3-14-51823/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, ja Einar Vene

1. detsember 2015, Tartu 3-14-51823 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla Vangla tekitatud RESOLUTSIOON
4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a otsus osas, milles jäeti rahuldamata kaebus särgi õigeaegse vahetamisega seoses. Teha selles osas uus otsus, milles rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks see, et Aleksei Pokrasel ei vahetatud särki õigeaegselt puhta särgi vastu. Jätta ülejäänud osas halduskohtu otsus muutmata.
8. Jätta rahuldamata haldusasja nr 3-14-130 materjalide väljanõudmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
9. jaanuar 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas
11. mail 2014 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada talle hügieenipakk. Eelnevalt oli A. Pokrase väidetel kantud tema isikuarvele raha selleks, et ta saaks ise osta hügieenitarbeid ja pastapliiatsi, kuid Viru Vangla võttis kogu raha A. Pokrase arvelt ära. Hügieenipakki A. Pokrase sõnul talle ei väljastatud.
12. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas A. Pokras kaebuse, milles palus mõista vanglalt tema kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 5000 eurot. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja olema ilma hügieenivahenditeta kuni
13. juunini
14. Seejärel toodi talle väike tükk seepi, kuid see lõppes kahe nädala jooksul. Samuti ei vahetatud terve maikuu jooksul välja tema särki ning talle ei antud pastapliiatsit.
15. Tartu Halduskohtu
16. detsembri
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
18. Viru Vangla esitatud tõenditest nähtub, et T-särk oli kaebajale väljastatud
19. mail 2014 ja
20. juunil
21. Viru Vangla kodukorra p 3.7 sätestab, et üldjuhul vahetatakse riideid iga 14 päeva järel. See, et särgivahetus läks sellest tähtajast mõnevõrra üle, ei saanud tekitada kaebajale mittevaralist kahju. 3.
22. Tõenditest nähtuvalt ostis kaebaja majapidamisseebi märtsis 2014 ja tualettseebi aprillis
23. Inspektor-kontaktisik andis kaebajale seebi ka
24. juunil
25. Ei ole usutav, et ühe kuuga oli võimalik seep ära kulutada, arvestades seda, et tavaliselt käivad kinnipeetavad duši all üks kord nädalas. 3.
26. Kaebaja väidab, et talle ei antud pastapliiatsit. Viru Vangla eitab seda. Kaebaja ei ole märkinud, millisel perioodil tal pastapliiatsit ei olnud. Arvestades seda, et
27. ja
28. mail 2014 on kaebaja esitanud taotluse ja hüvitisenõude, ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ta kaebused või seisukohad kohtule esitanud
29. ja
30. aprillil,
31. mail ja
32. juunil 2014, oli tal võimalus oma õiguste kaitsmiseks olemas. Isegi kui mingil päeval kaebajal pastapliiatsit ei olnud, ei saanud see rikkuda tema inimväärikust. Kaebaja väide, et ta ei saanud pastapliiatsi puudumise tõttu kohtule vastata, ei ole tõendamist leidnud. 3.
33. Kaebajale
34. a mai algul kantud raha võeti arvelt ära tõlkekulude katteks. Seda kaebaja ka ei vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
35. Aleksei Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
36. Haldusasja 3-14-130 materjalidest nähtub, et kaebaja ületas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega 2 päeva võrra pastapliiatsi puudumise pärast ja seetõttu keelduti tema apellatsioonkaebust läbi vaatamast. Kaebajale anti pastapliiatsit pooleks kuni üheks tunniks. 4.
37. Kohus kaitseb Viru Vangla huve. Kohtuotsuses pole viidatud kaebaja
38. septembri
39. a vaidele, mille kaebaja
40. septembril 2014 esitas. 4.
41. Kaebaja viibis kaebuse esitamise hetkel
42. mail 2014 juba üle kolme kuu kartseris. Seal vahetati tal ainult pükse, aga tema suurusega särki ei õnnestunud leida rohkem kui 1 kuu jooksul. Ka seep puudus kaebajal rohkem kui kuu jooksul. Seda kinnitab see, et kaebaja nõudis seepi
43. mail 2014, kuid seep toodi talle alles
44. juunil
45. 4.
46. Kaebaja poolt
47. mail ja
48. juunil 2014 antud allkirjad puudutasid pruuni vanglariietust, mida kartseris ei tohi kanda. 4.
49. Kaebuses oli vaidlustatud ka see, et tema arvelt võeti raha õigusvastaselt maha, mille tõttu ei saanud ta pastapliiatsit osta. Tõlkimiseks raha arvelt mahavõtmine oli õigusvastane, kuna talle näidati valet lahtrit, kuhu allkirja panna ning ta arvas, et tõlkimine toimub riigi kulul.
50. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
51. Tavarežiimil viibivatel kinnipeetavatel vahetatakse ja võetakse riided pesemiseks iga kahe nädala tagant, kartseris viibivatel kinnipeetavatel vahetatakse ja pestakse vangla poolt antud riided iga nädal. Kartseris toimub pesuvahetus igal reedel. 5.
52. Seepi on kaebaja ostnud ise ja seda on väljastatud talle vangla poolt. Pole usutav, et seep lõppes hetkeliselt. Ka enne
53. mai
54. a taotlust ei ostnud kaebaja igakuiselt seepi ja pole 2 usutav, et aprillis ostetud seep selleks kuupäevaks otsa lõppes. Seep ei saa lõppeda ka üleöö, seebi vähenedes pidi kaebaja seebi lõppemist ette nägema ja vastavalt toimima. 5.
55. Kaebaja on väitnud, et vangla poolt väljastatud seebist jätkus talle vaid 10 päevaks, sest ta pesi sellega ka pesu. Vangla poolt väljastatud seep oli tualettseep, mis ei olnud ette nähtud pesu pesemiseks. Kui kaebaja soovis ka pesu pesta, pidanuks ta küsima vanglalt majapidamisseepi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
56. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, särgi vahetamisega seonduvas osas. Ülejäänud osas apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
57. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ehkki kaebaja on väitnud, et tema isikuarvele kantud raha võeti vangla poolt ära õigusvastaselt, ei saa kuidagi kaebusest järeldada, et tema mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuses oli soovitud vaidlustada ka raha isikukontolt tõlketeenuse katteks mahaarvamise toimingut. Seda ei nähtu ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest (tl 16). Mõlemas rõhutab kaebaja eeskätt seda, et ta pidi olema pikka aega ühe ja sama särgiga ja et tal ei olnud pastapliiatsit ega seepi ning sellega alandati tema väärikust. Sellist soovi, vaidlustada ka raha mahaarvamise toimingut, ei ole võimalik kaebusest ka tõlgendamise teel tuletada, sest raha mahaarvamine ei saanud alandada kaebaja väärikust. Ometigi on just hüvitise saamine väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju eest kaebaja eesmärgiks. Särgi, pastapliiatsi ja seebi mittevõimaldamisega põhjustatud väärikuse alandamise eest kahju hüvitamise küsimuse lahendamisel ei ole vaja olemuslikult kontrollida sellele eelnenud raha mahaarvamise toimingut, sest raha mahaarvamine ei saa olla vahetus põhjuslikus seoses sellega, et kaebajal ei vahetatud väidetavalt õigeaegselt särki või ei antud seepi (hügieenipakki). Siiski märgib ringkonnakohus, et isegi kui aktsepteerida kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud kinnitust, et ta soovis vaidlustada enda arvelt raha mahaarvamise toimingu, siis ei saa seda toimingut lugeda õigusvastaseks. Kaebaja oli ise andnud nõusoleku enda esitatud dokumendi tõlkimiseks kuluva summa mahavõtmiseks ning seega oli tõlkekulude mahaarvamine kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSkE, justiitsministri
58. novembri
59. a määrus nr 72) § 491 lg-ga 1 ja
60. Kaebaja väide, et ta ei saanud tõlkimiseks nõusolekut andes aru, millele ta nõusoleku annab, ei ole tõendatud ning on pigem otsitud. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et kaebaja on läbinud riigikeele A1 taseme kursused ja kirjutab eestikeelseid taotlusi (vt tl 33). Ka see, et vaides, mille tõlkimiskulud kaebaja arvelt maha võeti, esitati soov vaide tõlkimiseks eesti keelde riigi kulul, ei tõenda seda, et kaebaja ei olnud hiljem vaide enda kulul tõlkimiseks nõusolekut andes teadlik sellest, milleks ta nõusoleku annab. Ei ole ebatavaline, et isik muudab tõlkimiskulude kandmise osas meelt, seda enam, kui pärast riigi kulul tõlkimise soovimist kantakse talle arvele raha (vaide esitas kaebaja
61. aprillil 2014, raha kanti tema arvele
62. mail 2014).
63. Kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitanud mitmel erineval alusel. Ringkonnakohus käsitleb neist esimesena pastapliiatsi mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus on osundanud, et kaebaja sai mais-juunis 2014 esitada kohtule ja vanglale hulgaliselt erinevaid dokumente erinevatel kuupäevadel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see asjaolu kinnitab, et kaebajal oli pastapliiatsi kasutamise võimalus olemas. 3 Seega on alusetu juba kaebaja sellega seonduv põhiväide, et tal puudus pastapliiatsi kasutamise võimalus. Järelikult on sellega seonduv kahju hüvitamise nõue alusetu juba seetõttu. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida seda, kas väidetava pastapliiatsi puudumisega seoses oleks võimalik vanglale üldse midagi ette heita. Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et pastapliiatsit võimaldati kaebajale vaid lühiajaliselt valvurite poolt ja et seetõttu jäi tal õigeaegselt esitamata apellatsioonkaebus teises haldusasjas, siis märgib ringkonnakohus, et see väide ei õigusta kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebusega hilinemine võib olla põhjustatud erinevatest asjaoludest, muuhulgas näiteks sellest, et arvukalt algatatud kohtuasjade tõttu ei suuda kaebaja enam kõigis asjades menetlustähtaegu järgida. Millegagi pole võimalik tõendada, et väidetav apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemine oli põhjustatud just pastapliiatsi puudumisest. Seetõttu ei nõua ringkonnakohus välja ka haldusasja nr 3-14-130 materjale.
64. Ka seebi osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja ostis märtsis 2014 majapidamisseebi ja aprillis 2014 tualettseebi (tl 40p-41). Pole usutav, et need mõlemad oleks võinud sihipärase ja mõistliku kasutamise korral saada otsa juba sama aasta maikuuks. Ka on kaebajale antud vangla poolt seepi
65. juunil
66. Mõistliku kasutamise korral pidanuks sellest seebikogusest jätkuma pikaks ajaks, mistõttu ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ta ei saanud seebi puudumise tõttu enda hügieeni eest hoolt kanda. Sellises koguses seebi otsalõppemine niivõrd lühikese aja jooksul oleks võimalik vaid siis, kui isik ei kasuta seepi otstarbekalt ja säästlikult. Kui isik aga nii toimib, siis ei teki tal õigust mittevaralise kahju hüvitamisele, kuna ta on end teadlikult sellesse olukorda viinud. Kaebaja väide, et ta armastab niivõrd puhtust, et kulutab ühe seebitüki enda pesemise ja habemeajamise käigus ära kahe nädalaga, ei tingi samuti hüvitise väljamõistmist. Kõrvutades enda väidetavaid pesemisharjumusi faktiga, et tal ei ole raha seebi ostmiseks ning samuti ei ole vanglal kohustust anda talle piiramatus koguses seepi, pidi kaebaja aru saama vajadusest käia seebiga ümber kokkuhoidlikumalt. Kaebajal polnud alust loota, et talle väljastatakse seepi iga kord koheselt, kui ta seda nõuab.
67. Kaebajale särgi väljastamise osas nähtub vastustaja esitatud tõenditest (tl 41p-42), et kaebajale väljastati särk
68. mail 2014 ja seejärel alles
69. juunil
70. Ehkki vastuses apellatsioonkaebusele väidab vastustaja, et tavarežiimil kinnipeetavatel vahetatakse riideid iga kahe nädala tagant ning kartseris viibimise ajal iga nädal, ei ole vastustaja siiski suutnud kohtumenetluses selgitada seda, miks nähtub ülal nimetatud tõenditest, et kaebaja puhul venis särgi vahetamise periood ligi kuu aja pikkuseks. Vastustaja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et Viru Vangla kodukorrast tulenevalt pidanuks riideid vahetama üldjuhul iga 14 päeva järel. Sõnale „üldjuhul“ ei saa aga ringkonnakohtu arvates omistada sellist tähendust, et lugeda särgi vahetamisega viivitamine õiguspäraseks ka siis, kui sellega venitatakse peaaegu terve kuu. Selliseks viivituse õiguspäraseks lugemiseks peaksid esinema mingid erandlikud asjaolud, mida vangla praegu välja toonud ei ole. Seetõttu ei näe ringkonnakohus muud võimalust, kui lugeda kaebaja särgi vahetamisega viivitamine õigusvastaseks.
71. See ei tähenda aga, et kaebaja kahju hüvitamise nõue kuuluks rahuldamisele. Ettenähtust mõnevõrra rohkem ühe ja sama särgi kandmine ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi ja väärikuse alandamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, et õigustatud oleks selle kahju hüvitamine rahas. Kohtupraktikas on leitud, et väheintensiivse õiguste rikkumise korral ei ole vajalik kahju hüvitamine rahas, vaid piisab sellest, kui kohtuotsuse resolutsioonis tunnistatakse vaidlusalune tegevus õigusvastaseks. Sellise olukorraga 4 on tegemist ka käesolevas asjas. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tunnistab õigusvastaseks selle, et kaebaja särki ei vahetatud õigeaegselt puhta särgi vastu. Selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
72. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud, mistõttu kaebuse osaline rahuldamine ei tingi menetluskulude jaotamise vajadust. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene