lg 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Sergei Ots – isikukood 38905020270, elukoht XXX (viibib Vanglas), Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, tõkendina kohaldatud vahistamist, kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt Kaitsja Kersti Põld (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Ots
Süüdi tunnistada Sergei Ots
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 21.10.2015.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 21.10.2015.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sergei Otsalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Otsa tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 105.25 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Sergei Otsale posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista Sergei Otsalt kannatanu XXX(XXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 350 eurot. Asitõendid – CD-plaat ja DVD-plaat (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Leping jätta kriminaalasja toimikusse Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti süüdistatakse Sergei Ots`a selles, et tema isikuna, keda karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 14.06.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,006306 14.06.2015 toimepandud varguse eest ja 01.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,008869 01.09.2015 toimepandud varguse eest
lg 1 järgi, võttis uuesti 21.10.2015 kella 17:17 paiku Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvas, AS-le Selver kuuluvas kaupluses Balti Jaama Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 purki lõhemarja, 1 purgi maksumus 25.99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 51.98 eurot, mille pani endale põue, misjärel läbis kell 17:19 kassaliini ja turvaväravad, jättes nimetatud kaupade eest tahtlikult tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani Sergei Ots toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sergei Ots, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 13.11.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Sergei Otsa süüdi tunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 5 kuud.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust.
MS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid jätta kriminaalasja materjalide juurde: - CD-plaat ja DVD-plaat (asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse) - Leping (asub toimikus). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 288 eurot riigituludesse. Kaitsja esitas taotluse võimaluse korral kohtukulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Alates 29.03.2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Eelnev tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et olukorras kus prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi lahend 1-15-6077). Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdsitatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet tagastada. Süüdistatava ja kaitsja esitasid taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.