3-14-52273/40

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 20.10.2015, Tartu 3-14-52273 Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla toiminguga (10.02.

1. a jalutuskäigule mitteviimine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot Tartu Halduskohtu 31.08.
2. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Määruskaebuse esitaja esitas 04.07.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles osutas asjaolule, et haldusasjas nr 3-12-321 jõustus 11.07.2014 Tartu Ringkonnakohtu 04.03.
5. a otsus, millega ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse esitaja apellatsioonikaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 12.11.
6. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, mis seisnes määruskaebuse esitaja 10.02.2012 jalutuskäigule mitteviimises. Määruskaebuse esitaja palus vanglal hüvitada selle toiminguga talle tekitatud mittevaralise kahju. Viru Vangla jättis 24.09.
7. a otsusega määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
8. Määruskaebuse esitaja esitas 01.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toiminguga (10.02.2012 jalutuskäigule mitteviimine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. Määruskaebuse esitaja nõudis kahju hüvitamist tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamise eest.
9. Tartu Halduskohus jättis 17.11.
10. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta.
11. Määruskaebuse esitaja esitas 19.11.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
12. Tartu Halduskohus palus 05.05.
13. a määrusga kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu kindlakstegemiseks määruskaebuse esitajal täpsustada, millises summas 25 000 eurost nõuab määruskaebuse esitaja kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest ning millises summas inimväärikuse alandamise eest. Samuti andis halduskohus määruskaebuse esitajale võimaluse esitada tõendid väidetava tervisekahju kohta.
14. Tartu Halduskohtusse saabus 18.05.2015 kaebuse täpsustus, milles määruskaebuse esitaja selgitas, et hindab tervisekahju 15 000 eurole ja moraalse kahju 10 000 eurole.
15. Tartu Halduskohus tõlgendas 31.08.
16. a määruses kaebuse täpsustust selliselt, et määruskaebuse esitaja nõuab tervise kahjustamise eest 15 000 eurot ja inimväärikuse alandamise eest 10 000 eurot. Halduskohus leidis, et kuna halduskohtul puudusid määruskaebuse esitaja väidetava tervisekahju kohta tõendid, ei olnud halduskohtul alust rakendada tervise kahjustamise eest nõutava hüvitise 15 000 euro osas kuni 31.12.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS v.r) § 22 lg 1 p-st 11 tulenevat riigilõivuvabastust. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb kohu taotletava kahjuhüvitise eest tasuda riigilõivu vastavalt RLS v.r § 57 1 lg-le
17. Halduskohus vabastas sama määruse resolutsiooni pga 1 määruskaebuse esitaja osaliselt (470 euro ulatuses) riigilõivu tasumise kohustusest ja kohustas teda tasuma riigilõivu summas 280 eurot, kuna leidis, et tulenevalt määruskaebuse esitaja konto jäägist 314,69 eurot menetlusabi taotluse esitamise hetkel, ei koorma riigilõiv summas 280 eurot määruskaebuse esitajat ülemäära. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. Määruskaebuse esitaja esitas 09.09.2015 määruskaebuse, milles taotleb RLS v.r § 22 lg 1 p 11 alusel riigilõivuvabastust terviserikke kahju hüvitamise kaebuselt summas 15 000 eurot ning palub vabastada ta riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Kaebaja selgitas, et tal ei ole võimalust üldse tasuda riigilõivu, kuna tal on arvel vaid 160 eurot, mille eest ta peab
19. aasta novembrini vanglas vajalikke kulutusi tegema hügieenivahendite jmt ostmiseks või elektri eest maksmiseks.
20. Tartu Halduskohus kohustas Viru Vanglat 21.09.
21. a määrusega kohtule esitama tõendid, millest nähtuks, kas määruskaebuse esitaja väited tervisekahju tekkimise kohta on tõendatud. Viru Vangla esitas 28.09.
22. a vastuses määruskaebusele toonase valvuri seletuse ning selgitas, et selleks ajaks ei olnud säilinud enam videokaamerate salvestisi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
24. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud halduskohtule ühtegi tõendit väidetava tervisekahju tekkimise ning tervisekahju tekkimise ja Viru Vangla poolt toime pandud õigusvastase toimingu vahel, mis seisnes 10.02.2012 määruskaebuse esitaja jalutuskäigule mitteviimises. Ka halduskohtu poolt Viru Vanglalt välja nõutud tõendid ei tõendanud määruskaebuse esitaja väiteid tervisekahju tekkimise kohta. Ringkonnakohus nõustub sellega, et üksnes 2 2 määruskaebuse esitaja paljasõnalisi väiteid peavalu ja unetuse põhjustamise kohta ei saa pidada piisavaks tõendiks selle kohta, et 10.02.
25. a määruskaebuse esitaja jalutuskäigule mitteviimine põhjustas tal terviserikke. Riigikohtu halduskolleegium on 12.05.2010 asjas nr 3-3-1-12-10 tehtud määruse p-s 9 märkinud, et kaebusele, milles ei ole põhjendatud terviserikke tekkimist ega terviserikke ja õigusvastase teo vahelist põhjuslikku seost ka pärast kohtu poolt antud puuduste kõrvaldamise võimalust, ei laiene automaatne riigilõivu vabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 11 mõttes. Seega tuleb määruskaebuse esitajal tasuda riigilõivu kogu taotletava kahjuhüvitise eest vastavalt RLS v.r § 571 lg-le
27. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS §
28. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine täielikult riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu osaliselt tasuda. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (19.07.2014 – 18.11.2014) sissetulek oli 0 eurot (tl 41). Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda veel, et kohus peab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas ja mis ulatuses on isikule on põhjendatud menetlusabi anda. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid vähemalt osaliselt tasuda, siis on üks eeldus menetlusabi täies ulatuses andmiseks täitmata. Kuna määruskaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga, s.o 19.11.2014 kontol vaba raha 314,69 eurot, siis ei näinud halduskohus põhjust määruskaebuse esitajat riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastada, vaid vabastas määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 470 euro ulatuses ja kohustas teda tasuma riigilõivu summas 280 eurot ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
30. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ning telefonikõnede eest ning osta hügieenitarbeid, kantseleitarbeid ja maitseaineid. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (Riigikohtu 12.03.
31. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p 10). Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi 19.07.2014 – 18.11.2014 kohta elektri eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et kui määruskaebuse esitaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole, siis tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks on rahapuuduse korral määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p 11.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole hügieenitarvete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Lisaks on 3 3 Riigikohus 12.03.
32. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.
33. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.08.
34. a määruse muutmata /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits