KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Tartu Tsiviilasja number 2-15-17887 Tsiviilasi A.A. hagi XX vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast A.A. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A.A.le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Viru Maakohtu menetluses oli A.A. (hageja) hagi XX (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduses palus hageja vähendada kostjale väljamõistetud elatist kuni 50 euroni kuus. Hageja viibib vanglas ning tal puudub võimalus maksta elatist kahele lapsele. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
- Viru Maakohus lahendas hagi lihtmenetluses, jättis hagi
- jaanuari
- a otsusega rahuldamata ning menetluskulu hageja kanda. Maakohus selgitas, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-st 1 ja § 637 lg-st 21 (maakohtu otsuses on ekslikult märgitud TsMS § 627) puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vanemal perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 ja § 102 lg-st 2 kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Maakohtu hinnangul ei ole reaalse vanglakaristuse kandmine mõjuv põhjus hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. Hageja ei selgitanud, milline oli tema sissetulek enne vangistust võrreldes hagi esitamise seisuga ja kas tal on olemas muu vara, millele sissenõuet võiks pöörata ja millises ulatuses ta tegelikult elatise maksmise kohustust vanglas oleku ajal täidab. Viru Maakohus on jätnud
- märtsi
- a määrusega hageja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on hagejal suur elatisevõlg, vanglas viibimise ajal tööga tasateenimise võimalused on hageja jätnud realiseerimata. Maakohtu hinnangul ei ole hageja teinud kõike endast sõltuvat, et tööga endale sissetulekut teenida, mistõttu tema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel ei saa vähendada ainuüksi selle tõttu, et hagejal antud eluetapil ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
- Hageja esitas
- jaanuaril
- a Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa hageja täita ülalpidamiskohustust väljamõistetud ulatuses, kuna vanglas saadav sissetulek on 40% kuupalga alammärast. Hageja töötasust võetakse maha 70% olemasolevate nõuete täitmiseks ja vabadusfondi täiendamiseks. Hageja märgib, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga ta ei tööta, vaid omandab uut eriala ning igasugune sissetulek tal puudub. Kahele lapsele elatise maksmine on sellises olukorras võimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
- jaanuari
- a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ning hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus leidis põhjendatult, et pelgalt sissetuleku puudumine ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseks. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul muid PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hagejalt on kahe lapse kasuks välja mõistetud elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras mõlema lapse kasuks (tsiviilasjad nr 2-14-1114 ja nr 2-13-56282). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 4 kohaselt asub lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. Seega ka hageja laste kasuks täitemenetluste algatamisel asuvad arestipandiõigused võrdsetel positsioonidel ning teistest nõuetes eespool.
- Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke