Obsah (8)

§ 2§ 100§ 76§ 164§ 172§ 101§ 113§ 162

2-15-122933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2016.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number

) §-st 108 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb

§ 2lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kostja E. Sommer on 16.12.2015.a. vastuses hagiavaldusele võtnud õigeks põhinõude ja intressi suuruse, vastavalt 2552,02 eurot ja 463,34 eurot. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja E. Sommer on jätnud AS Krediidipank Finants laenutagasimaksed tasumata ning põhi- ja intressinõue on muutunud sissenõutavaks, st et kostja E. Sommer on

§ 100

tähenduses jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. 4.2. Vaidlus on viivisenõude osas. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue põhjendatud, sest hageja Aktiva Finantsi poolt ei ole kostja ühtegi korrektse sisuga kirja saanud, kus oleks kirjas: kelle poolt loovutatud nõudega tegu, makse ettepanekuid, selgitusi.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud tõendina 20.04.2015.a. teatis nõude loovutamise kohta, mille järgi on AS Krediidipank Finants 17.04.2015.a. loovutanud nõude Evelin Sommer vastu põhisummas 2552,02 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants. Tulenevalt

§ 172

võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine 3 2-15-122933 võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Nõude loovutamise teatis on adresseeritud võlgniku elukoha aadressile *, mis on ka praegu võlgniku kontaktaadressiks kohtuga. Kohus leiab, et nõude loovutamine on toimunud kostjale kohase teatise saatmisega, seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku (kostja) keeldumine kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale (hagejale). 11.01.2016.a. tegi kohus kostjale määrusega ettepaneku soovi korral viivise vähendamise taotluse kohtule esitamiseks. 22.01.2016.a. teatas kostja E. Sommer kohtule, et tema arvates on hageja poolt esitatud kõrvalnõuded põhjendamatult suured. Kostja selgitas, et ta on sisuliselt maksejõuetu ja võlausaldajatel on ainus võimalus raha tagasi saada, kui nõustuvad maksegraafikuga. Kostja võttis endale laenulepingu sõlmimisega kohustuse AS Krediidipank Finants ees tasuda laenumaksed vastavalt graafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt AS Krediidipank Finants lepingu p.-le 1.2.– kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,041% iga maksmisega viivitatud päeva eest (aastane viivis 14,90%). Alates lepingu ülesütlemisest 26.09.2014.a. kuni hagi esitamiseni 15.12.2015.a. on möödunud 445 päeva, mis teeb viivise suuruseks 463,34 eurot (2552,02x445x0,041%). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 463,34 eurot ja täiendava jooksva viivise nõudes (ühe aasta kohta 381,91 eurot) kuni summani 2552,02 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,041% päevas arvestades viivist peale lepingu ülesütlemist.

§ 113

lg 1 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo nr 3-2-1-43-13, p 14).

§ 162

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks poolte esitatud asjaoludele tuleb kaaluda viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes

§-st 7, seetõttu võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (RKTKo nr 3-2-1-162-12, p 20). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 14). Hageja ei ole nõudnud põhinõude summast suuremat viivist, seetõttu on kostja kohustus tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seaduse järgi ei saa viivise intressi vähendada, vaid välja mõistetava viivisesumma suurust. Asjaolu, et kostja on majanduslikult vähekindlustatud ei too automaatselt kaasa viivise vähendamist, selleks peab lisaks arvestama kostja enda käitumist. Kohus leiab, et hageja nõutav viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest puuduvad asjaolud, mis tingiks selle vähendamist. Hagihind

1. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 09.09.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on 4 2-15-122933 2552,02 eurot, intress 224,45 eurot ja viivise nõude suuruseks on 463,34 eurot (aastane viivis 381,91 eurot), seega on tsiviilasja hinnaks 3621,72 eurot. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Puuduvad erandlikud asjaolu, mis tooksid kaasa menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Hagiavalduse on esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 325 eurot. Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekiri, millega hageja palub 639,12 euro hüvitamist, mis on lepingulise esindaja kulu. 11.01.2016.a. määrusega tuli kohtule esitada menetluskulude hüvitamise taotlused hiljemalt 25.01.2016.a., mida hageja ei ole teinud. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 613 eurot, so 288 eurot (sh käibemaks) õigusabikulu ja 325 eurot hageja tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et käesoleva hagi koostamine ja kohtule vastamine ei ole võtnud aega rohkem, kui 2 tundi sisulist tööd. Tegemist on tüüpvormis esitatud hagiavaldusega. Keskmiselt on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 288 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5