← Eesti

2-14-2827/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-2827 Tsiviilasi K.A. hagi J.A. vastu abielu lahutamiseks ja laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks B ja A hagi J.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3510 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B ja A apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellandid (hagejad):
  5. B (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXX)
  6. A (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXXX) Apellantide seaduslik esindaja K.A., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo Vastustaja (kostja): J.A. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Maakohtu 25.02.
  8. a otsus osas, millega kohus jättis elatise välja mõistmata.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.A.lt välja B ja A kasuks elatis perioodi eest 04.2013 – 10.2014 summas 1994,60 eurot. Nimetatud summa tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel tasuda kostjal osamaksetena 9 kuu jooksul 200 eurot kuus ja
  10. kuul 194,60 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest.
  11. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  12. Lugeda Tartu Maakohtu 25.02.
  13. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.
  14. Hagi rahuldada osaliselt. 4.
  15. Lahutada J.A. ja K.A. abielu. 4.
  16. K.A. perekonnanimeks lugeda otsuse jõustumisel A. 4.
  17. Lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda vanematele ainuhooldusõigus järgmistes küsimustes: 4.4.1 J.A.le kuulub B elu- ja viibimiskoha määramise õigus; 4.4.2 K.A.le kuulub A elu- ja viibimiskoha määramise õigus; 4.4.3 teistes hooldusõiguse küsimustes on lapsevanematel ühine hooldusõigus. 4.4.4 Selgitada, et PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. 4.
  18. Mõista J.A.lt välja B ja A kasuks elatis summas 1994,60 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend neli eurot, 60 senti) eurot. Nimetatud summa tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel tasuda kostjal osamaksetena 9 kuu jooksul 200 (kakssada) eurot kuus ja
  19. kuul 194,60 (ükssada üheksakümmend neli eurot, 60 senti) eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest. Elatisraha tuleb tasuda igakuiselt kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K.A. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
  20. Jätta K.A. ja J.A. menetluskulud nende endi kanda.
  21. Jätta vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt hagejatele osutatud riigi õigusabi kulud ringkonnakohtus riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  22. K.A. esitas 21.01.
  23. a hagi lahutada K.A. ja J.A. abielu ning lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus B ja A suhtes ning anda laste elu- ja viibimiskoha määramise õigus ning hariduse ja tervishoiu küsimuse ainuotsustusõigus laste emale. B ja A esitasid 21.01.
  24. a hagi, milles palusid mõista J.A.lt välja igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kummalegi lapsele alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid mõista J.A.lt välja elatisraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 3170 eurot. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 05.12.1998 poeg B ning 16.07.2002 tütar A. Poolte abielulised suhted lõppesid rohkem kui kaks aastat tagasi. Hageja lahkus koos lastega pere ühisest kodust. 2 Poolte ühised lapsed elavad koos emaga XXXXXXXXX. Kostja ei osale aktiivselt laste kasvatamisel. Kõik otsustused seoses laste elu- ja viibimiskoha määramisega teeb ema ainuisikuliselt. Samuti otsustab ema laste haridus- ja tervishoiuküsimused. K.A. töötab AS-is XXXX. K.A. tasub pere ühise kodu jaoks võetud renoveerimislaenu ning J.A.ga kaaslaenajana eluasemelaenu. Laste isa ei ole suutnud leida endale püsivat tööd. Laste isal on alkoholiprobleemid. Poolte abielu purunemise järgselt lepiti omavahel kokku, et laste isa J.A. tasub lastele elatisraha 100 eurot kuus. Isa ei ole oma kohustust korrektselt täitnud. Hageja palub elatisrahast arvestada maha 670 eurot, mille J.A. tasus
  25. a jaanuari kuni
  26. a jaanuari eest.
  27. J.A. vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja töötab OÜ-s XXXX, aastal 2013 teenis kostja kuus keskmiselt 421 eurot. Kostja tasub igakuiselt pangalaenu summas 180 eurot ja kommunaalkulusid keskmiselt 85 eurot kuus. Kostjal kulub tööl käimiseks 100-120 eurot kuus. Kostja oli nõus abielu lahutamisega. MAAKOHTU LAHEND
  28. Tartu Maakohus otsustas 25.02.
  29. a lahendiga järgmiselt:
  30. Hagi rahuldada osaliselt.
  31. Lahutada J.A.i ja K.A. abielu.
  32. K.A. perekonnanimeks lugeda otsuse jõustumisel A.
  33. Lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõiguse: 4.1 J.A.le kuulub B elu- ja viibimiskoha määramise õigus; 4.2 K.A.le kuulub A elu- ja viibimiskoha määramise õigus; 4.3 teistes hooldusõiguse küsimustes on lapsevanematel ühine hooldusõigus. 4.4 PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
  34. Jätta B ja A hagi J.A. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis laste esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Kohus mõistis välja K.A.lt temale määratud riigi õigusabi tasust ja kuludest 30%, mis tuleb kanda riigi tuludesse nelja kuu jooksul võrdsete osamaksetena pärast riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus arvestas asjaoluga, et pooled on abielu lahutamisega nõus ja K.A. väidete kohaselt on ta alates
  35. a sügisest loonud uue perekonna. Kohtuistungil avaldas K.A., et ta ei tea, kui tihti käib A isa juures, B käib isa juures tihedamini. Seega ei ole õige, et isal puudub lähedane suhe lastega. Kohus kuulas lapsed ära. B avaldas kohtule, et ta soovib elada isa juures. A avaldas, et ta soovib elada ema juures. Kohus leidis, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et isa juures viibides oleks laste heaolu ohus. Kohus leidis, et laste osas tuleb ühine hooldusõigus lõpetada osaliselt. Kohus leidis, et olukorras, kus laste ema ei oma täielikku ülevaadet sellest, kui tihti viibivad lapsed isa juures ning lapsed on kinnitanud, et nad viibivad isa juures igapäevaselt, ei ole alust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Arvestada tuleb asjaolu, et vaheldumisi nii isa kui ema juures viibides on kaetud laste vajadused nende igapäevasest tavalisest elulaadist lähtudes. B on selgitanud, et vajadusel on isa panustanud rahaliselt spordivahendite ostmiseks. 3 Kohus leidis, et antud tsiviilasjas panustavad laste vanemad piisavalt laste ülalpidamisse ning ühele lapsele elatise väljamõistmine tooks kaasa elatise väljamõistmise ka teisele lapsele. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest saaks järeldada, et ema või isa juures elava lapse ülalpidamiskulud oleksid tavapärasest suuremad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  36. B ja K.A. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist elatise välja mõistmata jätmise osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista J.A.lt välja elatisraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest B ja A kasuks summas 3170 eurot ja igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast B kasuks perioodi
  37. a veebruar-oktoober eest summas 1420 eurot ja A kasuks perioodi
  38. a veebruar-oktoober eest summas 1420 eurot. Apellandid palusid määrata, et B ja A elatis tuleb tasuda laste seadusliku esindaja K.A. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) purunes vanemate kooselu
  39. a kevadel. Vaidlust ei ole selles, et lapsed elasid alaliselt koos emaga. Kuna lapsed õpivad XXXXX ja isa elukoht on kooli kõrval, siis käisid lapsed isa juures, kuid mitte igapäevaselt. B lahkus alaliselt ema juurest 23.10.
  40. a. Kuni 23.10.
  41. a elasid mõlemad lapsed koos emaga ja olid ema ülalpidamisel. A elab käesoleval ajal endiselt koos emaga; 2) ei ole asjakohane J.A. väide, et ta panustab laenumaksega (s.o 180 eurot) laste tulevikku. XX linnas asuvat eramut kasutab J.A. ainuisikuliselt oma eluasemena; 3) reguleeris maakohus 14.03.
  42. a määrusega esialgselt õigussuhet ning kohustas J.A. tasuma tsiviilasja menetluse ajal elatist B ja A ülalpidamiseks summas 177,50 eurot kuus lapse kohta. J.A. jättis kohtu poolt määratud kohustuse täitmata; 4) tuleb J.A.lt välja mõista elatisraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest 21.01.
  43. a. Aastal 2013 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraks 320 eurot, seega igakuine elatis ühe lapse kohta minimaalselt 160 eurot. Aastas tasutav summa ühe lapse kohta on 12x160=1920 eurot, kahele lapsele 3840 eurot. Sellest tuleb maha arvestada 670 eurot, mille J.A. on tasunud perioodil 01.01.2013-15.01.
  44. Seega on tagasiulatuva nõude suuruseks 3170 eurot. Kuna J.A. ei ole
  45. a lastele elatisraha tasunud, siis palub apellant välja mõista J.A.lt alaealistele lastele elatisraha alates 21.01.2014 kuni 23.10.
  46. a, s.o ajani, kui poeg B asus elama isa juurde. Aastal 2014 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraks 355 eurot, seega igakuine elatis ühe lapse kohta minimaalselt 177,50 eurot. J.A.l oli seadusest tulenev kohustus tasuda
  47. a lastele elatisraha 8 kuu eest alates veebruar 2014 kuni oktoober 2014 (kaasaarvatud). Seega on võlgnetav summa ühele lapsele 177,50x 8=1420 eurot, kahele lapsele 2840 eurot. Sellest tuleb maha arvestada K.A.le Sotsiaalkindlustuse poolt tasutud elatisabi summas 575,40 eurot. Nõude suurus
  48. a eest on 2264,60 eurot. Seega võlgneb J.A. lastele elatisraha kokku 3170,00+2264,60= 5434,60 eurot.
  49. J.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt teenis vastustaja keskmiselt 421 eurot kuus, peale igakuiste kulutuste tasumist jäi järele 25 eurot. Pärast B isa juurde elama asumist laekus B puuderaha (80 eurot) ja lasteraha endiselt laste ema arvele.
  50. a märtsist hakkas ema lasteraha, s.o 45 eurot, kandma üle B isiklikule kontole. 4
  51. Apellant esitas 13.01.
  52. a täiendavad seisukohad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  53. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis elatise välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja B kasuks 997 eurot ja A kasuks 997 eurot.
  54. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ja pärast hagi esitamist veebruarist kuni oktoobrini 2014 (9 kuud). Ringkonnakohus kontrollib kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust elatise nõudes perioodi eest jaanuar 2013 kuni oktoober
  56. Elatise väljamõistmise eesmärk on üldjuhul lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Käesolevas ajas ei ole elatise väljamõistmise eesmärgiks laste igapäevaste vajaduste rahuldamine, vaid väljamõistetud elatis peaks kompenseerima 50 % ulatuses laste ema poolt üksi laste ülalpidamisse panustatud põhjendatud ja vajalikke kulutusi aasta enne hagi esitamist ja pärast hagi esitamist kuni ajani, mil elatise saamise alus ära langes.
  57. Ringkonnakohus käsitleb elatise suuruse põhjendatust järgnevalt koos, st ei erista aasta enne hagi esitamist nõutavat elatist ja menetluse ajal nõutavat elatist, kuna faktilised asjaolud, mis on elatise tasumise aluseks ning mis mõjutavad elatise suurust, on samad.
  58. Asja materjalidest nähtub, et vanemad elavad lahus K.A. väitel kevadest 2013 (lk 73) ja kostja on täpsustanud, et märtsis 2013 lahkus naine lastega nende ühisest kodust (lk 36). Ringkonnakohus leiab, et aja eest, millal vanemad elasid koos lastega ühises majapidamises, ei ole elatise nõude rahuldamine tagasiulatuvalt põhjendatud. Elatise nõue sai lastel tekkida alates aprillist 2013, seega on enne hagi esitamist elatise nõude põhjendatud 9 kuu eest, so detsembrini k.a
  60. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas ei ole vaidlust, et kostja ei andnud lastele elatisraha 2013 aasta kevadel, kui ema koos lastega ühisest elukohast lahkus, siis on elatise nõude esitamine PKS § 108 alusel põhjendatud. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  61. Asjas puudub vaidlus selle üle, et mõlemad lapsed külastasid isa sel ajal, kui nad emaga ära olid kolinud. Pooled ei olnud lastega suhtlemises kokku leppinud ja suhtlemine toimus vahetult, vastavalt laste soovidele ning võimalustele, seetõttu puudub laste vanematel täpne ülevaade, kui palju lapsed isa juures viibisid. B sõnul käis ta isa juures võimaluse korral iga päev (isa elab kooli läheduses), kostja väitel viibis poeg sageli tema juures. Menetlusosalised ei ole esile toonud, milliseid kulutusi kandis isa lastega seoses sel ajal, kui lapsed tema pool viibisid. Vaidlust ei ole selle üle, et laste isa ostis poja huvitegevusteks vajalikke asju. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud annavad aluse väljamõistmisele kuuluva elatise suurust muuta.
  62. Ringkonnakohus leiab, et kuna elatis tuleb välja mõista möödunud perioodi eest ja ühekordse summana, siis tuleb arvestada kostja praeguse majandusliku olukorra ja sissetulekute ning põhjendatud kulutustega, samuti sellega, et kostja ülalpidamisel on üks hagejatest (B). 5 Apellant ei ole vaidlustanud seda, et lasteraha (19,18 eurot lapse kohta) ja poja puudetoetus (80 eurot) laekusid laste emale nii 2013 aastal, kui ka pärast seda. Kostja sissetulek on kuude lõikes kõikuv jäädes 421 – 600 euro vahele. Asjas ei ole vaidlust, et kostja tasub üksi pangalaenu 180 eurot kuus eluaseme eest, kus ta elab käesoleval ajal koos pojaga.
  63. Ringkonnakohus märgib, et kostjal oli kohustus oma lastele ülapidamist anda 2013 aastal ka pärast seda kui laste ema koos lastega nende ühisest elukohast lahkus ning asjas ei ole vaidlust, et kostja tasus 2013-2014 aasta eest laste emale elatist kokku 670 eurot. Ringkonnakohus arvestab elatise suuruse määramisel kostja sissetuleku suurust (ca 600 eurot), vältimatuid kulutusi eluasemele (sealhulgas laenumakse 180 eurot) ja käesoleval ajal ühe lapse igapäevast ülalpidamise kohustust (ca 177 eurot), tasutud elatist (670 eurot) ning leiab, et põhjendatud on elatise suuruse vähendamine 70 euroni kuus lapse kohta.
  64. Tartu Maakohus reguleeris lastele elatise maksmist esialgse õiguskaitse korras 14.03.2014 määrusega. Määruse kohaselt kohustus kostja maksma elatist laste ülalpidamiseks summas 177,50 € kuus kummalegi lapsele tsiviilasja menetluse ajal (lk 51). Apellantide kinnitusel kostja määrust täitnud ei ole, kuid Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2014 otsusega on K.A.le antud elatisabi 575,40 eurot. Ringkonnakohus arvestab nimetatud summa kostja elatise kohustusest maha, kuna kostjal tekkis selles ulatuses kohustus Eesti Vabariigi ees. Eeltoodut arvestades on lõplikuks summaks, mis kostjalt hagejate kasuks kuulub välja mõistmisele 1994,60 eurot (18 x 70 x 2-575,40). Ringkonnakohus lõpetab käesoleva otsusega maakohtu 14.03.2014 määrusega kohaldatud esialgse õigussuhte reguleerimise. Määruse tegemise ajal oli kostjal elatise tasumise kohustus, kuid käesolevaks ajaks on see ära langenud seoses ühe lapse elama asumisega kostja juurde.
  65. Hagejad esitasid 31.01.
  66. a seisukoha, milles märkisid, et nad on nõus tagasiulatuva elatise väljamõistmisega osamaksetena. Hagejad märkisid, et minimaalne osamakse suurus ühe lapse kohta võiks olla 75-100 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista kostjalt tagasiulatuv elatis summas 1994,60 eurot välja osamaksetena. Ringkonnakohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et 1994,60 eurot tuleb kostjal tasuda osamaksetena 9 kuu jooksul 200 eurot kuus ja
  67. kuul 194,60 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole tagasiulatuva elatise sellises summas väljamõistmine ja sissenõudmine kostjale ülemääraselt koormav. Elatis tuleb tasuda igakuiselt kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K.A. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.
  68. Ringkonnakohus jätab K.A. ja J.A.i menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse on esitanud laste nimel hagejate seadusliku esindaja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo esindajakulud ringkonnakohtus tuleb jätta riigi kanda, kuna esindaja on ringkonnakohtus esindanud alaealisi lapsi elatise nõudmise vaidluses. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.