← Eesti

1-14-8902/14

Kriminaalasi nr 1-14-8902 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.01.2016.a) Kriminaalasja number 1-14-8

§ 424

järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Sigmar Aardele Tartu Maakohtu 14.02.2013.

a kohtuotsusega kriminaalasjas 113-1413 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 30.10.

  1. a seisuga on 7 kuud 23 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Sigmar Aardele 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 30.10.
  2. a. Kohtuotsus jõustus 17.11.
  3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.10.
  4. a ja lõpeb 23.12.
  5. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 27.11.2015. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sigmar Aarde vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole, märkides vaid, et toetab vanglat. Sigmar Aarde avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on ta praeguseks aru saanud kuritegude toimepanemise põhjusest, milleks on alkoholi kuritarvitamine. Istungil avaldas kinnipeetav, et vabanemisel on ta valmis sõltuvusprobleemi ravima. Kui varasemalt käis ta ravil vaid lähedaste soovil, siis käesolevalt soovib seda ka ise. Kaitsja leidis, et käesoleva vangistuse ning läbitud sotsiaalprogrammide tulemusel on Sigmar Aarde teadvustanud endale alkoholiprobleemi tõsidust ning tal on tahe sellega vabaduses tegeleda. Sigmar Aardel on vabanemisel olemas elukoht ning toetavad lähedased. Kuna Sigmar Aarde kannab karistust avavanglas, on tal säilinud tööharjumus. Ka vabaduses on Sigmar Aardele garanteeritud töökoht. Rahaliste nõuete hüvitamist on Sigmar Aarde alustanud ning soovib seda jätkata. Kaitsja leiab, et Sigmar Aardele tuleb anda uus võimalus ning palub Sigmar Aarde tingimisi enne tähtaega vabastada. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sigmar Aarde temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Sigmar Aarde tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sigmar Aarde käitumine vangistuse ajal on valdavalt olnud korrektne, ta on osalenud sotsiaalprogrammis, saatnud psühholoogilist nõustamist, aktiivselt tegelenud alkoholiprobleemi teadvustamisega ja seadnud endale eesmärgid alkoholist loobumiseks. Kinnipeetavaga tegelenud ametnikud on teda iseloomustanud motiveeritud ja koostöövalmina. 2

(4)Positiivne on ka vabaduses olev Sigmar Aarde tugev sotsiaalne võrgustik – Sigmar Aarde on pere, kes igati toetab teda alkoholist loobumisel, samuti on toetav päritolupere. Vabanemise järgselt on elukoha läheduses olemas võimalus tööle asuda varem omandatud erialal, s.o ehituses. Kõik need ülal väljatoodud positiivsed asjaolud ei kaalu aga üle süüdlase varasemat käitumist ja tema poolt toimepandud kuritegude toimepanemise asjaolusid. Sigmar Aarde on karistatud kaheksal korral, vangistuses viibib kolmandat korda. Praegust karistust kannab Sigmar Aarde mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sigmar Aarde senisest elukäigust nähtub, et juba viiel korral on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ühel korral ka omavolilise sissetungi, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise ja röövi eest. Sigmar Aardele on mõistetud eriliigilisi karistusi. Talle on antud võimalus kanda karistust vabaduses vabastades teda karistusest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile (Tartu Maakohtu 27.08.
  1. a otsus nr 1-09-13226), samuti on ta kandnud korduvalt vanglakaristust (Tartu Maakohtu 19.10.
  2. a otsus nr 1-09-16527, 13.09.
  3. a otsus nr 1-10-11614 ning 26.01.
  4. a otsus nr 1-10-17386). Sigmar Aarde on olnud ka tingimisi enne tähtaega vabastatud (15.12.
  5. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-17386). Eelmise, s.o Tartu Maakohtu 14.02.
  6. a otsusega nr 1-13-1413 karistati Sigmar Aardet 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid ta ei kasutanud võimalust kanda karistus vabaduses rikkudes käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi, ei sooritanud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, mistõttu 08.09.
  7. a Tartu Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Ka käesoleva kuriteo pani Sigmar Aarde toime eelmise otsusega määratud katseajal. Kinnipeetava puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi kuritarvitamine. Alkoholiprobleemile on Sigmar Aarde korduvalt abi otsinud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt pannud toime ka uued kuriteod. Samuti on ta läbinud nii varasemate kui ka käesoleva vangistuse ajal mitmeid alkoholisõltuvusest vabanemist toetavaid programme ja tegevusi, kuid ka need ei ole soovitud tulemust andnud. Väidetavalt on käesolev vangistus pannud teda sõltuvusprobleemi tõsiselt suhtuma. Samas on kohtul põhjust suhtuda nimetatud väitesse kriitiliselt, kuna sõnades on Sigmar Aarde korduvalt lubanud alkoholi tarbimisest loobuda, kuid ei ole seda siiski teinud ja alkoholi tarvitanuna jätkanud ka kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub veendumus, et süüdlasel praeguseks väidetavalt kujunenud arusaam alkoholist kui peamisest õigusvastasust tingivast tegurist, ka tegelikkuses muutusi kaasa toob. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Sigmar Aarde vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Vangistusest enne tähtaega vabastamine on soodustus, mitte reegel. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, järjekordselt ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid kohtule esitatud ei ole – lihtsalt korralik käitumine karistuse kandmise ajal selleks ei ole. Kohtu hinnangul Sigmar Aarde puhul on karistuse eesmärki võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Sigmar Aarde tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Sigmar Aarde tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.01.
  8. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Gerda-Johanna Pello. Kaitsja esitas 14.01.
  9. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 60 eurot. 3
(4)Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sigmar Aardelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.