Obsah (7)
§ 184§ 185§ 63§ 201§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-15-2078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.01.2016. a) Kriminaalasja number 1-15-
§ 184
lg 1 ja
§ 185
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud
§ 63
lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud vangistust;
§ 201
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Pavel Belovi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse alguseks 28.10.
- a. Kohtuotsus jõustus 11.04.
- a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.10.
- a ja lõpeb 28.12.
- a.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 28.11.
- a. 26.11.
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Pavel Belovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Pavel Belovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et eriti just Pavel Belovi pidev ja jätkuv kuritegelik aktiivsus, toimepandud kuritegude iseloom ning Pavel Belovi enda isikuomadused ja –hoiakud ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev väga kõrge tõenäosuse risk uue korduva kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (56%) ei anna alust Pavel Belov ennetähtaegselt vabastada kohaldades elektroonilist järelevalvet. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Pavel Belov on kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Pavel Belov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Pavel Belov tunnistab, et ta pani toime kuriteo ja ta kahetseb seda. Kinnipeetav selgitas, et ta saab aru, et käitus valesti, kuid tol hetkel ta ei teadnud, kuidas narkosõltuvusega võidelda. Väidetavalt on ta praeguseks aru saanud, et ennast on võimalik ravida. Vanglas oldud aega hindab Pavel Belov rahulikuks ning selgitab distsiplinaarrikkumiste asjaolusid. Kaitsja märgib, et Pavel Belovi järelejäänud kandmata karistuse osa ei ole väga pikk, karistus lõpeks 28.12.
- a. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas, ema Galina Belova on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks korterisse, kus ta elab. Vanglas on Belov osalenud tööhõives, ka vabaduses soovib tööle asuda ja muuta enda eluviisi. Tartu Vangla toetab Pavel Belovi ennetähtaegset vabastamist ja ka kaitsja on samal seisukohal. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud 2
(4)karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Pavel Belov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Pavel Belovi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxa ema poolõele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Väidetavalt on xxxxxxxxxxxxxxxxxx teadlik ja nõus Pavel Belovi elama asumisega tema korterisse. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Pavel Belovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates on Pavel Belovi vabanemisjärgsed elutingimused üldiselt head. Pavel Belovil on olemas elukoht, teda toetavad ema ja isa ning töökoha garanteerib Solmar Kinnisvarateenuste OÜ. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas on Pavel Belov olnud hõivatud rehabiliteeriva tegevusegavahistatutele suunatud terviserühm MTÜ Teekond läbiviimisel, suitsetamisest loobumise nõustamine, sõltlaste rühm MTÜ Eluliin läbiviimisel ning Tartu Vanglas osaleb alates 01.08.
- a majandusabitöölisena. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele on kohus seisukohal, et Pavel Belovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seadusega selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole siiski põhjendatud. Pavel Belov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole tulemuslikud olnud, sest Pavel Belov kannab juba kuuendat reaalset vangistust. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised. Pavel Belovi on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, röövi, omastamise, rahapesu, arvutikelmuse ja valeütluste/valevande andmise eest. Käesolev vanglakaristus on mõistetud omastamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning selle edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistkümne aastasele isikule. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Pavel Belov suutnud kehtiva korra kohaselt käituda. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, määratud 08.04.2015.a, 30.07.2015.a ja 14.10.2015.a. Rikkumiste asjaolude selgitamisel oli kinnipeetava suhtumine pigem ennastõigustav, rikkumiste tähendust vähendav. Kohus leiab, et isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Sõnades on Pavel Belov väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda ja asuda õiguskuulekalt elama, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas süüdlase soov muutuda ei ole paljasõnaline, peaks kinnipeetava käitumine vangistuses edaspidi olema rikkumisteta. Alles seejärel saaks kohus teha järelduse, et muutused on ka tegelikkuses toimunud ning püsivad ja tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võiks põhjendatud olla. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pavel Belovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Pavel Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.01.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 14.01.
- a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 3
(4)110,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Pavel Belovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)