← Eesti

1-08-12593/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 22.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12593 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alexander Leontievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEXANDER LEONTIEV, i.k. 38401122235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.06.2008 ja lõpp 11.06.

  1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  2. RESOLUTSIOON Jätta Alexander Leontiev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Alexander Leontievile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Leontievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alexander Leontiev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.09.2009 otsusega KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 8 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus 1 karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.06.
  3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja teeb KrMS § 426 lg 3 alusel ettepaneku kinnipeetava suhtes käitumiskontrolli mitte kohaldada, kuna isik saadetakse xxxx. Kohtuistung Alexander Leontiev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et läheb elama xxxx, kui seal ei meeldi, siis võib ka korterit üürida. Eriala tal ei ole, ametlikult töötanud kunagi pole, aga töökoha püüab vabanemisel leida. Kinnitab, et ID kaart on tal olemas ja elamisluba kehtib kuni 2018, narkootikumidega mingit pistmist pole ja 8 aastat juba ei joo. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et raske isikuvastane kuritegu ehk tapmine eeldab pikaajalise vangistuse täiel määral ärakandmist ja ennetähtaegne vabastamine saab kõne alla tulla üksnes erandlikel asjaoludel. Prokurör on seisukohal, et Alexander Leontievi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokurör lisab, et Alexander Leontievi suhtes kriminaalhoolduse teostamine elukoha puudmisel on problemaatiline kui mitte võimatu. Prokurör juhib tähelepanu ka isiku korduvatele distsiplinaarkaristustele vanglas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alexander Leontievi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna isik ei allu korraldustele ning kasutab ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning vägivaldsemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll võimalus ööbida xxxx, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. 2 Kinnipeetaval puudub vabanedes ka töökoht. Samuti puudub isikul ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval enne vangistust stabiilset sissetulekut ei olnud ja tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Lähedasi, kes saaks isikut vabanemisel materiaalselt toetada, ei ole. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema isa on surnud ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Kinnipeetava emaga ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontakti saada. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust võib eeldada, et tema suhtlusringkonna moodustavad kriminalse taustaga isikud. Alexander Leontievil oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega (tsükliline tarvitamine) ja alkoholi tarvitamisest on tingimtud ka tema vägivaldne käitumine – isik ei suuda oma käitumist kontrollida. Isik ise on suhtunud oma alkoholi tarvitamise probleemi kergekäeliselt. Positiivseks saab kohus lugeda asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Convictus, religioosse suunitlusega programmi „Taastav õigus“ ning riigikeele kursused A1, A2 ja B1 tasemel, samuti on kinnipeetav korduvalt erinevatel perioodidel töötanud majandustöödel. Alexander Leontievi enda sõnul on ta leidnud tuge jumalas. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29%. Oht seisneb selles, et alkoholijoobes olles võib Alexander Leontiev panna toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt võib Alexander Leontiev kergesti ärrituda oma seisukohti kaitstes ning võib tegutseda ettearvamatult. Isik ei ole alati võimeline kavandama oma tegevusi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Alexander Leontievi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus on seisukohal, et kuna Alexander Leontiev kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.