järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav Anna Paljanitsa Elukoht: xxx; isikukood: 47910113728; kodakondsus; põhiharidus, emakeel: vene keel; xxx määratlemata Kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 21.12.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi vangistusega 2 kuud;
p-de 1, 4 järgi vangistusega 4 kuud;
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust, mis asendati
Vangistus - 5 kuud pöörati täitmisele 11.05.2011 määrusega, karistuse kandmise algus - 04.05.
MS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. 1 1-15-5359 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud teatama sellest Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 25.02.
järgi selles, et 02.06.2015.a kella 20.30 paiku Narvas, Puškini tn 51 maja juures tarvitas ta oma alaealise tütre Xxx juuresolekul alkohoolset jooki õlut ja oma käitumisega kallutas teda alkoholi tarvitamisele, nimelt tegi lapsele kättesaadavaks õlle pudeli, hoides avatud pudelit enda kõrval, näitas lapsele eeskuju, tarvitades ise alkoholi ja olles alkoholijoobes ei võtnud ette piisavaid meetmeid, et takistada Xxxl alkoholi tarvitamist. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ega soovinud uut ülekuulamist. Kohtumenetluses on kohus uurinud alljärgnevaid süüdistusaktis loetletud tõendeid: Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll (tl 3-4); tunnistaja Xxxülekuulamise protokoll (tl 6-10); Xxx ülekuulamise protokoll (17-21) ning kahtlustatava Anna Paljanitsa ülekuulamise protokoll (tl 33-37). Maakohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist.
kohaselt on karistatav täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamine alkoholi tarvitamisele. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav on täisealine isik ning Xxx (sündinud xxx) oli väidetava kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane. Vastavad asjaolud on tuvastatud nende ülekuulamise protokollides kajastuvate ankeetandmetega. Vaidlust ei ole ka selles, et 02.06.2015 õhtul tarvitas süüdistatav Narvas, Puškini tn 51 maja juures oma lapse nähes alkoholi 2 1-15-5359 ning mingil hetkel võttis Xxx süüdistatava kõrval olevast alkoholipudelist lonksu. Neid fakte on kinnitanud nii süüdistatav ise kui ka Xxx ning tunnistajad Xxx ja Xxx. Samas on nende isikute ütlused mõnevõrra erinevad selles, mis asjaoludel Xxx süüdistatavale kuuluvat alkoholi jõi. Vaidlusaluseks küsimuseks on ka see kas süüdistatava tegevust saab käsitleda kallutamisena
Anna Paljanitsa ütlustest nähtub, et ta tarvitas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kanget õlut. Tütar jooksis koos oma sõbrannadega tema läheduses. Mingil hetkel vestles süüdistatav oma tuttavatega, mistõttu oli tema tähelepanu hajutatud. Sel ajal jooksis tütar tema juurde ja võttis lonksu õlut. Ta käskis tütrel pudeli tagasi panna. Tütar tuli veel mitmel korral tema juurde ja võttis õlut ning süüdistatav karjus talle, et ei teeks seda. Sealjuures on süüdistatav selgitanud, et ta oli väga purjus ega olnud seetõttu võimeline takistama tütrel alkoholi tarvitamist. Kuid ta ei kallutanud tahtlikult tütart alkoholi tarvitamisele ega pakkunud ise talle õlut proovida. (tl 36) Xxx sõnul läks ta õues olles ema juurde ja küsis, kas ta võib lonksu õlut võtta. Ema vastas, et ei tohi. Aga ta läks ikkagi ema juurde ja võttis ema kõrval olnud pudelist suure lonksu õlut ja pani pudeli tagasi ning läks eemale. (tl 19) Tunnistaja Xxx rääkis kõnealuse sündmuse kohta, et trepikoja juures oli purjus naine, kes jõi pudelist õlut. Tema lähedal mängis mitu last ning üks umbes 9 või 10-aastane läks naise juurde ja ütles „ema, ema“, võttis seejärel naise käest õllepudeli ning hakkas sellest jooma. Kui naabrid naisega riidlema hakkasid, vastas naine „Mis vahet teil on, see on minu tütar, teen mida tahan“. Seejärel pöördus ta tütre poole öeldes, et „Xxx, see on kange õlu, äkki annan sulle lahja?“. Tüdruk ei öelnud midagi, kuid jätkas aegajalt pudelist joomist. (tl 4) Tunnistaja Xxx on aga öelnud, et aknast välja vaadates nägi trepikoja juures viibivaid inimesi ja nende seas Xxx xxx. Viimane läks mingil hetkel trepikoja varikatuse alla ja tuli sealt uuesti välja käes tume 2-liitrine õllepudel. Xxx kallutas pudelit ja tegi liigutuse nagu jooks pudelist õlut. Seejärel läks ta jälle varikatuse alla, tuli sealt uuesti välja ja jõi jälle pudelist. Kui tunnistaja nendega pahandama hakkas, vastas keegi noormeestest, et pudel on suletud. Seejärel tuli varikatuse alt välja Xxx ema. (tl 10) Süüdistatava, Xxx ning tunnistaja Xxx ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav oli kõnealuse sündmuse ajal tugevas alkoholi joobes. Tunnistaja Xxx ütlused kinnitavad süüdistatava väidet, et ta suhtles sel hetkel oma tuttavatega, st trepikoja juures oli lisaks temale veel teisi täiskasvanud isikuid, kellega ta rääkis ning seega ei olnud kogu tema tähelepanu suunatud tütrele. Kuigi süüdistatava ütlustest ei nähtu, et tütar oleks enne maas olnud pudeli võtmist midagi öelnud, kinnitavad nii Xxx kui ka tunnistaja Xxx ütlused, et vähemalt ühel korral tütar kõnetas teda. Tunnistaja sõnul hüüdis ta lihtsalt „ema, ema“, kuid oma sõnul küsis Xxx emalt kas ta võib lonksu õlut võtta ning sai sellele eitava vastuse. Kuna tunnistaja Xxx ei olnud süüdistatava ja tütre vahetus läheduses, ei saa välistada, et ta ei kuulnud kogu ema ja tütre vahelist vestlust. Seetõttu lähtub kohus Xxx selgitustest, millest nähtuvalt ta püüdis enne ema tähelepanu ja sai emalt ka keelava vastuse. Neil asjaoludel on kummutatud süüdistatava ütlused, millest nähtub, et ta justkui ei pannud algul tähele, et tütar võtab tema kõrval olnud pudeli. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav oli sündmuste ajal tugevas alkoholi joobes, mistõttu oli tema reageerimisvõime kindlasti häiritud ning ta ei pruugi kõiki asjaolusid ka täpselt mäletada. Seega on tuvastatud, et esimesel korral võttis Xxx süüdistatava kõrval olnud õllepudelist lonksu hoolimata sellest, et süüdistatav ei olnud talle selleks luba andnud ning oli teda keelanud. Süüdistatava ja tunnistajate ütlustest nähtub, et Xxx läks seejärel veel mitmel korral süüdistatava juurde ning võttis tema kõrval olnud pudeli. Xxx ütlustest aga ei nähtu, et ta oleks võtnud rohkem kui ühe lonksu. Tunnistaja Xxx ütlustest võib teha järelduse, et ta ei näinud kas tüdruk jõi pudelist või mitte, kuid ta tegi selliseid liigutusi nagu jooks. Samas on aga tunnistaja väitnud, et süüdistatava juures viibinud noormehed ütlesid, et pudel on suletud ja tüdruk tembutab. Kõrvutades tunnistaja 3 1-15-5359 viimast väidet Xxx selgitustega võib järeldada, et reaalselt võttis ta tõepoolest vaid ühe lonksu ja ülejäänud juhtudel oli tegemist joomise imiteerimisega. Kogu üldist sündmuste kulgu ja Xxx põhjendusi arvestades oli tema tegevus ajendatud pigem soovist provotseerida ja saada ema tähelepanu, kui tarbida ema kallutamisel alkoholi. Samas
tähenduses ei oma tähtsust kas alaealine üldse alkoholi tarbis ja kui tarbis, siis mis oli tarbimise ajendiks. Tuvastada tuleb, kas süüdistatava tegevust saab käsitleda alkoholi tarbimisele kallutamisena ning kas seda tehti tahtlikult. Süüdistuse kohaselt seisnes antud juhul kallutamistegu selles, et süüdistatav näitas lapsele eeskuju viimase juuresolekul alkohoolset jooki tarvitades, tegi lapsele kättesaadavaks õllepudeli, hoidis seda avatuna enda kõrval ja ei võtnud ette piisavaid meetmeid takistamaks Xxxl alkoholi tarvitamist. Seega sisuliselt heidetakse ette, et süüdistatav tarbis alkoholi lapse nähes, hoidis alkoholi pudelit lapsele kättesaadavas kohas ega rakendanud meetmeid, et laps pudelit kätte ei saaks. Eelpool käsitletud tõenditega on süüdistatava vastavad tegevused ja tegevusetus ka kinnitamist leidnud. Kohtu hinnangul ei saa aga taolist käitumist käsitleda kallutamisena. Tulenevalt alkoholiseadusest on alkoholi käitlemisele ja tarbimisele seatud teatavad piirangud ning kohtu hinnangul tuleb võimalike kallutamistegude piiritlemisel lähtuda just alkoholiseadusest tulenevatest põhimõtetest. Kui näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul on nende igasugune ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamine keelatud (NPALS § 3 lg 1), siis võib teatud olukorras käsitleda kallutamisteona ka seda, kui täiskasvanud isik tarbib keelatud ainet lapse nähes ning teeb aine ka lapsele kättesaadavaks jättes selle nt ilma järelevalveta koju lauale. Alkoholiseadusest tulenevalt ei ole aga täiskasvanud isiku poolt alkoholi tarbimine ega omamine keelatud. Samuti ei ole keelatud alkoholi tarbimine alaealiste juuresolekul või alkoholi hoidmine alaealisele kättesaadavas kohas. AS § 47 sätestab konkreetsed meetmed alaealise alkoholi tarbimise keelu tagamiseks. Nimetatud paragrahvi lõikest kaks tulenevalt on keelatud alaealisele alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine. Vastava keelu rikkumist saaks ühtlasi käsitleda alkoholi tarvitamisele kallutamisena
Kui aga käsitleda kallutamisteona ka alaealise juuresolekul alkoholi tarbimist või alkoholi hoidmist kohas, kuhu alaealisel isikul on ligipääs, siis peaks olema välistatud alkoholi turustamine, hoidmine ja tarbimine igal pool, kus alaealised võivad viibida, nt toitlustusasutused, kauplused, avalikud üritused jne. Samuti ei tohiks noorema kui kaheksateistaastase lapse vanem või temaga ühises majapidamises elav muu isik hoida elukohas alkohoolseid jooke või neid seal lapse nähes tarbida. Taolisi piiranguid alkoholiseadus ei sätesta, samuti ei sea taolisi piiranguid ühiskonnas kehtivad üldised moraalinormid. Kohtu arvates, et saa
tähenduses kallutamisteoks lugeda ka seda, et süüdistatav ei rakendanud piisavaid meetmeid takistamaks Xxxl alkoholi tarvitamist. Süüdistatavalt saaks nõuda aktiivsete tõkestavate meetmete rakendamist, kui on juba ilmnenud, et alaealisel on tekkinud soov tarbida alkoholi. Meetmete rakendamata jätmine ise ei saa olla asjaoluks, mis võiks põhjustada alaealises soovi alkoholi tarbida. Kallutamisteona saab käsitleda üksnes seda konkreetset tegu, mis tarbimise soovi esile kutsub. Eelöeldut arvestades on kohus seisukohal, et Anna Paljanitsa käitumises ei ole tuvastatud
Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui süüdistuses kirjeldatud käitumisakte saaks käsitleda kallutamistegudena, ei ole antud juhul tuvastatud, et süüdistataval oli tahtlus kallutada oma tütart alkoholi tarvitamisele. Süüdistatava enda ja ka Xxx ütlustest nähtuvalt tarbis süüdistatav ja tema elukaaslane pidevalt Xxx nähes alkoholi ja seega pidi lapsel olema ka pidevalt ligipääs emale ja tema elukaaslasele kuuluvale 4 1-15-5359 alkoholile. Ei ole andmeid, et see oleks varasemalt tekitanud Xxxs soovi tarvitada alkoholi või et ta on varem tarbinud alkoholi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada, et hoolimata varasemast korduvast samalaadsest käitumisest, pidanuks süüdistatav sel korral möönma, et seekord võib tema tegevus tekitada tütres soovi alkoholi proovida. Tahtluse puudumist kinnitavad ka Xxx ütlused, millest nähtuvalt ei lubanud süüdistatav tal õlut juua ning ta võttis pudelist lonksu hoolimata ema seatud keelust. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kohtumenetluses ei leidnud kinnitust Anna Paljanitsa poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mistõttu tuleb Anna Paljanitsa talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Menetluskulud Kriminaalmenetluses on tekkinud alljärgnevad kulud: Kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulu 168 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 168 eurot. Arvestades, et kohus mõistab süüdistatava talle esitatud süüdistuses õigeks jätab kohus KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt eelnimetatud menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.