3-14-42/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 03.11.2015, Tartu 3-14-42 K.L. (L.) kaebus Tartu Linnavalitsuse 24.09.

1. a korralduse nr 957 tühistamiseks ja asja uuesti otsustamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 16.04.
2. a otsus K.L. apellatsioonkaebus 14.10.2015 Kaebaja K.L. Esindaja v.-adv. Rene Varul Vastustaja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.04.
4. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
5. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.12.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kaebaja omab Tartus, Ihaste elamurajoonis XXXXXXXX asuvat elamumaa sihtotstarbega kinnistut, millel paikneb
7. aastatel rajatud ja amortiseerunud ühekorruseline lamekatusega aiamaja. Kinnistu asub maa-alal, millel kehtib Tartu Linnavolikogu 09.09.
8. a määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering. Tartu Linnavolikogu 04.05.
9. a otsusega nr 77 otsustati käsitleda Vana-Ihaste üldplaneeringut Tartu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuna. Nimetatud Vana-Ihaste üldplaneering näeb antud maa-alale, s.h ka XXXXXXXX kinnistule ette 1,5 korrust (tingmärk planeeringus EV-1). Kaks korrust näeb üldplaneering ette seal, kus kasutatakse tingmärki EV-
12. aastal esitas kaebaja Tartu Linnavalitsusele taotluse XXXXXXXX üksikelamu laiendamise projekteerimistingimuste määramiseks. Tartu Linnavalitsus määras taotletud projekteerimistingimused 11.01.
13. a korraldusega nr
14. Kaebaja vaidlustas selle korralduse halduskohtus ning 04.05.
15. a lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-28-06 rahuldas Riigikohtu halduskolleegium kaebaja kaebuse, tühistas XXXXXXXX üksikelamu laienduse projekteerimistingimused osaliselt ning kohustas Tartu Linnavalitsust lahendama kaebaja taotluse vastavas osas uuesti. Tartu Linnavalitsus lahendas projekteerimistingimuste taotluse 10.07.
16. a kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 (tl 40-40p), milles määratles XXXXXXXX üksikelamu laiendamise projekti koostamise juhised. Kaebaja ei esitanud Tartu Linnavalitsusele ehitusprojekti ehitusloa taotlemiseks.
17. 05.11.2012 esitas kaebaja Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale uue projekteerimistingimuste taotluse nr PTH-12-314 (tl 7) XXXXXXXX aiamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks üksikelamuks.
18. 04.12.
19. a korraldusega nr 1358 (tl 8) määras Tartu Linnavalitsus projekteerimistingimused XXXXXXXX üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale (tl 8p). Arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste all märkis linnavalitsus projekteerimistingimustes muu hulgas, et hoone peab olema projekteeritud hea ehitustava kohaselt, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda (Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 1), ning korruste arv peab vastama Vana-Ihaste üldplaneeringule. Projekteerimistingimuste aluseks olid ehitusseaduse (EhS, kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 19 lõigetes 1 ja 3 sisalduvad ehituslikud tingimused. Kaebaja projekteerimistingimusi ei vaidlustanud.
20. Kaebaja tellis XXXXXXXX elamu rekonstrueerimisprojekti (töö nr 201314, tl 9-15) Sirje Projektbüroo OÜ-lt. Eelprojektis märgitud ehitise olulistest tehnilistest andmetest ja projektis näidatud plaanidest nähtuvalt on XXXXXXXX ehitise korruselisus 2 ja ehitise osad üks põhikorrus, katusekorrus ja pööning. Kohtule on esitatud ka XXXXXXXX kinnistu omaniku allkirjastatud kinnitus, et ta on nõus XXXXXXXX aiamaja rekonstrueerimise ja laiendamisega vastavalt projektile nr 201314 (tl 29).
21. 07.08.2013 esitas kaebaja Tartu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (tl 16-20) ja eelprojekti XXXXXXXX üksikelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. 30.08.2013 esitas kaebaja vastustajale avalduse, milles juhtis tähelepanu ehitusloa taotluse menetluse viibimisele. 05.09.2013 saatis vastustaja kaebajale kirja nr 7-14/19104 (tl 38), milles vabandas kaebaja ees ja selgitas ehitusloa menetluse venimise põhjusi, ning juhtis kaebaja tähelepanu esitatud elamu ehitusprojekti vastuolule korruselisuse osas kehtiva üldplaneeringuga, projekteerimistingimustega ja hea ehitustavaga, andes puuduste kõrvaldamise tähtajaks 08.11.
22. 09.09.2013 teatas kaebaja suuliselt, et ei nõustu vastustaja väitega ja soovib linnavalitsuselt ehitusloa väljastamist või sellest keeldumist.
23. 24.09.
24. a korraldusega nr 957 „XXXXXXXX ehitusloa väljastamisest keeldumine“ (tl 21-22) keeldus Tartu Linnavalitsus XXXXXXXX ehitusloa väljastamisest. Korralduse põhjendustest tulenevalt ei ole ehitusprojekt kooskõlas Vana-Ihaste üldplaneeringuga, projekteerimistingimustega ega hea ehitustavaga. Vastustaja on korralduses seisukohal, et kaebaja poolt esitatud ehitusprojektis on elamule projekteeritud kokku 3 korrust, s.t kaks täiskorrust ja viimane korrus katusealuse- ehk pööningukorrusena. XXXXXXXX 2 lähiümbruses on valdavalt lamekatusega ühekorruselised või viilkatusega 1,5-korruselised (1 täiskorrus + katusekorrus) hooned. Erandiks on vaid Koidutähe 59 (osaliselt kahekordne mansardkatusega hoone) ja Kesakanni 42, mis on ehitatud 2,5-korruseliseks (2 täiskorrust + katusekorrus) ilma linnavalitsuse poolt heaks kiidetud ehitusprojektita. XXXXXXXX esitatud ehitusprojektis on hoone ümbritsevatest tuntavalt kõrgem ning eristub liigselt linnaruumiliselt terviklikust aedlinnamiljööst.
25. 24.10.2013 esitas kaebaja Tartu Linnavalitsusele vaide (tl 26-27p), milles taotles Tartu Linnavalitsuse 24.09.
26. a korralduse nr 957 tühistamist ja viivitamatut ehitusloa väljastamist XXXXXXXX aiamaja laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks üksikelamuks. 03.12.
27. a korraldusega nr 1234 (tl 23-25) jättis Tartu Linnavalitsus kaebaja vaide rahuldamata.
28. 13.01.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5p), milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse 24.09.
29. a korralduse nr 957, ning kohustada Tartu Linnavalitsust uuesti läbi vaatama kaebaja ehitusloa taotlust ja väljastama ehitusluba. Kaebaja leidis, et ehitusprojekt ei ole vastuolus üldplaneeringuga (sh Vana-Ihaste üldplaneeringuga) ega projekteerimistingimustega. Kaebaja rekonstrueeritav hoone ei ole projekteeritud 3-korruselisena, vaid põhikorruse, katusekorruse ja pööninguga. Kuivõrd kaebaja tellitud ehitusprojekt ei näe ette pööningule kasutusotstarbeliste ruumide ehitamist, ei saa tegemist olla eraldi korrusega. Linnavalitsus ei ole kaebajale teinud mingeid ettepanekuid selle kohta, kui mitme korruseline ja kui kõrge peaks maja olema. Ehitusprojekt ei ole vastuolus hea ehitustavaga. Vastustaja ei ole tuginenud ühelegi standardile, mis sätestaks nõuded projekteerimisele ja millest tulenevaid nõudeid oleks kaebaja väidetavalt rikkunud. Vastustaja väide, et XXXXXXXX ehitusprojektis on hoone ümbritsevast kõrgem ning eristub liigselt aedlinnamiljööst, ei ole kohtulikult kontrollitav ega millegagi kinnitust leidnud. Vastustaja tegevus ei vasta heale haldustavale. Kui sisuliselt vaieldi juba
30. aastal selgeks, et linna keeldumine seadusevastaste piirangute seadmisega ei ole põhjendatud, siis nüüd esitab linnavalitsus uusi põhjendusi ehitamise takistamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et ehitusloa taotluse kohta on tehtud keelduv otsus ligi poolteist kuud pärast taotluse esitamist, kuigi õigusaktidest tulenevalt pidi linnavalitsus taotluse lahendama 20 päeva jooksul.
31. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 33-35p) jätta kaebus rahuldamata.
32. Tartu Halduskohus jättis 16.04.
33. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja esitatud XXXXXXXX elamu ehitusprojekt on vastuolus üldplaneeringu (s.h Vana-Ihaste üldplaneeringu) ja projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimuste p 3.3 kohaselt peab korruste arv vastama Vana-Ihaste üldplaneeringule, ning kehtiv Vana-Ihaste üldplaneering näeb antud maa-alale ette 1,5-korruselised elamud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 24.12.
34. a määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ (määrus nr 69) § 22 lõigetest 1, 2, ning § 23 lõigetest 2 ja 3 võib järeldada, et pööningukorrus arvestatakse korruseks, kui see on kõrgem kui 1,6 m ja laiem kui 1 m, kuna siis on sellel kasutusotstarve. Kaebaja rekonstrueeritava hoone projektis esitatud katusekorruse (projektis nimetusega „pööning“) ruumi kõrgus on 3,216 m ja laius 8,4 m, sealjuures 1,6 m kõrgusel on ruumi laius ca 4,4 m. Eesti Ehitusteave juhendmaterjalis ET-2 0101-0278 „Ehitusmõisteid“ (juhendmaterjal) loetakse katuse- ehk pööningukorrus korruste hulka, kui katuse all või pööningul asuvad kasutusotstarbelised ruumid. Kuna XXXXXXXX projekteeritud viimase korruse kõrgus võimaldab arvestada seda kasuliku pinna hulka, siis on see kasutusotstarbeline ning tuleb kohtu hinnangul lugeda eraldi korruseks. Hoone korruselisuse määramisel ei ole oluline asjaolu, et projektis ei ole näidatud pööningul 3 asuvate ruumide väljaehitamine, kuivõrd määruse nr 69 § 23 lg 2 kohaselt ei oma tähtsust, kas pööningul on ruumid juba välja ehitatud või mitte. Ehitusprojekt ei ole koostatud hea ehitustava kohaselt ja eirab Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg-s 1 ja projekteerimistingimuste punkti 3.2 nimetatud üldtunnustatud linnaehituslikke põhimõtteid. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et XXXXXXXX lähiümbruses on erandina kaks enam kui 1,5-korruselist hoonet, kaebajale alust ja õigustust eirata head ehitustava ja projekteerida ehitusprojektis elamule 3 korrust. Kohtul ei ole alust kahelda, et antud juhul on XXXXXXXX hoone esitatud ehitusprojektis oluliselt kõrgem kui piirkonnas olevad lamekatusega ühekorruselised või viilkatusega 1,5-korruselised hooned, ning eristub liigselt linnaruumiliselt terviklikust aedlinnamiljööst. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et XXXXXXXX omanik on andnud nõusoleku XXXXXXXX ehitusprojekti realiseerimiseks. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt on vastustajal õigus ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kohus möönis, et vastustaja menetles kaebaja ehitusloa taotlust rohkem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuid vastustaja on kaebaja ees vabandanud ning talle ehitusloa menetluse venimise põhjuseid selgitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
35. 16.05.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 16.04.
36. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 66-69), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Rekonstrueeritav hoone ei ole projekteeritud 3-korrulisena, vaid põhikorruse, katusekorruse ja pööninguga, milline määratlus vastab igati Vana-Ihaste üldplaneeringus toodule. Määruse nr 69 § 23 lg 2 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane, kuna räägib ehitise mahu arvestamisest. Vaidlusteemaks ei ole aga planeeritava ehitise maht, vaid korruste arv ja see, mida lugeda korruseks ja mida mitte. Kaebaja väidab, et projekteerib enda hoonele pööningut, mitte pööningukorrust. Neid ruume tuleb eristada, kuna neil on erinev funktsioon. Ka linna käsitlus kahest täiskorrusest on ebaõige. Määrus nr 69 ei defineeri pööningu ja pööningukorruse mõisteid ega aita neil vahet teha. Neil kahel mõistel teevad vahet juhendmaterjali p-d 50 ja 51, mille kohaselt on „pööning“ katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum, ning „katusekorrus, pööningukorrus“ katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Seega tehakse vahet pööningul ja pööningukorrusel, kusjuures nende eristamise kriteeriumiks on see, kas pööningule on ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Tellitud ehitusprojekt ei näe ette pööningule kasutusotstarbeliste ruumide ehitamist. Kaebajal ei oleks ka tulevikus võimalik planeeritud pööningut ehitada välja pööningukorruseks ehk kasutusotstarbelisteks ruumideks, kus oleks võimalik elada. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26.01.
37. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ (määrus nr 38) punktist 4 peaks pööningukorrusele (katusekorrusele) rajatavate eluruumide vähim kõrgus (2,3 m) olema tagatud vähemalt poole põrandapinna ulatuses. Kaebaja planeeritud pööninguruumi pindala on 67,6 m2, millest kõrgusega alla 2,3 m on 48,4 m2 (s.t üle poole põrandapinnast). Vastustaja väiteid ehitusprojekti vastuolu kohta üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtetega ei ole võimalik kohtulikult kontrollida. Kaebaja arvates ei ole millegagi leidnud kinnitust, et tema planeeritav hoone saaks ümbritsevast oluliselt kõrgem. Kohus ei ole siinjuures teinud iseseisvaid järeldusi, vaid on lihtsalt nõustunud vastustaja väitega. Tartu Linnavalitsus ei ole avaldanud, kuidas ta on jõudnud järeldusele, et kaebaja planeeritav hoone saaks teistest kõrgem – puuduvad vaatlused, asjatundja arvamus vmt alustõendid. Tegelikkuses on linnavalitsus möönnud, et naabruses asuv üks hoone on esitatud osaliselt kahekordseks ja teine 2,5-korruseliseks, pidades neid ebaseaduslikeks ehitusteks. Samas ei ole vastustaja esitanud 4 kohtule ühtegi tõendit, mis lubaks neid naaberhooneid pidada ebaseaduslikeks. Ka halduskohus ei ole oma järeldusi selle kohta, et kaebaja planeeritav hoone ei sobiks ümbritsevasse keskkonda, millegagi põhjendanud. Kaebaja on seisukohal, et ta on tellitud projektiga täitnud kõik projekteerimistingimustes esitatud kriteeriumid, mistõttu on tal õigustatud ootus ehitusloa väljastamiseks. Samuti nähtub juba Riigikohtu 04.05.
38. a lahendist nr 3-3-1-28-06, et projekteerimistingimustega ei saa kitsendada ehitusõigust hoone kõrguse osas.
39. Vastustaja palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl 77-79) jätta halduskohtu otsus muutmata ja kaebaja nõue rahuldamata. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, millist materiaal- ja/või menetlusõiguse normi on halduskohus rikkunud või milliseid tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited Riigikohtu 04.05.
40. a lahendile nr 3-3-1-28-06, kuivõrd käesolevaks ajaks on ehitusvaldkonda reguleerivad õigusaktid oluliselt muutunud ning nimetatud lahendis jõuti vaid järeldusele, et välja antud haldusakt oli motiveerimata. Korruse mõiste sisustamisel ei ole oluline, milline eesliide on sõna korrus ees ning kas seda nimetada täis-, pool-, katuse- või pööningukorruseks või pööninguks. Korruse mõiste puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. Korruse mõistet on vastustaja sisustanud läbi määruse nr 69, ning jääb jätkuvalt seisukohale, et kaebaja esitatud ehitusprojektis on elamule projekteeritud kokku 3 korrust, s.t 2 täiskorrust ja viimane korrus katusealuse- ehk pööningukorrusena. Määruse nr 69 § 22 lg-test 1, 2 ja § 23 lg-test 2, 3 võib järeldada, et pööningukorrus arvestatakse korruseks, kui see on kõrgem kui 1,6 m ja laiem kui 1 m, kuna siis on sellel kasutusotstarve. Kuna XXXXXXXX projekteeritud viimase korruse kõrgus võimaldab arvestada seda kasuliku pinna hulka, siis on see kasutusotstarbeline ning loetakse korruseks. Elamuprojektis märgitud pööningu maht võimaldab pööningu arvestada hoone mahu hulka vastavalt määruse nr 69 § 23 lg-le 2 ning lähtudes määruse nr 69 § 23 lg 2 sõnastusest ei ole oluline, kas ruumid ehitatakse välja või mitte. Kasutusotstarbeline võib olla ka näiteks abiruum, mida ei arvestata eluruumide hulka. Kuivõrd teine korrus on nii pinnalt kui kubatuurilt suurem kui esimene korrus ning osaliselt ulatub see täies osas ehitusaluse pinna välisparameetrini, on põhjendatud lugeda see täiskorruseks. Samas ei oma teise korruse nimetamine katuse- või täiskorruseks käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on korrusega. Vaidlust ei ole selle üle, et Vana-Ihaste üldplaneeringu kohaselt on lubatud ehitada XXXXXXXX krundile 1,5-kordne elamu. Praktikas tähendab see üldjuhul üht täiskorrust ning üht katusekorrust, mis on nii mahult kui kubatuurilt väiksem kui täiskorrus. Piirkonna hoonestuslaadi, s.h ümbritsevate hoonete korruselisust ning osaliselt ka kõrgust on võimalik kontrollida avalikust ehitisregistrist. 2-korruseliste elamute kõrgus on varieeruvalt 6,38-8,7 m. Lisaks ehitisregistri andmetele teostatakse vastustaja töötajate poolt ka paikvaatlusi. Ka visuaalsel vaatlusel on võimalik kindlaks teha, kas hoonel on 1, 2 või 3 korrust ning kui kõrge võib ehitis ligikaudu olla. Vaidlust ei saa olla selle üle, et 10,433 m kõrgune hoone, millele on projekteeritud 3 korrust on oluliselt kõrgem, kui piirkonnas levinud 1-korruselised elamud või 1,5-2 korrusega elamud. Vana-Ihaste üldplaneeringus on maksimaalne korruste arv ehitistel määratud põhjusega. XXXXXXXX krundile on ette nähtud 1,5-kordne elamu, kuivõrd krunt on kitsas ning ei sobi suure elamu ehitamiseks. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vastustaja ei ole kuidagi tõendanud, et Koidutähe 59 ja Kesakanni tn 42 elamud on ebaseaduslikud. Kui kaebaja soovib väita, et tegemist ei ole ebaseaduslike ehitistega, siis peaks kaebaja seda väidet tõendama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
41. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
42. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist. Poolte vahel ei ole vaieldav, et XXXXXXXX kinnistul on Vana-Ihaste üldplaneeringuga lubatud maksimaalselt 1,5 korrust (tingmärk planeeringus EV-1). Käesolevas asjas on peamine vaidlusküsimus rajatava hoone korruselisuses, s.t kas see on kaebaja väidetud 1,5 korrust (põhikorrus + katusekorrus + pööning, mis ei lähe arvesse) või linna väidetud 3 korrust (2 täiskorrust + katuse- ehk pööningukorrus). Kuni 09.10.2014 kehtinud määruse nr 69 § 22 lg 1 kohaselt võeti korruste arvu määramisel arvesse kõikide maapealsete korruste arv. Lõike 2 kohaselt loeti ehitise maapealseks korruseks ka katusekorrus. Lisaks sätestas määruse nr 69 § 23 lg 2, et hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri. Samas ütleb lg 3, et täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Kaebaja on planeerinud kolmandale ruumi pindalaga 67,6 m2, millest kaebaja enda andmetel on kõrgusega üle 2,3 m 19,2 m
43. Seega on määruse nr 69 järgi pööningu- ehk katusekorrusel võimalik ruumide väljaehitus ja see tuleb võtta maapealsete korruste arvestusel arvesse. Samuti on ilmne, et hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna järgi tuleb teine korrus lugeda täiskorruseks. Seega on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja projekteeritud hoone kolmekorruseliseks. Ringkonnakohus lisab, et eelnevat järeldust kinnitab ka projektile lisatud joonise (tl 9) vaatlus, millest ilmneb, et maja idapoolsel otsal oleks kolm rida aknaid, mis viitab kolmekorruselisele hoonele. Seejuures ei kinnita ülemine aken kuidagi kaebaja väiteid, et tegu saaks olema vaid pööninguga – tegemist on kõige suurema aknaga maja otsaseinal. Lisaks viitab projekteeritava hoone kõrgus sellele, et sel on kolm korrust. Vastustaja andmetel on 2-korruseliste elamute kõrgus varieeruvalt 6,38-8,7 m, kuid kaebaja on projekteerinud 10,4 m kõrguse hoone. Ringkonnakohus peab väidet, et 10,4 m kõrgune hoone on planeeritud 1,5-korruseline, elukaugeks.
44. Kaebaja on tuginenud oma seisukohtades määrusele nr 38 ja juhendmaterjalile. Ringkonnakohus märgib, et määrus nr 38 on kehtestatud elamuseaduse alusel, mis Eesti NSV elamukoodeksi järglasena reguleerib elamuõigust, täna eelkõige eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramist ning riigi omanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korda (elamuseaduse § 7). Elamuseaduse rakendusakte võib ehitusseaduse ja selle rakendusaktide kohaldamisel küll tõlgendamisargumendina arvestada, kuid ainult siis, kui ehitusõigus jätab selleks tõlgendamisruumi. Praegusel juhul viib määrus nr 69 ühemõttelise tulemuseni ja mingit tõlgendamisruumi ei jäta. Kaebaja poolt viidatud juhendmaterjal pole aga üldse õigusakt, vaid Ehitusteave OÜ poolt pakutav teenus, millele ligipääs on tasuline (vt http://www.ehitusteave.ee/). Kaebaja poolt väidetud vahe on pööningu ja pööningukorruse vahel on otsitud ega oma mingisugust õiguslikku tähendust käesoleva vaidluse kontekstis.
45. Vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg-le 1 ja projekteerimistingimuste punktile 3.2 (tl 8p) peab hoone olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi, s.t ehitis peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda. Ehitusloa taotluse menetluse ajal
46. aastal kehtinud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt oli vastustajal õigus ehitusloa väljastamisest keelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud 6 detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kaebaja esitatud ehitusprojekt ei vastanud ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas projekteerimistingimustele. Järelikult on Tartu Linnavalitsuse 24.09.
47. a korraldus nr 957 õiguspärane.
48. Ringkonnakohus lisab, et mingisugust alust kaebaja väidetud õiguspärasel ootusel ei ole, sest see ei tugine ühelgi kehtival õigusaktil. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, et ei nõustu vastustajaga, kes peab korrust määratlemata õigusmõisteks. Korrus on üldkeele mõiste ja tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi hoone osa, mille moodustavad ühel rõhttasandil asuvad ruumid.
49. Kokkuvõttes jääb niisiis apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega. Kuna HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/