1-12-1794/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1794 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu Riho Lätte vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Riho Lätte (isikukood 39002206515) kaitsja Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
9. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Riho Lättelt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Riho Lättel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Riho Lätte, 1-12-1794, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega tunnistati Riho Lätte süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja teda karistati
12. aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel kujunes tema lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 07.05.2010 otsusega 3 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust.
13. Tartu Maakohtu 20.04.2015 määrusega vabastati Riho Lätte temale Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määratud lisakohustusi. Riho Lätte vabanes vanglast 06.05.
15. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 11.01.2016 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Riho Lätte kohta. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Riho Lätte rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
16. Tartu Maakohus 01.02.2016 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras Riho Lättele mõistetud ning ärakandmata karistuse 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Maakohus, võttes aluseks Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2015 teatise, indikaatorvahendi kasutamise protokollid Riho Lättel alkoholijoobe tuvastamise kohta 22.12.2015 kella 17.11 ja 23.12.2015 kella 05.35 ajal, Riho Lätte venna A.L. kohta vormistatud tervisekaardi haigujuhi nr A37867 ja Riho Lätte enda seletuskirja toimunu kohta, luges tõendatuks, et süüdimõistetu on rikkunud talle Tartu Maakohtu 20.04.2015 määrusega pandud keeldu mitte tarvitada alkoholi ning seda korduvalt - 22.12.2015 ja 23.12.
17. Ka süüdlane ise kinnitab, et rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning pruukis katseaja jooksul korduvalt alkoholi. Riho Lätte kuritarvitas seega teda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastanud kohtu usaldust ning kinnitas sellise tegevusega, et tema tingimisi vangistusest vabastamine ei ole ennast õigustanud. Märkimist väärib seegi, et alkoholi tarvitades muutus Riho Lätte taas agressiivseks ja lõi vennale jalaga näkku, tekitades talle ninaluu murru. 4.2 Ühtlasi märkis kohus, et Riho Lättele on juba määratud peaaegu kõikvõimalikud lisakohustused. Samuti on talle antud võimalus kolida oma venna juurest ära sotsiaalkorterisse, kuid ta ei ole seda varianti kasutanud. Selleks, et midagi oma elus paremaks muuta, peab isik ise astuma vastavaid samme. Kohus ei ole veendunud, et Riho Lätte suudaks edaspidi täita talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuna seda ei ole suutnud tagada ei eelnev pikaajaline vangistus ega vabanemisel talle pandud lisakohustused. Kõnekad on Riho Lätte puhul kaks aspekti. Esiteks see, et peale alkoholi tuvastamist 22.12.2015 kell 17.11, mil tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,38 mg/l kohta, jätkas Riho Lätte alkoholi tarvitamist ning 23.12.2015 kell 05.35 mõõdeti alkoholisisalduseks aga juba 1,07 mg/l kohta. Teiseks see, et tema alkoholi tarvitamise tagajärjel oli vend seisundis, mis tingis kiirabi kutsumise ning vennal tuvastati ninaluu murd. Alkoholi pruukimise jätkamine peale seda, kui politsei on käinud väljakutsel, näitab Riho Lätte ükskõikset suhtumist kehtestatud reeglitesse. Seega tuleb Riho Lätte karistus täitmisele pöörata.
18. Riho Lätte kaitsja Kaja Kiilo esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes kohtulahendi tühistamist ja paludes pikendada Riho Lättele määratud katseaega. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult esitatuina järgmised. 5.1 Riho Lättel kuni 22.12.2015 kriminaalhooldusnõuete ja lisakohustuste täitmisega probleeme ei esinenud ja ühtegi rikkumist ta toime ei pannud. 22.12.2015 toimus Riho Lätte elukohas vahejuhtum, kus Riho Lätte ja tema vend A.L. läksid omavahel tülli. Riho Lätte suhted vennaga on keerulised. Majapidamises tegi Riho Lätte hooldus- ja korrastustöid ilma venna kaasabita. Riho Lättele on määratud töövõimetuspension 240 eurot. Sellest peab ta tasuma täiturile võlgnevust ja tarvitama korrapäraselt ravimeid. Raha ravimite ostmiseks aga ei jätku, kuna venna ähvarduste tõttu on Riho Lätte sunnitud oma pensionist üleval pidama ka teda. A.L. ise endale elatist ei teeni, vaid nõuab vennalt raha nii söögi kui õlle ostmiseks. Kui Riho Lätte raha ei anna, tekib vendade vahel tüli. Nii juhtus ka 22.12.2015 õhtul. Rüseluse käigus põhjustati A.L. le nina vigastus. 5.2 Riho Lätte on tunnistanud, et tarbis 22.12.2015 alkoholi, kuna kodune õhkkond läks väga närviliseks. Peale kiirabi ja politsei lahkumist kaotas ta kontrolli enda tegevuse üle, sest tal on probleeme ärevushäiretega, sellest ka töövõimekaotus. Talle on tehtud alkoholi vastane süst. Alkoholi 2 tarbimisest tekkisid terviseprobleemid ja kuna ta ei tarvitanud ravimeid, siis kaasnesid ka ärevushäired. Seetõttu pidi ta 23.12.2015 varahommikul kutsuma endale kiirabi. Tegemist on esmakordse ja ainsa rikkumisega, kuna see toimus ühe õhtu ja öö jooksul. Ta kahetseb vahejuhtumit. 5.3 Riho Lättele jääb arusaamatuks, miks pannakse talle süüks asjaolu, et ta ei nõustunud elama minema sotsiaalpinnale, kus naabriteks on alkohoolikud ja kriminaalse taustaga isikud. Sellist kohustust talle katseajaks määratud ei ole. Otse vastupidi, ta pidi hoiduma suhtlusest kriminaalkorras karistatud isikutega. Seetõttu leiab ta, et sotsiaaleluruumist keeldumine oli igati põhjendatud. Kuigi tülid vennaga on pidevad, eeldati, et just tema peab oma kodunt lahkuma. Samas on Riho Lätte kandnud hoolt majapidamise eest, teinud lagunevate hoonete juures võimaluste piires korrastustöid. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab Riho Lätte, et kohus vaatamata seaduses ettenähtud leebematele võimalustele ja tema katseaja läbimise tulemustele põhjendamatult pööranud kandmata jäänud karistuse täitmisele. Süüdimõistetu hinnangul oleks otstarbekas tema katseaja kestuse pikendamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Riho Lätte kaitsja Kaja Kiilo määruskaebus jääb rahuldamata. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
20. KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Praegusel juhul, vaidlustamata Riho Lätte poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise fakti, leitakse edasikaebuses, et süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine ei olnud põhjendatud. Samuti avaldatakse seisukohta, et eelloetletud meetmete hulgast tulnuks Riho Lätte osas rakendada hoopis katseaja pikendamist.
21. Lähtuvalt esitatud määruskaebusest peabki kriminaalkolleegium praeguses menetluses otsustama, kas maakohus on põhjendatult Riho Lätte käitumise tagajärjena KarS § 76 lg-s 7 loetletud võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Siinjuures on vajalik aga kõigepealt selgitada, et antud juhul saavad kohtud valida üksnes kahe alternatiivi vahel, s.o kas pöörata Riho Lätte karistus täitmisele või määrata talle täiendavaid kohustusi. Nimelt ei näe KarS § 76 lg 7 ette mitte katseaja pikendamise võimalust (nagu taotleb kaitsja), vaid kohus võib pikendada üksnes käitumiskontrolli aega ja seda katseaja lõpuni. Ehk siis praeguses olukorras, kus Riho Lätte katseaeg ja käitumiskontrolli aeg on võrdse pikkusega, pikendamise varianti ei esine.
22. Edasiselt asub ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt aga sellelegi seisukohale, et Riho Lättele Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata, s.o sellise reageerimisviisi tingivad süüdimõistetu rikkumise raskus ja kohtute veendumus, et seda ei õigustanud mõjuvad põhjused. Nimelt peab ka apellatsioonikohus oluliseks kõigepealt seda, et süüdimõistetu jätkas alkoholi tarvitamist vaatamata asjaolule, et eelmisel õhtul oli ta joomise käigus põhjustanud oma vennale A.L. le ninaluude kinnise murru ja temale endale oli kutsutud ka politsei. Teostatud kahe joobeseisundi tuvastamise vahe oli kaksteist tundi. See, kas tegemist oli ühe jätkuva joomise või kahe erineva alkoholi tarvitamise korraga, siinjuures määravat tähendust ei oma, s.o rikkumine oli igal juhul oluline.
23. Määruskaebuse selgitused ja põhjendused Riho Lätte poolt alkoholi tarvitamise tagamaade kohta kaebepoole soovitud tulemust kaasa ei too, s.o süüdimõistetu rikkumine ei ole vaadeldav kergemana üksnes koduse olukorra ning vendade vaheliste vastuolude ja probleemide tõttu. Siinkohal on juba maakohus põhjendatult märkinud, et Riho Lättel oli võimalik kolida oma venna juurest ära sotsiaalkorterisse, kuid seda varianti ta kasutada ei soovinud. Isiku argumendid, milles ta sellist otsustust põhistab, mõjuvad paljasõnaliste vabandustena. Sotsiaaleluruumis elamine ei tähenda kindlasti mitte, et Riho Lätte peaks pidevalt lävima kriminaalkorras karistatud isikutega ja/või 3 alkohoolikutega. Ka kriminaalhooldusametnik R.M. on Tartu Maakohtu 01.02.2016 istungil selgitanud, et majas, milles elamisvõimalust süüdimõistetule pakuti, on osades korteristes võimalik elada eraldi. Riho Lätte saaks elada oma toas ja keerata ukse lukku. Samuti elab samas sotsiaalmajas Riho Lätte ema. 10.1 Puudutavalt Riho Lätte valikut elada oma vennaga koos ja jätta kasutamata võimalus elada sotsiaalkorteris, märgib apellatsioonikohus veel niipalju, et olukorras, kus süüdimõistetu mõistis vennaga kooselu probleeme, näitab tema paigale jäämine vähest motiveeritust oma elu muuta. Kaebaja seisukoht, et lahkuma oleks pidanud hoopis A.L. , siinkohal asjakohane ei ole. Seda eelkõige põhjusel, et kohtumääruse nõuetekohasest täitmisest ja oma elu kordaseadmisest pidi huvitatud olema Riho Lätte ise.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25. Riho Lätte kaitsja Kaja Kiilo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 1 tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.
26. otsuse (muudetud 15.09.2015 otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Riho Lätte kanda. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk