) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (
Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
429 lg 1). 4. Avaldaja esitas 04.02.2016 taotluse avaldusest loobumiseks, sest AS juhatuse liige andis 03.02.2016 toimunud kokkusaamisel avaldajale nõutud aktsionäride üldkoosoleku protokollid. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita asja menetlus lõpetatakse (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (
2 2-15-18054 Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult
§-de 168 lg 5 ja 172 lg 1 teise lause järgi menetluskulud 850 eurot, sh. pool menetluses tasutud riigilõivust, so. 150 eurot, esindaja õigusabikulud 650 eurot ( ajakulu 6, 5 tundi hinnaga 100 €/t) käibemaksuta ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Puudutatud isik on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud. Avalduse esitamise põhjus tulenes sellest, et puudutatud isik keeldus täitmast avaldaja nõuet enne kohtuliku menetluse algust. Puudutatud isik leiab, et asjas ei kohaldu
Avaldaja on oma soovide rahuldamiseks tegutsenud üleolevalt ja pahatahtlikkult (kokku leppimata sisenenud AS Forwood tegevuskohta ja esitanud tavatöötajatele nõudeid, kohtusse pöördunud ilma puudutatud isikuga enne kontakti võtmata). Avaldaja on takistanud talle üldkoosoleku kutse edastamist (puudus teave avaldaja elukoha kohta) ning avaldajale pole tehtud takistusi üldkoosoleku protokollidega tutvumiseks. 6. Kohus leiab, et hagita menetluses avaldusest loobumise korral ei saa menetluskulusid jaotada
Hagita menetluse põhimõtted on hagimenetlusest erinevad ning seda ka menetluskulude osas. Hagita menetluses, sh. erinevates hagita menetlustes on menetluskulude jaotusele erisätted. Üldine menetluskulude jaotus hagita menetluses on sätestatud
lg 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Pooled süüdistavad üksteist vähemalt ebamõistlikus käitumises ja tegemata jätmistes. Kohtu hinnangul ei ole juriidilise isiku aktsionär ja juhtorgani liige omavahelistes suhetes järginud üldist ühinguõiguslikku hea usu põhimõtet ja arvestanud üksteise õigustatud huvidega (TsÜS § 32). 7.
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista pool tasutud riigilõivust, so. 150 eurot ja õigusabikulud 650 eurot ( ajakulu 6, 5 tundi hinnaga 100 €/t) käibemaksuta. Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada
lgd 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on
lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm 3-2-1-145-13 p 13). Avaldaja lepinguline esindaja on koostanud avalduse ja seisukoha puudutatud isiku vastusele (tl. 60-63). Taotlus avaldusest loobumiseks koos menetluskulude nimekirjaga (tl. 71-72) on allkirjastatud avaldaja enda poolt. Kohus leiab, et esindaja ajakulu avalduse ja seisukoha koostamiseks on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keeruka (sh. õiguslikult) ja mahuka asjaga ning avalduses ja seisukohas kirjeldatud asjaolud, õiguslik põhjendus ning menetluslikud taotlused kattuvad suures ulatuses. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ajakuluks avalduse koostamiseks 2,5 tundi ja seisukoha koostamiseks 1,5 tundi, kokku 4 tundi. Esindaja õigusabi tunnihind 100 eurot käibemaksuta on põhjendatud (vt. RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 400 eurot. Kuna menetluskulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades, tuleb puudutatud isikult, AS Forwood välja mõista avaldaja kasuks 75 eurot riigilõivu (pool riigilõivust 150 eurot) ja avaldaja õigusabikulud 200 eurot (pool õigusabikuludest 400 eurot), kokku 275 eurot. 8. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Avaldaja on vastava taotluse kohtule esitanud. 3 2-15-18054 9. Kohus märgib AS Forwood väite osas, et aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult üldkoosolekul ÄS § 287 lg 1 alusel, et aktsionäril on õigus saada ühingult teavet ühingu tegevuse kohta ja osal juhtudel võimaldab seadus lisaks tutvuda ka ühingu dokumentidega. Osa neist andmetest või dokumentidest on sellised, millega on igal aktsionäril alati ja ilma lisatingimusteta õigus tutvuda. Sellisteks dokumentideks on mh. aktsionäride üldkoosoleku protokoll (ÄS § 304 lg 4) (RKTKm 3-2-1-6-15 p 13). Seega ei kohaldu ÄS § 287 lg 1 sätestatud tingimused aktsionäride üldkoosoleku protokollidele. Kohus selgitab, et ÄS § 287 lg 1 tulenev teabeõigus võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. Asjatundja vahendusel aktsiaseltsi dokumentidega tutvuda võimaldab erikontrolli instituut (ÄS § 330). Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (
OÜ FORSAN tasus 27.11.2015 avalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Avaldaja palub riigilõivu tagastada OÜ-le FORSAN. Kuna avaldaja loobus avaldusest, tuleb tagastada avaldajale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool so 150 eurot. Kohus tagastab riigieelarvest OÜ-le FORSAN (RK 10792640) avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool so 150 eurot. Kanda summa OÜ FORSAN arvelduskontole nr EE101010220033967016 SEB Pank. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.