3-15-671/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-15-671 Kohtuotsuse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ruslan Popovi kaebus Politsei-ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju 1 000 eurot hüvitamiseks seoses Valga arestimaja ebainimlike kinnipidamistingimustega ja kokkusaamise mittevõimaldamisega. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Ruslan Popov Vastustaja – Politsei-ja Piirivalveamet, esindaja Peeter Alekšasin Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus osaliselt.
4. Jätta Ruslan Popovi nõue rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata.
5. Tuvastada Politsei-ja Piirivalveameti toimingu, mis seisnes Ruslan Popovile värskes õhus viibimise mittevõimaldamises
6. märtsist 2012 -
7. aprillini 2012,
8. aprillist -
9. aprillini 2012,
10. maist -
11. maini 2012,
12. maist -
13. maini 2012,
14. novembrist -
15. novembrini 2012 ja
16. aprillist 2014 -
17. aprill 2014 õigusvastasus.
18. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
19. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
20. märts
21. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
22. Ruslan Popov esitas Valga arestimajale kahjunõude, mis jäeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt 10.03.
23. a rahuldamata (tl 14) 1
24. R. Popov esitas 17.03.
25. a Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 eurot. Kaebaja nõue
26. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist Valga arestimaja väidetavate ebainimlike tingimuste eest perioodidel
27. märts kuni
28. aprill 2012,
29. aprill kuni
30. mai 2012,
31. november kuni
32. november 2012 ja
33. aprill 2014 kuni
34. aprill
35. Kaebuse kohaselt on inimväärikust alandavaks olmetingimused, millega tekitati kaebajale mittevaraline kahju 924 eurot. Kokkusaamise mittevõimaldamisega
36. a aprillis tekitati kaebajale 76 eurone mittevaraline kahju. Kambris puudus öökapp ja nagi isiklike asjade hoidmiseks. Samuti puudus laud ja taburet. Kaebaja ei saanud jalutada, puudus jalutusboks. Kaebajal võimaldati värskes õhus viibida kahel korral, teistel päevadel vastati, et pole aega jalutuskäigu korraldamiseks. Kokkusaamist võimaldatakse arestimajas paki toomise päeval. Kaebajale toodi pakk kahel korral. Kaebaja emale Irina Popovale vastati mõlemal korral paki toomisel ametniku poolt, et pole tööjõudu kes jälgiks kokkusaamist. Kaebajale ei selgitatud tema õigusi arestimajas viibimise ajal. Vastustaja
37. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja ei ole kehtivat õigust eiranud ega kaebaja väärikust alandanud. Kohtu seisukoht
38. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis eelvangistuses kinnipeetavana Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Valga arestimaja arestikambris
39. märtsist kuni
40. aprillini
41. a (23 päeva),
42. aprillist kuni
43. mai
44. a (22 päeva),
45. novembrist kuni
46. novembrini
47. a (15 päeva) ja
48. aprillist 2014 kuni
49. aprillini 2014, a (8 päeva). Kokku viibis kaebaja Valga arestikambris 68 päeva. Samuti ei ole vaidlust selles, et Valga arestikambril puudub jalutushoov. Samas on arestikambris värskes õhus viibimiseks kohandatud üks kambritest, millel on sellel otstarbel aknaosa eemaldatud.
50. Pooled on eri meelt selles, kas Valga arestikambri tingimused sisustuse, hügieeni- ja sanitaartingimuste osas vastasid nõuetele, samuti kas kaebaja õigusi võis rikkuda värskes õhus viibimise võimaluse puudumine ning kas kinnipidamistingimused kogumis ületasid kinnipidamisega vältimatult kaasneva kannatuste taseme.
51. Kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju eest, mis on talle tekitatud väärikuse alandamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral.
52. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Kaebaja väidab mittevaralise kahju tekkimist seetõttu, et viibis tingimustes, mis alandasid inimväärikust. Täpsemalt heidab kaebaja ette, et kambri sisustus ei vastanud nõuetele, kambris puudusid laud, tool ja kapp, mistõttu pidi kaebaja sööma, jooma ja kirjutama voodi peal ebainimlikus asendis ja hoidma isiklikke asju voodis või põrandal.
53. Õiguskantsleri kontrollis viimati 03.04.
54. a Valga arestikambrit. Kontrollkäigu raporti {http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_politsei_ja_piirivalveameti_louna_prefektuuri_korrakaitseburoo_arestimaja_valga_ja_voru_kamber. pdf , 03.02.2016} kohaselt on Valga arestimaja võrdlemisi amortiseerunud ning puudulikud 2 olmetingimused piiravad osasid õigusaktides kinnipeetule ettenähtud õigusi. Valga politseihoones kambrite kinnipidamistingimuste puudulikkus väljendub peamiselt õigusaktides ette nähtud kambri sisustuselementide puudumises (nt laud ja tool).
55. Positiivse asjaoluna toob õiguskantsler esile, et Valga kambris on kinnipidamistingimusi pidevalt parandatud. Varasemas kontrollkäigu kokkuvõttes, mis toimus aga enne seda, kui kaebaja
56. a märtsis arestikambrit korduvalt väisas, tõdes õiguskantsler, et Valga kambris on paigaldatud uued aknad, uksed, ventilatsioon ja valgustus. Politseihoones on puuduvast jalutushoovist tingitut leevendatud n-ö vabaõhukambrite loomisega. Tegemist on ühe kambriga, mille aknad on eemaldatud ning isikud saavad seal viibides (1 tund ööpäevas) olla värskes õhus.
57. Õiguskantsler tegi PPA-le ettepaneku hoiduda isikute pikemaajalisest kinnipidamisest Valga arestikambris.
58. Kaebuse lahendamisel lähtub kohus õiguskantsleri 03.04.
59. a raporti andmetest. Kuigi kaebaja viibis Valga arestikambris ka enne nimetatud kontrollkäigu toimumist on raport siiski asjakohane, kuna sellest nähtuvalt ei ole kontrollkäigule eelnenud ajal kinnipidamistingimusi oluliselt parendatud, sest olulised parendused (uued aknad, uksed ja ventilatsioonisüsteem) leidsid aset enne kaebaja esmakordset Valgas viibimist.
60. Õiguskantsleri raporti alusel on kohus seisukohal, et õige on kaebaja väide mööbliesemete puudumise kohta kambrite sisustusest. Samas ei tulene AskE § 13 lg-st 1 vastustajale kohustust tagada kambris öökapi, laua, istumiskoha ja riidenagi olemasolu. Nimetatud esemed kuuluvad kambri sisustusse võimaluse korral (AsKE § 13 lg 2 p 2, 3, 4, 5 ja 8). Seega ei ole alust pidada õigusvastaseks kaebaja nimetatud sisustuselementide puudumist kambris. Kohus nõustub siiski, et mööbliesemete puudumine riivab kaebaja õigusi ning riivete ajas kumuleeruv mõju võib kaasa tuua kinnipidamistingimuste hindamise õigusvastaseks ka olukorras, kus eraldivõetuna ükski riive õigusvastane ei ole. Samas on vastustaja järginud õiguskantsleri põhjendatud seisukohta ja kaebaja viibimised Valga arestikambris on väldanud nädalast kuni kolme nädalaste perioodideni, mis tähendab, et tegemist on vangistuse mõttes lühiajaliste perioodidega.
61. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 5 ja AskE § 31 lg-le 2 on vahistatul õigus viibida üks tund päevas vabas õhus, kui ta seda soovib.
62. Riigikohus on nimetatud õiguse kasutamisega seoses selgitanud: “Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus on üheselt selge arestimaja seisukoht õiguse kasutamise võimalikkuse osas, on arestimaja toimingu õiguspärasuse hindamiseks liigne nõuda, et kaebaja oleks esitanud veel taotlusi, milles väljendanuks veel kord soovi õigust kasutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
63. novembri
64. a otsus asjas nr 3-3-1-54-08, p 13). Seega võib asja lahendamisel omada olulist tähendust asjaolu, kas vastab tõele kaebaja väide, et ta teavitas arestimajja saabudes arestimaja administratsiooni soovist kasutada õigusaktidest tulenevat õigust viibida tund aega päevas värskes õhus.“ (vt RKHK
65. mai 2011 määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 11).
66. Kaebaja ei väida Valga arestikambris kinnipidamise ajal kirjalike taotluste esitamist värskes õhus jalutamise võimaluse kasutamiseks või kambritingimuste parandamiseks. Kaebaja väitel (tl 2p) vastati tema suulistele järelepärimistele, et värskes õhus jalutamise võimalus puudub, kuna pole piisavalt töötajaid.
67. RKHK selgitas
68. aprilli 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-90-11 (p 17), et vahistatu suulised taotlused värskes õhus jalutamiseks tuleb protokollida, et tagada menetlusosaliste õiguste kaitse ning vältida vaidlusi teostatud menetlustoimingute üle. Kuna vangistusseaduses ega selle seaduse volitusnormide alusel antud õigusaktides ei ole värskes õhus viibimiseks suulise taotluse protokollimise korda kehtestatud, toimub suulise taotluse protokollimine vastavalt haldusmenetluse seaduse § 14 lg-le 2 ning § 18 lg-le
69. 3
70. Vastuses kaebusele (tl 29p) viitab vastustaja sellele, et kaebaja sai jalutada 30.04.
71. a ja 07.05.
72. a. Kohtule ei ole vastustaja poolt esitatud tõendeid, et kaebaja või teised arestikambris viibinud oleks vabas õhus viibimise võimaluse puudumise kohta taotlusi esitanud. Silmas pidades seda, et vastustaja väitel oli Valga arestikambris võimalik kasutada nn värske õhu kambrit, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja vastavasisulisi taotlusi suuliselt Valgas kokku viibitud 68 päeva jooksul rohkem kui kahel päeval üldse ei esitanud. Suulise taotluse esitamise tõendamist ei saa kaebajalt eeldada. Kuna vastustaja õigusvastase tegevusetuse tõttu puuduvad vaidlusaluse asjaolu kohta tõendid, siis hindab kohus vaidlusaluse asjaolu HKMS § 59 lg-le 4 tuginedes vastustaja kahjuks ning loeb, et kaebaja on esitanud suulise taotluse vabas õhus viibimise võimaldamiseks.
73. Vastustaja oli õigusvastane kaebaja ilmajätmisel värskes õhus jalutamise võimalusest rohkem kui 60 päeval, kuid seda maksimaalselt kaks-kolm nädalat väldanud perioodide jooksul.
74. RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
75. Riigikohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele tuginedes leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHK
76. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).
77. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Valga arestikambri tingimusi kogumis, eelkõige kaebajale vabas õhus viibimise mittevõimaldamist olukorras, kus kaebajal puudus seetõttu üldse võimalus väljaspool kambrit liikumiseks arvestades ning pidades silmas kaebaja kinnipidamise tähtaega, eelkõige asjaolu, et ühel korral ulatus katkematu kinnipidamise kestus 23 päevani, on kohus seisukohal, et kaebajale kinnipidamisega põhjustatud kannatused ületasid kinnipidamisega paratamatult kaasneva kannatuste taseme, s.t kinnipidamisega Valga arestikambris on kaebaja inimväärikust alandatud.
78. Kaebaja õiguste kaitseks on piisav vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine.
79. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja elukoht Valgas, mistõttu on eluliselt usutav, et kaebaja ema käis kahel korral pojale arestimajja pakki viimas. Sama süsteemi andmetel on Irina Popova sündinud
80. aastal. Kuna kokkusaamine toimub ASkE § 56 lg 1 kohaselt kirjaliku taotluse alusel, siis ei ole eluliselt usutav, et keskealine naine ei oleks ise suuteline pojaga kokkusaamiseks kirjalikku avaldust koostama. Seega ei ole kaebaja tõendanud oma õiguste rikkumist seoses kokkusaamiste mittevõimaldamisega, kuna taolist asjaolu saab tõendada ainult kirjaliku tõendiga - taotluse ja/või taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsustusega.
81. Kaebaja on 21.03.2012 allkirjaga omakäeliselt kinnitanud (tl39) arestikambris kinnipeetava õiguste selgitamist vastustaja poolt, seega on kaebaja vastupidine väide väär.
82. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 p 36-40 selgitanud, et täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata, see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. Kohtupraktika kohaselt tuleks mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2).
83. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise 4 seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
84. Kohus leiab, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
85. Kaebus kuulub neil asjaoludel rahuldamisele osaliselt. Kaebaja poolt kaebuses osundatud kohtuasjades on asjaolude kogum olulises määras erinev ja isikute õigusi oluliselt intensiivsemalt riivatud käesolevas asjas tuvastatust, mistõttu ei juhindu halduskohus vaidluse lahendamisel nendest kohtuasjadest.
86. Poolte menetluskulud halduskohtus jäävad nende endi kanda. Kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja vastustaja ei ole vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 5