Välja mõista kostjalt hageja kasuks
lg.1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, so summas 1522,92 (üks tuhat viissada kakskümmend kaks eurot 92 senti).
lg.1 alusel kohtuotsuse tegemise hetkest; 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest; 4) Välja mõista kostjalt hageja kasuks
Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 01.10.2010 töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle Jõhvi Spordikooli korvpalli osakonna treener-õpetajana. Kostja ütles 14.09.2015 avaldusega töölepingu üles
Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine järgmistel põhjustel: 1) hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine seoses sellega, et hageja on põhjustanud oma tegudega tööandja usalduse kaotuse, mille tõttu ei ole poolte vahelise töösuhte jätkamine võimalik, on alusetu. 2) Hageja poolt kostjale seletuskirja esitamata jätmine ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks
lg.1 p.5 järgi; 3) Väär on kostja väide, et hageja on laimanud kostjat ja teinud ettepaneku õpilaste lahkumiseks Jõhvi Spordikoolist. 4) Hageja kiri kostjale, milles hageja tegi ettepaneku välja vahetada spordikooli juhtkond, ei saa olla usalduse kaotuse aluseks. Hageja leiab, et puudus mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks
Kostja rikkus ülesütlemise korda ja jättis järgimata etteteatamise tähtaja 2. Kostja vaidles hagile vastu. Juhul, kui kohus tuvastab, et ülesütlemine oli tühine, palub kostja lõpetada töölepingu
Hageja on hagiavalduses kajastanud tegelikke asjaolusid moonutatuna, varjanud olulisi asjaolusid ning esitanud ka teadvalt ebaõiget infot.
Usalduse kaotus tulenes seoses omavolilise treeninglaagri korraldamisega: hageja jättis õigeaegselt esitamata andmed treeninglaagris osalenud laste kohta, mistõttu spordikoolil puudub võimalus esitada lastevanematele õigeaegselt arved omaosaluse kohta. Samas kostja esindaja möönas, et laagri korraldamise soovist hageja teatas. Vallavalitsus oli laagrist teadlik (p.1). Usalduse kaotuse põhjustas ka varalise kahju tekkimise oht, sest Jõhvi Spordikool ei tunnistanud laagri korraldamist Jõhvi Vallavalitsuse nimel aga Haapsalu Spordibaaside OÜ poolt esitati arve laagri läbiviimise eest. Tekkiski oht, et kui Haapsalu Spordibaaside OÜ 2
lg.1 alusel kohtuotsuse tegemise hetkest; 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks
6. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja vahel oli 01.10.2010 sõlmitud tööleping; 2) hageja töötasu brutotasuna oli 507,64 eurot kuus; 3) kostja teatas hagejale 2015 treeninglaagrite korraldamisest Tuksi treeninglaagris; 4) kostja ütles hagejale töölepingu üles ühepäevase etteteatamisega; 5) töölepingu öeldi hagejale üles
7.
lg.1 p.5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja esindaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt põhjustas kostja usalduse kaotuse hageja suhtes nn „muu tegu“
7.1 14.09.2015 ülesütlemise avalduses põhjendati töölepingu ülesütlemist hagejaga järgnevaga: 1) hageja viibis 10.08.kuni 21.08.2015 Jõhvi Spordikooli õpilastega omavoliliselt korraldatud treeninglaagris Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ hallatavas spordibaasis Tuksis; 2) treeninglaagrisse minekul eiras hageja Jõhvi Spordikoolis kehtivat korda õpilastega treeninglaagrisse minekuks, millega hageja tekitas Jõhvi Spordikoolile varalise kahju tekkimise ohu vastavalt Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ poolt 18.08.2015 väljastatud arvele nr 711 summas 728 eurot; 3) hageja ei ole esitanud kostjale temalt 28.08.2015 juhtumi asjaolude selgitamiseks nõutud seletuskirja; 4) hageja saatis Jõhvi Spordikooli õpilaste vanematele tööandjat laimava sisuga kirja; 5) hageja saatis Jõhvi valla juhtidele spordikooli juhtide väljavahetamise nõude; 3
7.3 Usalduse kaotus seoses sellega, et treeninglaagrisse minekul eiras hageja Jõhvi Spordikoolis kehtivat korda õpilastega treeninglaagrisse minekuks, millega hageja tekitas Jõhvi Spordikoolile varalise kahju tekkimise ohu vastavalt Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ poolt 18.08.2015 väljastatud arvele nr 711 summas 728 eurot. Kostja esitas kohtule Jõhvi Spordikooli direktori 28.01.2015 käskkirjaga kinnitatud treeningute ja lähetuste läbiviimise korra (tl 60-62) ja selgitas, et hageja eiras treeninglaagri korraldamisel nimetatud korda, täpsustamata konkreetselt millist nõuet/reeglit sellest korrast hageja eiras. Juhul, kui väidetavaks rikkumiseks oli eelpool nimetatud korra p.2.1 eiramine, siis kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et hageja teavitas spordikooli augustikuisest treeninglaagrist juba ca 3 kuud enne treeninglaagri toimumist (korra kohaselt pidanuks tegema hiljemalt 7 päeva enne lähetusse minekut). Nimekirja esitamine üks päev peale laagri toimumist, ei tohiks olla selline eksimus, mille tõttu tööandja peale esimest eksimust usalduse kaotab, seda enam, et hageja selgitas nimekirja hilisemat esitamist. Korra p.2.1 on viidatud, et kõik võistlussõidud, laagrid ja koolitused, mis ei kajastu eelpool mainitud lisas, tuleb eelnevalt spordikooli direktoriga kokku leppida. Kohtule ei ole esitatud käskkirja, milles oleks p.1.3 ja juhul kui on mõeldud eelpool nimetatud korra p.1.3, siis ei ole esitatud ka selle kohta mingit lisa. Arvestades treeningute ning lähetuste läbiviimise korra 4
lg.1 p.5 alusel kahtlemata ebaproportsionaalne karistus võimalikku rikkumise eest. Kohtumenetluses ei tuvastanud kohus mingit kahju ega kahju tekitamise ohu olemasolu kostjale. Tulenevalt sellest, et kohus on otsuse p-s 7.2 tuvastanud, et tegemist ei olnud omavolilise treeninglaagri korraldamisega, ei saa laagripidaja poolt arve esitamine kostjale laagri korraldamise eest olla kahjuks ega kahju tekkimise ohuks. 7.4 Usalduse kaotus seoses sellega, et hageja ei ole esitanud kostjale temalt 28.08.2015 juhtumi asjaolude selgitamiseks nõutud seletuskirja. Hageja ei eita, et nõutud seletuskirja ta ei esitanud, seega on kahtlemata tegemist tööandja korralduse eiramisega. Samas on ebaproportsionaalne lõpetada selle rikkumise eest tööleping
7.5 Usalduse kaotus, sest hageja saatis Jõhvi Spordikooli õpilaste vanematele tööandjat laimava sisuga kirja. Viidatud kiri on hageja poolt kohtule esitatud (tl 22). Kirjast nähtub, et hageja on korvpalliklubi Hito esindajana pöördunud Jõhvi Spordikooli korvpalliosakonna vanemate poole ja teavitanud neid ebakõladest Jõhvi Spordikooli juhtkonnaga ja ka kohaliku omavalitsuse otsusest, mis ei võimaldanud Kohtla-Järve linnas elavatel lastel Jõhvi Spordikoolis õpinguid jätkata. Kostja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt peab kostja sellest kirjast laimava sisuga osaks kirja kolmandat ja neljandat lõiku (tl 99 pöördel). Tulenevalt sellest, et kostja esindaja ei lükanud ümber kirjas toodud väiteid koostöölepingu puudumise kohta korvpalliklubi Hito ja spordikooli vahel, on põhjendamatu nimetada kirjas toodud väidet ühise tegevuse „lõhkumise“ kohta ja suutmatust koostöölepingut sõlmida laimuks. 7.6 Usalduse kaotus seoses sellega, et hageja saatis Jõhvi valla juhtidele spordikooli juhtide väljavahetamise nõude. Viidatud kiri Jõhvi valla juhtkonnale on hageja poolt esitatud (tl 23-24). Kohus on seisukohal, et kui hageja saatis korvpalliklubi Hito esindajana Jõhvi vallavõimudele kirja, milles kritiseeris spordikooli juhtkonna tegevust, on lubamatu, et sel alusel lõpetatakse kriitikat teinud töötajaga tööleping
Jõhvi Spordikooli puhul on tegemist Jõhvi valla allasutusega. Demokraatlikus ühiskonnas tuleb pidada normaalseks, et üldjuhul töötajal on õigus tööandja tegevust kritiseerida. Kriitika eest töölepingu ülesütlemisega karistamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritav! 7.7 Kohus peab vajalikuks veel märkida, et
lg.3 kohaselt tööandja võib töölepingu kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus, so kui kostja oleks eelnevalt hagejat hoiatanud, et treeninglaagri korraldamisel rikuti vastavat korda ja selgitanud rikkumise sisu, kuid vaatamata sellele hageja taas rikkus nimetatud korda, võiks selline rikkumine olla töölepingu ülesütlemise aluseks. 5
kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Maakohus on seisukohal, et käesolevas kohtumenetluses leidis tõendamist, et töölepingu ülesütlemine hagejaga ei vastanud töölepingu seaduses sätestatule. 9.
lg 1 sätestab, et kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
lg 2 kohaselt, kui esineb
lg-s 1 sätestatud olukord ja tööandja esitab töölepingu lõpetamise taotluse, lõpetab töövaidlusorgan töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Maakohus on seisukohal, et
10.
lg.1 alusel on hagejal õigus saada hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja keskmiseks töötasuks oli 507, 64 eurot, seega 3x507,64= 1522,92 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks
§-de 85 ja 98 järgi töölepingu hageja nõudes märgitust erineval kuupäeval) peab kohus põhjendatuks õigusabi kulude hüvitamist summas kokku 900 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.