KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Menetluse ese Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad Tartu Maakohus Roomet Sõnna 17. veebruar 2016 Võru kohtumaja 2-16-193

) § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt

§-s 17 sätestatule.

1. Määrus saata täitmiseks riigi õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile ning saata avaldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi taotleja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
2. H. S. esitas kohtule tsiviilasja kohtueelses menetluses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Õigusabi taotletakse õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt soovitakse õigusabi, kuna taotleja mobiiltelefoni numbrilt helistas tema loata 2015.a märtsis eritariifilisele numbrile Risto Kassak. Julianus Inkasso OÜ nõuab arvete alusel summa tasumist, kus on ka Risto Kassaku poolt tehtud kõned. Taotleja on pöördunud ka politseisse, kus R. Kassak lubas summa tasuda, kuid pole seda teinud. Asjast tuleneva kasuna märgib taotleja, et ei ole nõus tasuma kõnede eest, mida ei ole teinud. Riigi õigusabi taotleja on lisanud taotlusele enda majandusliku seisundi teatise.
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 16 lahendab kohus hagita menetluses väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja selle lisaga, leiab, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja see tuleb võtta menetlusse. TsMS § 180 lg 1 p 3; lg 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (

) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §le 16.

§ 7

lg 1 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. 3. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et H. S. taotlus menetlusabi andmise kohta advokaadi õigusabi eest tasumisel kuulub rahuldamisele. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja sissetulek 160 eurot. Vältimatud püsikulutused on, transpordile 10 eurot, toidule 100 eurot, sidekulud 5 eurot, muud kulutused riietele, ravimitele, mille summa on täpsustamata. Kohustustena on taotleja märkinud kohtu poolt määratud trahv 17 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on H. S. makstud töövõimetuspensioni igakuiselt 180,97 eurot. Taotlejal on konto AS-s SEB Pank, mille konto väljavõttest nähtub taotleja sissetulekuna pension novembris 322,86 eurot, edaspidi 162,88 eurot. Seisuga 08.02.2016 oli kontojääk 467,90 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei ole taotleja nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks Sotsiaalkindlustusameti, kinnistusraamatu, pankade ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanud isik oma majandusliku seisundi tõttu tasuda õigusabi eest täies ulatuses ja korraga. Samuti ei ole taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seega on taotlus riigi õigusabi saamiseks põhjendatud.

§ 7lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mille korral riigi õigusabi ei anta, ei esine.

Esitatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus vajalikuks anda riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. 2

§ 6lg 1 mõttes selline, et temalt ei saa eeldada õigusabi eest tasumist.

Ta vastab riigi õigusabi saamiseks sätestatud muudele tingimustele. Kohus leiab, et isikul on asjatundliku õigusabi olemasolu vajalik. Lähtudes taotleja majanduslikust seisundist annab kohus riigi õigusabi

§ 8p-s 1 sätestatud viisil: kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3