi teisel alusel põhjendatud huvi märkinud, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada ka seda, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa kaebajal esineda ka preventiivset huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Seda, et karistuse ärakandmisel ei saa vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa aidata eesmärgi saavutamisele, vältida vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, on selgitanud ka Riigikohus, kes asus muu hulgas seisukohale, et preventiivset huvi tuleb kontrollida ka kohtulahendi tegemise aja seisuga (RKHK 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11, 12). 22. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus analoogia korras

§ 152lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada (RKHK 13.11.2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust eelviidatud sätte alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus on käesoleva määruse p-s 21 põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja võimalik kahju hüvitamise nõue on vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse alusel perspektiivitu. Nimetatust tulenevalt korrigeerib ringkonnakohus ka oma varasemat seisukohta kaebuse nõude muutmise lubatavuse osas ega luba kaebuse muutmist ning lõpetab kaebaja nõude osas

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 2 alusel menetluse.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja lõpetada asja menetlus. Halduskohtu otsus tuleb Tartu Vangla 09.09.

1. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamise nõude rahuldamata jätmise osas tühistada ning menetlus vastava nõude osas lõpetada.
2. Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb kaebajale tagastada. Tartu Vangla 09.09.
3. a käskkiri S. Uibo majandustööle määramise kohta, Tartu Vangla direktori 10.09.
4. a ettekanne nr 4289, P. Kooli 23.09.
5. a e-kiri ning Tartu Halduskohtu 22.05.
6. a otsus on toimikus olemas (vastavalt tl 5 ja 13; tl 19; tl 6 ning tl 111-113). Arvestades käesoleva määruse motiive, ei oma Tartu Vangla üksuse juhi 15.08.
7. a taotlus kaebaja paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda, Tartu Vangla 04.06.
8. a vastus kaebaja selgitustaotlusele seonduvalt kirurgi 6 teenistuskäiguga ning Tartu Vangla 27.05.
9. a vastus kaebaja teabenõudele L. Õkva, T. Ude ja P. Kooli ametinimetuste väljastamiseks, asjas tähtsust ning tuleb samuti kaebajale tagastada.
10. A. Eizen on tasunud halduskohtule esitatud kaebuselt riigilõivu, 15 eurot (tl 54). Kaebaja on tasunud ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuselt Tartu Vangla vahendusel riigilõivu, 15 eurot (tl 121). Vastavalt

§ 104

lõike 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna ringkonnakohus lõpetab asjas menetluse vaid ühe nõude osas ning muude nõuete osas jääb halduskohtu otsus jõusse, puudub ringkonnakohtul alus riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel