) § 168 lõike 6 ja § 162 lõigete 1 ja 4 alusel poolte endi kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja pool tasutud riigilõivust so 150 eurot. Kohus leidis, et kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ning ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, siis tuleb kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 6. 21.12.2015 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 7. Kohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud
Kohus on otsuse tegemisel rikkunud
lõiget 8.
Kohtul puudus alus jätta menetluskulud poolte kanda, millist olukorda reguleerivad
lg 1 hagi osalise rahuldamise korral, millega antud juhul tegemist ei olnud, ja § 162 lõige 4, millele kohus ka viidanud on, kuid mille kohaldamise aluseks olevat äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust ei ole kohus otsuses käsitlenud ega tuvastanud. 8. Kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Sellises olukorras reguleerib menetluskulude jaotust erinormina
lõige 6, mille kohaldamise eeldusteks on asjaolud, et kostja võtab hagi kohe õigeks ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja hinnangul kumbki eeldus täidetud ei ole. Hageja püüdis kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, saates kostjale 18.03.2015 vastava ettepaneku. Kostja on hageja ettepaneku 26.03.2015 kätte saanud, kuid ei ole hagejale selle osas vastanud. Kohtueelselt suhtles hageja esindajaga isik, kes väitis enda olevat kostja lepinguline esindaja, kuid ei suutnud vaatamata hageja korduvatele palvetele oma volitusi tõendada. Seega ei olnud hagejal ja tema esindajal muud võimalust kui esitada kohtusse hagi. Eeltoodu põhjal ei saa asuda seisukohale, nagu ei oleks kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja sai hagi kätte 21.05.2015 ega võtnud hagi kohe õigeks, mis on
lõike 6 kohaldamise eelduseks, vaid alles 15.09.2015 toimunud teisel kohtuistungil. 9. Menetluskulude jaotusel tulnuks kohtul lähtuda ainult
Vastustaja seisukoht 4
lg 1 punktile 21 tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendamise teel tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks.
lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas. 12. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsusest ei ole kohtu napi põhjenduse tõttu selgelt aru saada, millist õigusnormi ning millistel põhjendustel on kohus menetluskulude jaotamisel kohaldanud. Otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas on kohus määranud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, viidates nii
lõikele 6 kui ka § 162 lõigetele 1 ja 4, ning mõistnud kostjalt hagejale välja poole riigilõivust. Otsuse põhjendustes on kohus viidanud
Samas võib kohtu põhjendusest koosmõjus eelviidatud sätetega (sh resolutsioonis viidatud
lõikega 4) aru saada, et esmalt on kohus leidnud, et menetluskulude jaotusel hagi õigeksvõtu puhul kuulub erisättena kohaldamisele
Kuivõrd aga kostja kohe hagi õigeks ei võtnud, ei saa antud juhul sellest sättest kulude jaotamisel lähtuda. Muid erisätteid, mis reguleeriks menetluskulude jaotust hagi õigeksvõtu puhul, sh olukorras, kus kostja ei võta hagi mitte kohe õigeks, vaid menetluse käigus hiljem, seaduses ei ole. Sellisel juhul, nagu ka maakohus on õigesti viidanud, kohaldub menetluskulude jaotuse üldreegel, mis on sätestatud
Samas võib kohtu põhjendusest, mille kohaselt on ühisomandi lõpetamine mõlema poole huvides, aru saada, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kohtu hinnangul viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on kohus
lõike 4 järgi (milline säte on küll põhjendustes jäänud ekslikult ära märkimata, kuid nagu eelnevalt märgitud, on ära toodud resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas) otsustanud jätta kulud poolte kanda. Kolleegium märgib, et selline otsustus on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-10 leidnud samuti, et kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte kanda (viidatud lahendis küll
lõike 1 alusel, kuna hagi rahuldati osaliselt; antud juhul rahuldati hagi täies ulatuses, seega kuulub kohaldamisele 162 lõige 4). Sama loogikaga on kooskõlas ka maakohtu otsustus mõista kostjalt hagejale välja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. 13. Seoses kaebuse väidetega, et hagejal ei olnud kavatsust pöörduda kohtusse, vaid ta oli probleemi lahendamiseks valmis kohtuväliselt, ning et ta pöördus kohtusse viimase abinõuna, kui talle oli selge, et küsimust ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt, märgib kolleegium järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja tõepoolest pöördunud kohtuväliselt ühisomandi lõpetamise küsimuses kostja poole (hageja 16.03.2015 ettepanek, t lk 10). Kostja esindaja on hageja esindajale 07.04.2015 vastanud (e-kiri t lk 28), soovides täpsustada kõnealusele korteriomandile seatud hüpoteegiga seotud küsimusi. Seejärel on kostja esindaja palunud hageja esindajal edastada volikiri (07.04.2015 e-kiri, t lk 29). Hageja 23.07.2015 menetlusdokumendi järgi on hageja veel ka 13.04.2015 juhtinud kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et siiani pole volikirja saadetud. 05.05.2015 on kostja esindaja esitanud volikirja (e-kiri t lk 30). Eeltoodust nähtuvalt on hageja püüdnud kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, kuid kostja nimel 5 hageja ettepanekule vastanud esindaja esindusõiguse tõendamatuse tõttu on pöördunud siiski hagiga 28.04.2015 kohtusse. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks hageja esindajal tekkis üldse kahtlus kostja esindaja esindusõiguses olukorras, kus kostjale isiklikult adresseeritud (ja tähitud kirjaga kätte toimetatud) ettepanekule on vastanud kostja esindajana Reet Vokk. R.Voki puhul on tegemist kohtule ning eeldatavalt ka kostjale teadaoleva esindajaga, mistõttu ei oleks antud juhul põhjendatud ka (võimalikud) kahtlused esindaja isikus. Samuti nähtub kostja esindaja 07.04.2015 vastusest, et ta on käesoleva asja asjaoludega kursis ning kostja oli valmis asjas kokkuleppelisele lahendusele jõudma, soovides täpsustada vaid hüpoteegiga seotud küsimusi. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid ning pooltevahelist suhtlust kogumis, ei nõustu kolleegium hageja väitega, et kohtusse pöördumine oli nö hageja viimane abinõu ja et kohtusse pöördumise ajaks (so 28.04.2015) oli tekkinud olukord, kus küsimust ei ole võimalik lahendada kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus ühtlasi, et menetluskulude poolte kanda jätmine ei ole ka ebaõiglane hageja suhtes
14. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad
Menetluskulude jaotust saab
lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
lõigete 1 ja 3 alusel tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude rahaline suurus. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastustaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest samuti vastustajal apellatsioonimenetluses kulude tekkimist ei nähtu (
Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.