3-15-2545/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-2545

1. jaanuar 2016 Tanel Saar Arve Kangori kaebus Haanja Vallavalitsuse
2. oktoobri 2015 korralduse nr 167 tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – Arve Kangor Vastustaja – Haanja vald Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Tagastada A. Kangorile
6. detsembril 2015 kohtule esitatud dokumendid 3 lehel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
7. veebruar
8. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Arvo Kangor esitas
10. oktoobril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Haanja valla tegevusele. A. Kangor soovib, et kohus päästaks ta Haanja valla ülekohtuse käitumise eest. Kaebusele on lisatud erinevad dokumendid.
11. Tartu Halduskohus jättis
12. oktoobri 2015 määrusega kaebuse käiguta. A. Kangoril tuli kaebust täpsustada, märkides kaebuse nõue ning esitades täiendavad kaebuse põhjendused.
14. oktoobril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Kangori täiendatud kaebus. A. Kangor taotleb Haanja Vallavalitsuse
15. oktoobri 2015 korralduse nr 167 "Korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise taotluse tagasilükkamine" tühistamist.
16. Tartu Halduskohus võttis
17. novembri 2015 määrusega A. Kangori kaebuse menetlusse ja
18. detsembri 2015 määrusega määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
20. detsembril 2015 esitas A. Kangor kohtule kaebuse täienduse koos lisadokumentidega. Kaebaja seisukohad
21. Kaebaja leiab, et Haanja Vallavalitsus jättis
22. oktoobri 2015 korraldusega õigusvastaselt rahuldamata tema taotluse korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamiseks. Kuna kaebaja elab praktiliselt üksi, ei teki tal selliseid jäätmeid, mida prügikonteinerisse panna. Kaebaja tegeleb looma- ja linnukasvatusega. Lisaks valmistab kaebaja hooldaja ise leiba ja saia. Kaebaja kasvatab kartulit, sibulat, porgandit, punapeeti, kaalikat ja kapsast ning nende tarbimisest tekkinud koored antakse lindudele ja loomadele. Enda marjadest teeb kaebaja mahla ja keediseid. Kaebajal ei ole konteinerisse panna isegi mitte kuivanud puulehti ega konte, kuna lehed on loomadele allapanekuks ning kondid koertele toiduks.
23. Kaebaja leiab, et vallavanem luiskab, nagu elaks kaebaja kuskil mujal. Üla-Maure talu on kaebaja sünnikodu ning kaebaja elab seal. Kaebaja ei nõustu vastustajaga ka selles, et vallavanem on käinud kaebaja toas, kuna kaebajal on ümber hoonete võrkaed, värav ja aias on koer, mistõttu ei pääse igaüks maja juurde. Vallavanem ei ole kaebaja majas käinud ega tea seetõttu tema majapidamiskorraldust.
24. Kaebaja on seisukohal, et tema taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamiseks jäi rahuldamata, kuna Haanja valla töötajatel on isiklik vastumeelsus kaebaja suhtes. Vastustaja seisukohad
25. Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud väitega nagu käituks Haanja vald kaebaja suhtes ülekohtuselt ning leiab, et vaidlusalune korraldus nr 167 on õiguspärane ja A. Kangori kaebus põhjendamatu.
26. Jäätmeveo teenuse osutajaga Ragn-Sells AS-ga sõlmiti kontsessiooni leping, milles märgitud kontsessiooni kehtima hakkamise esimeseks päevaks
27. november
28. Lähtuvalt jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 on kõik jäätmevaldajad liitunud korraldatud jäätmeveoga alates Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse nr 21 "Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine" (edaspidi kord) jõustumisest, s.o
29. jaanuarist
30. Kaebaja ja Ragn Sells AS vahel on sõlmitud enne korraldatud jäätmeveo kontsessioni algust jäätmekäitlusleping kaebaja jäätmetekkekoha Üla-Maure, Tsilgutaja küla, Haanja vald osas.
31. A. Kangor taotles vastustajalt jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamist põhjendusel, et ta elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda. Taotlusele oli lisamata nimetatud valiku puhul nõutav koopia kehtivast jäätmeveo lepingust teises elukohas, mistõttu lähtus Haanja Vallavalitsus korralduse tegemisel teadaolevatest andmetest. Kaebaja elukoha aadressi andmed on samad nii rahvastikuregistris, kohtule esitatud kaebuses (märgitud sideandmed), kui ka jäätmeveo erandkorras vabastamise taotlusel (märgitud sideandmed).
32. Kaebaja on Üla-Maure kinnistu omanik ning kinnistul asuvad temale kuuluvad hooned. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul elamu, kelder, ait, rehi-sepikoda, küün-laut, küün-tall, saun, kasvuhoone. Haanja Vallavalitsuse töötajad, eelkõige ametnikud, on teadlikud, et Üla-Maure kinnistut kasutatakse aastaringselt. Hoonete vahetus läheduses karjatatakse kariloomi, ümbrus on korrastatud ning tegeletakse ka põllumajandussaaduste kasvatamisega. Pimedal ajal on õueala valgustatud ning tihti on seal pargitud sõiduauto. Täheldatud on ka elamu korstnast tulevat suitsu, mis viitab, et elamu küttekoldeid kasutatakse. Vallavalitsuse ametnikud on Arve Kangori kutsel, erinevate tööülesannete tõttu, sisenenud ka elamusse. Elamu sisustus viitab selgesti, et hoonet kasutatakse alalise elukohana. Kuna vastustaja on veendunud, et kaebaja elab Haanja vallas ja kasutab Üla-Maure kinnisasja Tsilgutaja külas, lükkas kaebaja jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise taotluse tagasi. 2
33. Kaebaja täiendavas kaebuses loetletud tegevused kinnitavad, et ta tegeleb majapidamises loomapidamise, linnukasvatuse ning aiapidamissaaduste ümbertöötlemisega ja kasutab majapidamist ka elukohana. Kaebaja ei vaidle ka ise selle vastu, et elab ja kasutab Üla-Maure kinnisasja.
34. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud tuvastama, kui palju ja millistes kogustes tekib jäätmetekitajal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide hulka kuuluvaid jäätmeid. Kuna vastustaja on veendunud, et nimetatud kinnistut kasutatakse ning kasutus ei ole ajutine, siis ei ole tõenäoline, et majapidamises ei teki selliseid jäätmeid, mis ei ole jäätmeveoga hõlmatud.
35. Jäätmevaldajal on võimalik tellida jäätmekott suurusega kuni 150 l või jäätmekonteiner 140160 l. Samuti on võimaldatud valida jäätmekonteinerite tühjendussagedus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Selline jäätmemahutite valik ja tühjendussageduste arv on minimaalselt piisav, et oleks tagatud korraldatud jäätmeveo eesmärk. Veel harvem tühjendussagedus oleks põhjendatud vaid juhtudel, kui majapidamist ei kasutata alalise elukohana ja kinnistut kasutatakse vaid hooajaliselt, kuid käesoleval juhul see nii ei ole. Kohtu seisukoht
36. Käesolevas asjas on Arve Kangor esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Haanja Vallavalitsuse
37. oktoobri 2015 korralduse nr 167 tühistamist.
38. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
39. A. Kangori
40. septembri 2015 Haanja Vallavalitsusele esitatud taotlusest (tl 3) nähtub, et kaebaja on taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist põhjusel, et jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda. Kaebaja põhiargument kohtule esitatud kaebuses on, et tal ei teki selliseid jäätmeid, mida prügikonteinerisse panna.
41. Haanja Vallavalitsuse
42. oktoobri 2015 korraldusega nr 167 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks. Vabastamata jätmise põhjenduseks märkis vastustaja, et kaebaja elab Haanja vallas ja kasutab Üla-Maure kinnisasja. Vastustaja leidis, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse taotluse rahuldamiseks.
43. Asjas ei ole vaidlust, et Arve Kangorile kuulub Üla-Maure kinnistu (kinnistu nr 3114941), millel asub elumaja koos kõrvalhoonetega. Asjas ei vaielda ka selle üle, et A. Kangor nimetatud kinnistul elab ja seda kasutab. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et Haanja vallas toimub korraldatud jäätmevedu alates
44. novembrist
45. Menetlusosalised vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas Haanja Vallavalitsus jättis
46. oktoobri 2015 korraldusega nr 167 õiguspäraselt rahuldamata kaebaja
47. septembril 2015 esitatud taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks.
48. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on kaebaja kinnistu omanikuna jäätmevaldaja. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on
49. märtsi 2011 otsuses haldusasjas nr 309-2645 leidnud, et sellises olukorras tuleb JäätS § 69 lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. Haanja Vallavolikogu
50. detsembri 2014 määruse nr 21 "Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja Haanja valla jäätmevaldajate registri asutamine" (edaspidi kord) § 3 lg 1 kohaselt moodustab Haanja valla haldusterritoorium ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. Korra § 11 lg 1 kohaselt kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Haanja vallas, loetakse 3 jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt Korra § 3 lg-le 2 on erandina korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks väljastatud jäätmeluba või kompleksluba või, et ta oleks taotlenud selliste lubade väljastamist. Seega on Haanja valla territooriumil asuva kinnisasja, millel asub eluruum, omanik jäätmevaldajana seaduse alusel liitunud korraldatud jäätmeveoga ning tal on sellest tulenevad jäätmevaldaja õigused ja kohustused. Kaebaja ei ole sellele kaebuses vastu vaielnud, et ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
51. JäätS § 69 lg 4 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samasugune regulatsioon korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks sisaldub ka Korra § 14 lg-s
52. Seega peab kohalik omavalitsus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsustamisel esmalt selgitama, kas kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse ning pärast tegeliku olukorra väljaselgitamist tegema otsuse. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et kinnistut kasutatakse. A. Kangori elukoht ja sideaadress on Rahvastikuregistri andmetel Haanja vallas. Vastustajale esitatud taotluses on A. Kangor enda posti aadressiks märkinud Tsilgutaja küla, Haanja vald. Samuti on ta taotluses märkinud, et jäätmeid ei teki, kuna kõik läheb loomade tarbeks. Seega on kaebaja möönnud, et ta elab ja kasutab Üla-Maure kinnisasja. Järelikult ei ole taotluse aluseks mitte asjaolu, et taotleja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda, vaid see, et taotlejal ei teki selliseid jäätmeid, mida konteinerisse panna. Kinnistu kasutamist ja seal elamist kinnitab kaebaja ka kohtule esitatud kaebuse täienduses (tl 15), milles ta märgib, et tegeleb loomapidamise ja linnukasvatusega. Samuti selgitab kaebaja, et kasvatab kinnistul kartulit, porgandeid ja kaalikaid, mille koori tarbivad linnud ja loomad. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et tal ei teki selliseid jäätmeid, mida konteinerisse panna. Kuna kaebaja kasutab kinnistut ja elab seal, ei esine kohtu arvates selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost eemale jätmise. Vastustaja on talle esitatud dokumentide alusel teinud õige järelduse, et seaduses nimetatud erakorralist asjaolu kaebaja taotluse rahuldamiseks ei esine. Kuna vastustaja veendus, et Üla-Maure kinnistut kasutatakse, oli see piisav põhjus taotluse rahuldamata jätmiseks ja seega on korraldus õiguspärane.
53. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajal ei teki selliseid jäätmeid, mida konteinerisse panna. Kohus leiab, et kui kaebaja kasutab kinnistut ja elab seal, siis tekivad tal eeldatavasti olmejäätmed. Kuigi asjaolu, kas üldse, millised ja kui palju jäätmeid kaebajal tekib, ei ole käesolevas vaidluses oluline, peab kohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud tuvastama, kui palju ja millistes kogustes tekib jäätmetekitajal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide hulka kuuluvaid jäätmeid. Ka Tartu Ringkonnakohus on
54. veebruari 2015 otsuses asjas nr 3-12-2614 märkinud, et kaebajapoolne tegelik prügi tekitamine ei ole JäätS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt oluline, vaid määrav on, kes on kinnistu omanik ja mis kinnistul asub. Käesolevas asjas ei ole kumbki asjaolu vaieldav. Kaebaja on kinnistu omanik ja kinnistul asuvad eluhoone kõrvalhoonetega. JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei ole vastustaja kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel omal algatusel välja selgitama, kas kaebajal tekib kinnistu kasutamisel jäätmeid või millised need jäätmed on. Kohtu arvates ei tule selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. 4 Majapidamises tekkivate jäätmete teke ei ole tegelikkuses kontrollitav ning tegemist ei ole vaidluses õiguslikku tähendust omava asjaoluga. Kohus osundab, et taotluse rahuldamiseks peavad vabastamise aluseks olevad asjaolud olema tõesed ja vastustaja peab olema veendunud vabastamise võimalikkuses. Kohtu hinnangul on kaebaja kasutanud ka võimalust korraldatud jäätmeveost tulenevate kohustuste vähendamiseks. Kaebaja ja Ragn Sells AS vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingust tuleneb, et kogumisvahendi tühjendussageduseks on 84 päeva (tl 7).
55. A. Kangor heidab vastustajale ette veel seda, et tema taotlus on jäetud rahuldamata, kuna Haanja valla töötajatel on isiklik vastumeelsus kaebaja suhtes. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kaebaja ja vallavalitsuse ametnike vahel on pingelised suhted, ei saa see eraldiseisvalt olla aluseks, et pidada Haanja Vallavalitsuse
56. oktoobri 2015 korraldust nr 167 õigusvastaseks.
57. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Haanja Vallavalitsuse
58. oktoobri 2015 korraldus nr 167 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. A. Kangori kaebus jääb rahuldamata.
59. A. Kangor esitas
60. detsembril 2015 kohtule täiendavad tõendusmaterjalid. Kohus leiab, et esitatud väljavõte läbivaatuse aktist, millelt nähtub kaebaja invaliidsusgrupp ja kahel lehel esitatud ajaleheartiklite koopiad, ei ole asjasse puutuvad ning need tagastatakse kaebajale.
61. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 5