3-15-2274/18

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 30.10.2015, Tartu 3-15-2274 Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 01.10.

1. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov RESOLUTSIOON Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.10.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 08.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt nõutavas koguses saia mitteandmisega ning koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Tartu Halduskohus jättis 01.10.
5. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kohustas määruskaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Halduskohus põhjendas, et kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek on 19,53 eurot ((109-69,94)/4x2), siis on määruskaebuse esitaja võimeline tasuma riigilõivu summas 15 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuse esitaja esitas 08.10.2015 määruskaebuse, milles leidis, et Tartu Halduskohus on 01.10.2015 määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse üle otsustamisel valesti hinnanud määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja sissetulekutelt tehtavaid mahaarvestus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema sissetulekud perioodil 09.05.2015 – 09.09.2015 olid kokku 89 eurot ning sellest summast tuleb maksejõuetuse hindamisel maha arvestada summa 69,94 eurot ning seega on määruskaebuse esitaja hinnangul tema poolseks vabaks kasutamiseks olnud summa 19,06 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole see summa piisavalt suur, et saaks takistada tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS §
9. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud 08.09.2015, seega kuulub arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 08.05.201507.09.
11. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.
12. a määrus nr 37-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.
13. a määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi summas 56,59 eurot ning tarbitud elektrienergia eest tehtud mahaarvamised summas 13,35 eurot.
14. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 109 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 69,94 eurot. Eeltoodu pinnalt on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((109-69,94):4×2) 2 2 19,53 eurot. Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 01.10.2015 a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 15 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.
15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.10.
16. a määruse muutmata /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits