Kostja ei põhistanud ka mõjuvat põhjust, mis takistanuks tal kohtule kirjalikult vastamast või kohtule sellest teatamast. Riigikohtu 15.05.2007 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-48-07 p-i 9 järgi saab põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maakohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud põhjendust, so võimalikku tööalast hõivatust, ei saanud pidada põhjuseks, mis takistanuks kohtule õigeaegselt vastamast või sellest kohtule teatamast. Kaja esitamist võimaldavaks asjaoluks ei saanud lugeda ka seda, et väidetavalt eksitasid kostjat hagiavaldusest nähtuvad tehtud parandused. Hagiavaldusest on selgelt aru saada, et hageja soovib elatise väljamõistmist alates 26.06.
lg 1 p 1, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) on igapäevases asjaajamises ja kohtupraktikas tavapärane, et tehes tekstis parandusi või muudatusi, kinnitatakse need märkusega „parandus õige“ ja paranduse või muudatuse tegija tuvastuskõlbliku allkirjaga. Antud juhul seda hagiavalduse muudatuste ja paranduste juures ei tehtud ning seetõttu oli kostjal põhjust kasvõi alateadlikult kahelda nende tõepärasuses ja need tähelepanuta jätta; 3) saab kohus dokumente vastu võttes nõuda nende korrektset vormistamist, et vältida segaduse või arusaamatuse tekkimist ja dokumentide valesti mõistmist. Antud juhul jäi see kohtu poolt tegemata, mis põhjustaski kahetsusväärse kostjapoolse valesti mõistmise ja hagile tähtaegselt vastamata jätmise. Seetõttu on hetkel kostjalt võetud võimalus tõestada omapoolset tütre toetamist aasta vältel enne hagi esitamist ning tagaseljaotsusega ebaõiglaselt ja tagasiulatuvalt välja mõistetud 12 kuu elatisraha. Kohtutäitur on arestinud kostja pangakonto ja peab igakuiselt kinni summasid, mis häirib igapäevast normaalset elu-olu ning kinnisasjale on kantud keelumärge selle käsutamise keelamiseks. Kõik see on kostja hinnangul ebaõiglane; 4) oli kostja hagi saamise hetkest seitse päeva järjest haige. Seda on võimalik tunnistajate ütlustega kinnitada. VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Hageja seaduslik esindaja A.P. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a määrus muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi. 6.
lg 1 p 3 alusel saab kaja esitada sõltumata mõjuvast põhjusest, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitaja etteheited hagiavalduse puuduste kohta on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et nii napisõnalise põhjendusega hagi elatise väljamõistmiseks aasta eest tagasiulatuvalt, samuti korduvad parandused ja mahakriipsutused oleksid andnud aluse nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist. Samas ei olnud need puudused sellised, mis oleksid välistanud tagaseljaotsuse tegemise.
lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hagis esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas hagi blanketil, kus märkis nõude põhjenduse, et „isa ei ole nõus vabatahtlikult lapsele elatisraha maksma“ ja aja, millest elatist nõutakse „26.juuni 2014“. Ringkonnakohus leiab, et kui kostjale ei olnud hageja nõue arusaadav, siis pidi ta sellele kostja vastuses kohtu tähelepanu juhtima. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei anna hagi puudused alust kaja rahuldada. 7. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule kostja vastust koostamast
Tartu Maakohtu 01.07.2015 kohtumäärusega, millega võeti hagiavaldus menetlusse, kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtu 01.07.2015 menetlusse võtmise määruse isiklikult allkirja vastu kätte 06.07.2015 (tl 8). Kostja vastuse esitamise tähtaeg saabus 27.07.2015. Tartu Maakohus tegi tagaseljaotsuse 31.08.2015. Kostja viitas ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et oli hagi saamise hetkest seitse päeva järjest haige.
lg 2 alusel oleks kostja pidanud oma haiguse põhistamiseks esitama kohtule tõendi, mille alusel oleks kohus saanud hinnata, kas konkreetsel juhul saab haigust lugeda hagile vastamise takistuseks. Kostja arstitõendit maakohtule ei esitanud. Kostja on märkinud, et haigust saab ta tõendada tunnistajatega. Ringkonnakohus ei pea kostja võimalikku haigusepisoodi esinemist mõjuvaks põhjuseks kaja rahuldamiseks, kuna kostja ei ole 25.11.2015 esitatud kajas haigusepisoodi üldse maininud samuti kestis haigus kostja väitel 7 päeva. Pärast väidetavat haigusepisoodi oli kostjal aega 13 päeva hagiavaldusele vastuse koostamiseks, professionaalse õigusabi palkamiseks või riigi õigusabi taotlemiseks. Kohtumaterjalidest nähtub, et kostja ei olnud ühtegi nimetatud toimingut teinud. Väidet, et ta oli tööalaselt väga hõivatud, ei ole kostja põhistanud, seetõttu ei ole ka see väide mõjuvaks põhjuseks, mis takistas menetlustoimingu tegemist
Pärast maakohtu poolt määratud vastuse esitamise tähtaega oli ajavahemik nimetatud tähtaja ja tagaseljaotsuse tegemise vahel 5 nädalat. Selle aja jooksul ei esitanud kostja menetlustähtaja pikendamise taotlust ega vastanud hagile ka hilinemisega. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et isegi kui eeldada faktiväidete õigsust, puudub käesoleval juhul alus kajas puuduste (mõjuva põhjuse põhistamiseks) kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Kuna kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaja rahuldamiseks
lg 2 tähenduses, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.