a. Kohustada Juri Reznikut täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Juri Reznik katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Juri Rezniku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Juri Rezniku karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juri Reznik on Harju Maakohtu 07.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1963 süüdi tunnistatud
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust;
järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus, s.o 1 aasta vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o 3 aastase vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud 29 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti ja ärakandmisele kuulus 3 aasta 4 kuu 29 päeva pikkune vangistus.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev vangistust. Kandmata karistus oli 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti reaalne karistuse kandmisele asumise aeg. Kohtuotsus jõustus 23.03.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2013. a ja lõpeb 12.01.2017. a.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.01.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Reznik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Juri Reznikul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Juri Rezniku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Reznik on uimastisõltlane, kes on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Kinnipeetav asub käesolevalt postrehabilitatsiooni sektsioonis, kus toimub varem omandatud oskuste säilitamine ja kinnistamine. Juri Reznik on osalenud taasühiskonnastavates programmides. Läbitud on sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Eluviisitreening“, „Tagasilanguse tugigrupp“ ja „Õige hetk“. Kinnipeetav on omandanud A1, A2 ja B1 tasemel. Juri Reznik on osalenud ka sõltuvusteemalisel loengutsüklil ning käib AN tugigrupis, samuti osaleb vangla tööhõives majandusabi töölisena. Täiendava tegevusena on kinnipeetav osalenud jooga ja vabastava hingamise kursustel ning juhatanud vanglasisest Anonüümsete Narkomaanide ringi. Kohtuistungil loetles Juri Reznik veel täiendavaid projekte, millest on osa võtnud. Kohtu hinnangul on Juri Rezniku tegevus märkimisväärne ning igati positiivne. Juri Reznik teadvustab täielikult temal esinevat sõltuvusprobleemi ning saab aru selle tagajärjest tema käitumisele. Karistuse kandmise ajal on ta kasutanud ära kõik võimalused kuriteoriskide maandamiseks ning seadnud endale tulevikuks seadusekuulekad ning saavutatavad eesmärgid. Positiivseks ei saa pidada Juri Rezniku käitumist karistuse kandmise ajal. Sellele on kohus etteheiteid teinud ka varasemalt kui jättis kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata. Vangla iseloomustusest nähtub, et Juri Reznikul on käesolevalt kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et 15.12.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1799 määratud noomitus viisaka käitumise ja olmeruumide korrashoidmise kohustuse rikkumises ning kuna rikkumine oli toime pandud katseajal, pöörati täitmisele talle 03.09.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1185 määratud 3-ööpäeva pikkune kartserikaristus. Istungil selgus, et karistust täitmisele pööratud siiski ei ole, sest Juri Reznik on 03.09.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1185 määratud karistuse vaidlustanud ning halduskohtust veel lahendust ei ole tulnud. 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Juri Reznik ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Juri Reznikule katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel Juri Reznikule kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.