3-15-2362/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2362 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Remo Ainsare (Ainsar) kaebus Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1096 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/504-2 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. veebruar
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla kinnipeetavat Remo Ainsart karistati 18.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1096 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks, kuna ta valdas 20.07.2015 oma kambris üht lahtist žiletitera. R. Ainsar esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti 22.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/504-2 rahuldamata.
7. 18.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Ainsare kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1096 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/504-2 tühistamist.
8. Oma 22.09.2015 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust.
9. 01.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Ainsare taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 1
10. Tartu Halduskohus vabastas 08.10.2015 kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
11. Tartu Vangla palub 30.10.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.
12. 04.11.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 22.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 21.01.
14. Tartu Halduskohtusse saabusid 10.11.2015 kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
15. Kaebaja selgitab, et on proovinud enda käitumist parandada ning andis enda varem omandatud keelatud esemed ära. Enam ta keelatud esemeid ei oma. Seetõttu on ta seisukohal, et 6 päeva kartserit on ebaproportsionaalne karistus. Kirja, milles ta palus karistuse tingimisi määrata, ei ole arvesse võetud. Kergendavad asjaolud olid ka kahetsus ja ülejäänud asjade ära andmine. Vanglal on ka kohustus kaaluda, kas karistamine on üldse vajalik. R. Ainsar rõhutab, et ei vaidle selle üle, et žiletitera on keelatud ning see oli tal kambris. Karistus peab aga ennetama samaliigilisi rikkumisi. Vastustaja on käskkirjas väitnud, et karistus annab talle impulsi oma käitumise muutmiseks. Karistus ei ole aga antud mõju avaldanud, vaid pärast 02.09.2015, mil talle määrati esimene katseaeg, ei ole ta uusi rikkumisi toime pannud. Ülejäänud juhtudel on ettekanded tehtud augustis enne karistuse määramist. Kaebaja selgitab, et katseaja korral poleks rohkem rikkumisi järgnenud, kuna tal oleks olnud stiimul rikkumistest hoiduda. Arvestada tuleb ka üksikjuhtumi asjaoludega ehk kas ta ohustas žiletiteraga vangla julgeolekut. R. Ainsar märgib, et ta on kartseris viibinud kuid järjest, kuid see ei ole talle suunavat mõju avaldanud. Täiendavalt selgitab ta, et žiletitera oli omandatud vangla vahendusel. Vastustaja vastuväited
16. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale määrata distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 641 on sätestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, mis oma olemuselt on ilmselgelt väga ohtlikud, kuna nende abil on võimalik kahjustada olulisel määral isiku elu ja tervist või vara. Need esemed on suureks ohuks vangla julgeolekule tervikuna ning nende ebaseaduslik omamine on vanglas oluline ja raske rikkumine, mille puhul on kartserikaristuse määramine proportsionaalne. Arvestades, et kartserisse võib paigutada kuni 45 ööpäevaks, jääb määratud karistuse määr alla poole lubatust ning seega ei saa pidada määra ka ebaproportsionaalseks. Kaebajal on valikuvabadus rikkumisi toime panna või mitte toime panna ka siis, kui karistust ei määratud katseajaga. Isikule määratakse karistus toimepandud teo eest, mitte lubaduse eest tulevikus rikkumisi mitte toime panna. R. Ainsarele on mitmeid kordi määratud distsiplinaarkaristusi ka katseajaga, aga see ei ole hoidnud teda uusi rikkumisi toime panemast. Kaebaja on jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist ka pärast vaidlustatud karistuse saamist, mis kinnitab, et tal tegelik tahe muutumiseks puudub. 2 Kohtu seisukoht
17. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 20.07.2015 kella 20.30 paiku võeti Tartu Vanglas kaebaja kambri 1052 läbiotsimisel ära kinnipeetavatele vanglas keelatud ese lõikeriist – üks lahtine žiletitera. Kinnipeetav loovutas eseme vabatahtlikult ja 18.08.2015 kirjutas, et ta ei vaidlusta, et kasutas seda (tl 28). Distsipliinirikkumine on fikseeritud valvuri M. Raudsepa 20.07.2015 aktis nr A-2457 (tl 26) ning valvur M. Raudsepa 20.07.2015 ettekandes nr 3713 (tl 24). Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 1 keelab vanglas esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Tartu Vangla karistas kaebajat distsiplinaarkorras 18.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1096 (tl 21) kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks. 14.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/504-2 (tl 3) jättis Tartu Vangla rahuldamata kaebaja vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja nõuab 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1096 ja 14.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/504-2 tühistamist.
18. Kaebaja selgitab oma kaebuses, et ta tunnistab jätkuvalt, et on inkrimineeritud teo toime pannud, mida ta ka on kahetsenud, kuid leiab, et temale määratud karistus ei ole proportsionaalne, liiga range ja taotleb käskkirja ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja ei põhjenda, kuidas vaideotsus tema õigusi rikub, samuti kaebaja ei väida, et vaidemenetluse käigus oleks rikutud tema õigusi, mis võiks tuua kaasa vaideotsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt ei kahtle kohus iseenesest, et kaebaja on pani distsipliinirikkumise toime ega pea vajalikuks seda küsimust pikemalt analüüsida.
19. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. VangS § 63 lg 1 lubab distsiplinaarkorras karistada süülise rikkumise eest. Kuigi VangS ei täpsusta süü vorme, loetakse õiguskorras reeglina nendeks tahtlust ja hooletust. On tuvastatud, et kaebaja tahtlikult rikkus distsipliini. Kõnealuse keelatud eseme – žiletitera kui lõikeriist – omamist tuleb kindlasti pidada vangla kontekstis vangla julgeolekut ohustavaks, kuna sellega saab ohustada teisi isikuid ning seada ohtu isikute elu ja tervist. Kaevatavas käskkirjas on vastustaja märkinud, et kaebaja osas on tegu kinnipeetavaga, kes on korduvalt rünnanud vanglateenistuse ametnikku ja seega valitud karistus on igati asjakohane, võttes arvesse ka seda asjaolu, et kaebaja on eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud kaheteistkümnel korral ja nendest keelatud esemete kambris hoidmise eest kahel korral. Käskkirjas on kajastatud, et valitud karistamine on põhjendatud distsiplinaarkorra tagamiseks, samuti eri- ja üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks. On motiveeritud, miks leebe karistus ei ole näidustatud – ei anna piisavalt tugevat impulssi selleks, et kaebaja oma käitumist muudaks; analoogne karistusmäär ei avaldanud heidutavat mõju ja seega oli valitud kartserisse paigutamist pikemaks ajaks. Kohus leiab, et karistuse määramine on vastustaja diskretsiooniotsus, vastustaja poolt igatpidi kaalutletud, selgelt motiveeritud, põhjendatud ja seega kohus ei ole tuvastanud selle määramisel vigu.
20. Kohus on seisukohal, et menetluses ei esinenud vigu, mis sunniksid käskkirja õiguspärasuses kahtlema. Vaidlustatud käskkirjas on argumenteeritud piisavalt valitud karistuse liik ja selle otstarbekus, mistõttu ei kahtle kohus distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses. Seega puudub alus käskkirja tühistamiseks. Niisugusel juhul puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.
21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega 3 menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4