lg 2 järgi Menetlusalune isik Jevgeni Fedorenko isikukood 38303043715, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Narva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jevgeni Fedorenko Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Kohtuistungi toimumise aeg 04.01.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Jevgeni Fedorenko süüdi 03.01.2016 mootorsõiduki juhtimises seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,64 milligrammi (0,69+/- 0,05 mg/l), so
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 18 (kaheksateist) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 03.01.2016 kell 03:45. 1 4-16-15 VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.
lg 3 p 2 alusel võtta Jevgeni Fedorenkolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 4 (neli) kuud kohtuotsuse jõustumisest.
alusel on Jevgeni Fedorenko kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
lg 2 järgi selles, et ta juhtis 03.01.2016 kell 02.50 Narvas Rahu 10 juures mootorsõidukit BMW 530, reg.nr xxx juhile keelatud seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,69+/- 0,05 mg/l. Juhindudes VTMS § 71 lg-st 2 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule. 04.01.2016 kohtuistungil andis menetlusalune isik ütlusi, milles tunnistas, et juhtis autot olles ise joobeseisundis. Fedorenko selgitas, et ta sõitis sõbra juurde, et viimane istuks edasi ise rooli. Poolteist tundi enne sõitma asumist oli ta õhtu jooksul joonud umbes 250 ml viina. Enne rooli minekut käis ta saunas ning tundis ennast kainena, kuid kindel selles ei olnud. Juhtimisõigust omab alates 2003.a. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele uuris kohus kohtuistungil sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mille kohaselt oli Jevgeni Fedorenko 03.01.2016 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik oli kinni peetud 03.01.2016 kell 03.45 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. 03.01.2016 koostatud indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 03.01.2016 kell 02.50 indikaatorivahendit AlcoQuant nr A111230, mis on kalibreeritud kuni 21.04.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. Fedorenko väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus vähemalt 0,64 mg/l ning taolises seisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimine on seega kvalifitseeritav
Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Fedorenko tegevuses on tuvastatud
Arvestades, et Fedorenko oli teadlik, et ta oli vaid poolteist tundi enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud suures koguses kanget alkoholi, pidi ta vähemalt möönma, et tema organismis võib jätkuvalt olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu. Kuid vaatamata sellele läks ta autoga sõitma. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavat järeldust kinnitab ka tõik, et üksnes mõned päevad enne kõnealust sündmust, so 27.12.2015 alustati Fedorenko suhtes väärteomenetlust LS § 224 lg 1 tunnustel ajendatuna asjaolust, et ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,13 mg. Seega olles vaid loetud päevad tagasi peetud kinni sarnase rikkumisega seoses, pidanuks Fedorenko olema alkoholi tarbimise järgselt mootorsõidukit juhtima asudes eriliselt hoolikas ning tähelepanelik 3 4-16-15 oma seisundi osas ja andma endale aru, et tarbitud kange alkohol avaldab organismile mõju kauem kui poolteist tundi. Karistus
lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, ette karistuse rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valimisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Sealjuures on talle karistuseks mõistetud nii vabaduse kaotuslikku kui ka rahalist karistust. Hoolimata selles on ta aga jätkanud liiklusnõuete rikkumist. Neil põhjustel leiab kohus, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ega suunata teda liikluses hoolikamalt käituma. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Samu asjaolusid tuleb arvestada ka karistuse määra osas. Lisaks võib käesoleval juhul ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldusest (0,64 mg) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on üle keskmise, kuivõrd lubatud piirmäära ületati
Fedorenko retsidiivsust arvestades on kohus seisukohal, et toimepandud tegu vääriks karistust sanktsiooni maksimaalsele lähedases määras. Kuigi Fedorenko ei ilmunud ise KarS § 57 lg 1 p 3 täenduses süü ülestunnistamisele, vaid ta tabati süüteo toimepanemiselt politsei poolt, arvestab kohus KarS § 57 lg 2 alusel süü tunnistamist siiski kergendava asjaoluna, mis annab käesoleval juhul aluse mõista karistus oluliselt alla sanktsiooni maksimaalse määra. Kohus peab põhjendatuks ning üld- ja eripreventiivseid karistuse eesmärke täitvaks karistuseks 18-päevast aresti. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 03.01.2016 kell 03.45.
lg 3 kohaselt võib kohus kohaldada kõnealuse süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuivõrd Fedorenkot on varasemalt LS § 224 järgi karistatud, tuleb lisakaristuse määramisel juhinduda LS § 224 lg 3 p-st 2. Karistusseadustikus ettenähtud lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ja ühiskonna turvalisuse tagamine, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. 4 4-16-15 Seega tuleb lisakaristuse määramisel arvestada ka ühiskonna ja õiguskorra (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätt üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käesolevas asjas lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo (st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle organismis sisaldub alkoholi üle lubatud piirmäära) toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks antud juhul tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Fedorenko suhtes lisakaristuse kohaldamise vältimatus on kohtu hinnangul tingitud ka tema retsidiivsusest. Fedorenko varasem käitumine viitab, et esineb reaalne oht tema poolt uute liiklusalaste süütegude toimepanemiseks ning senised karistused ei ole suutnud takistada tal uute rikkumiste toimepanekut. Neil põhjustel peab kohus vajalikuks võtta Fedorenkolt neljaks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus ning välistada seeläbi ajutiselt tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina. (allkirjastatud digitaalselt ) Astrid Asi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.