KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-25438 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016.a, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi MTÜ Tugikeskus ARKTUR h

§ 5

alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole vastavuses Lepingu p-dega 3.2 ja 3.3 ning seadusega oma kohustust tänaseni täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

1. Hageja ja kostja vahel Lepingu nr. 76/11J sõlmimine 15.08.2011 on tõendatud hageja poolt esitatud poolte poolt allkirjastatud lepinguga (tl. 78-79), võlanõudega (tl. 18), õppetöös osalemise graafikuga (tl. 19-22). Õppemaksu lõplikuks tasumise tähtajaks oli 16.10.
2. Eeltooduga on tuvastatud, et 15.08.2011 on poolte vahel sõlmitud leping nr. 76/11J soome keele õppimiseks kursuse „Soome keel algajatele“ raames. Kostja esindaja väide, selle kohta, et lepingul ei ole kostja allkiri, on käesolevas asjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Kostja ei ole antud menetluse käigus kohtule ühtegi sisulist vastust / vastuväidet esitanud, kohtuistungile kostja ei ilmunud. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud lepinguliste suhete olemasolu, samuti seda, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole lepingulisi suhteid vaidlustanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud võlgnevuse olemasolu. Kostja esindaja vaidlustas ainult allkirja originaalsust, kuid antud vastuväide on ümber lükatud hageja poolt esitatud lepingu originaaliga. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole kostjat vabastatud õppemaksu tasumise kohustusest.

§ 138lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heas usus.

1. Kostja ei ole tõendanud lepingu mittesõlmimist ega teenuse mittesaamist, seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud võlgnevuse summas 337,44 eurot, sh 168,72 euro põhivõlgnevuse ja 168,72 euro viiviste ulatuses.
2. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad seega kostja O. M.`i kanda. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 439,60 euro väljamõistmist, millest 100 eurot on hagi esitamise tasutud riigilõiv ja 339,60 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
4. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse osutaja tunnihind, osutatud toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud ning osutatud toimingud asjakohased ja vajalikud (tl 92-95). TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 439,60 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (439,60 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine
5. Vastavalt TsMS § § 405 lg 1 p 10, 468 lg 1 p 3, kohus tunnistab hageja taotlusel tagatiseta viivitamata täidetavaks lihtmenetluse korras tehtud otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6