Obsah (15)

§ 158§ 146§ 153§ 111§ 169§ 171§ 172§ 173§ 65§ 168§ 165§ 66§ 23§ 150§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-33107 Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K. O. pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotime

§ 158lg 1 kohtule, et K.

O. pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi

§ 158lg 4 alusel ettepaneku lõpetada K.

O. pankrotimenetlus raugemise tõttu.

1. Lõpparuande kohaselt: 2 3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara hulka on sõiduki Audi 80, reg.märk xxx, esmane registreerimine
2. a, müügist laekunud 75 eurot. 3.2 Andmed

§ 146

väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – 75 eurot.

- Panga teenustasu 0,70 eurot - Ajutise halduri tasu (neto) 43,79 eurot - Kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 10,95 eurot - Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 1,12 eurot - Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 18,44 eurot 3.3 Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Pankrotimenetluses 31.03.

1. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati ja tunnustati 2 võlanõuet kogusummas 7 473,82 eurot. Viru Maakohtu 17.06.
2. a määrusega on kinnitatud jaotusettepanek järgmiselt: Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, ei esitatud (

§ 153lg 1 p 1).

Tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded on kogusummas 7 473,82 eurot (

§ 153

lg 1 p 2) - Eesti Energia AS 0,24 eurot, jaotis 0,003 %; - Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 7 473,58 eurot, jaotis 99,997 %. 3.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. 3.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 3.6 Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Viru Maakohtu 13.11.

1. a kohtumäärusega kuulutati välja K. O., isikukood xxx, pankrot ning pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. K. O. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.12.
2. a, kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.03.
3. a, kuhu esitati 2 nõudeavaldust kogusummas 7 473,82 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ühtegi nõuet ei vaidlustatud, seega on pankrotimenetluses tunnustatud 2 võlanõuet kogusummas 7 473,82 eurot. 05.06.
4. a koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 17.06.
5. a määrusega. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur korraldanud sõiduki müügi, mille tulemusena on pankrotivarasse laekunud 75 eurot. 3.7 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Eesti Energia AS - 0,24 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 7 473,58 eurot. 3.8 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. 3 Võlgnikule on kuulunud maatulundusmaa asukohaga Vana-Neitsimäe, Sõmeru küla, Kose vald, Harjumaa, registriosa numbriga
6. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on võlgnik nimetatud kinnistu omanikuna sisse kantud 09.03.
7. a kinnistamisavalduse alusel 16.03.
8. a. Seega oli tegemist võlgniku ja tema abikaasa Z. O.i ühisvaraga. Vara uuteks omanikeks 08.02.
9. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.02.
10. a ühisomanikena A. E. ja K. E.. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt on võlgnikule 08.02.
11. a laekunud kinnistu võõrandamise tulemusena 42 389,00 eurot, millest 41 989,00 eurot on võlgnik kinkinud oma pojale O. P.. Halduri hinnangul esinevad võlgniku pojale O. P. sooritatud 41 989,00 euro kinketehingu puhul vara tagasivõitmise võimalused

§ 111

lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kinge on tehtud vähem kui viie aasta jooksul enne võlgniku pankroti välja kuulutamist võlgniku lähikondsele. Riigilõiv tagasivõitmise hagiavalduselt 41 989 euro nõudes on 1 000 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid riigilõivu ja menetluskulude tasumiseks. Pankrotihaldur on 04.06.

1. a saatnud võlgniku suurimale võlausaldajale Maksu- ja Tolliametile deposiidipäringu, milles on teinud võlausaldajale ettepaneku teatada hiljemalt 15.06.
2. a, kas võlausaldaja soovib pankrotimenetluse jätkamiseks kanda kohtu deposiiti raha (hinnanguliselt 2 000 eurot) või on võlausaldaja nõus menetluse lõppemisega raugemise tõttu. Võlausaldaja pankrotihalduri deposiidipäringule ei vastanud ega kandunud raha kohtu deposiiti. Eelnevast tulenevalt on võlausaldaja nõustunud pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu. 3.9 Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. 3.10 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finA.käitumist, kuivõrd võlgnik on jätnud deklareerimata kinnistu müügist laekunud tulu ja jätnud sellest tulenevalt tasumata ka füüsilise isiku tulumaksu ning kinkinud kinnistu müügist laekunud summast 41 989,00 eurot oma pojale. Haldur on arvamusel, et võlgnik pidi arvestama enda maksejõuetuks muutumise võimalusega juba
3. a esimeses kvartalis, mil maksuhaldur teostas võlgniku suhtes üksikjuhtumi kontrolli. 14.01.
4. a koostas maksuhaldur maksuteate, millest selgus võlgniku maksuvõlgnevus, ning 21.02.
5. a maksukorralduse, milles kohustas võlgnikku tasuma maksuvõla 6 087,86 eurot.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on avaldanud soovi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Haldurile on edastatud Z. O.i (O., isikukood 33608280232) nõusolek tema nimetamiseks võlgniku K. O. usaldusisikuks. 4 Pankrotihaldur on 31.03.2014.a korraldanud võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks. Koosolekule ükski võlausaldaja kohale ei ilmunud. Oma avalduses on K. O. kinnitanud, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Vastavalt

§ 173

lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3.11 Haldur taotleb K. O. nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas 1 215 eurot (

§ 65lg 11).

K. O. pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse halduri tasu. Pankrotihaldur taotleb K. O. nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku 1 215 eurot järgmiselt: - tasust 528,01 eurot koos sotsiaalmaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi (TsMS § 182 lg 3); - 1 087,94 eurot tuleb K. O.l tagastada riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. 3.

1. Pankrotihaldur palub: - lõpetada K. O. pankrotimenetlus raugemise tõttu kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; - kinnitada pankrotihaldur Martin Krupp töötasuks 1 215 eurot millele lisandub sotsiaalmaks mille palub määrata võlgnikult pankrotihalduri kasuks;; a) Halduri tasu summas 397 eurot mõista menetlusabina riigi vahenditest. - vabastada pankrotihaldur Martin Krupp K. O. pankrotihalduri kohustustest; - otsustada K. O. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning nimetada usaldusisikuks Z. O.. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
3. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
4. Halduri esitatud lõpparuandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks.
5. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

1. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõuded: Eesti Energia AS - 0,24 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 7 473,58 eurot. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul realiseeritav vara puudub. 5
2. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et K. O. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 10.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K. O. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 11. Võlausaldajatel jäi saamata eespool viidatud tunnustatud nõuetest: -Eesti Energia AS - 0,24 eurot: -Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 7 473,58 eurot. 12.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Martin Krupp K. O. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 13.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 14. Kuivõrd K. O. pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse halduri tasu, taotleb haldur K. O. nimel menetlusabi halduri tasu kokku summas 1 215 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (

§ 65lg) järgmiselt - tasust 528,01 eurot koos sotsiaalmaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi (Ts

MS § 182 lg 3); - 1 087,94 eurot, koos sotsiaalmaksuga tuleb K. O.l tagastada riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 13,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Tasu on kokku seega 1 215 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,95 eurot, kokku 1 615,95 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud on põhjendatud.

§ 150

lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku K. O. (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja K. O. pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi - 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (koos sotsiaalmaksuga 528,01 eurot) menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Vastavalt TsMSRS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus) § 31 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. aasta
2. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
3. aasta
4. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või 6 pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
5. aasta
6. jaanuari. Seetõttu lisandub halduri tasule sotsiaalmaks. - 1 087,94 eurot menetlusabina, mis tuleb K. O.l hüvitada riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Kohus annab võlgnikule tähtaja riigi poolt menetlusabina makstu hüvitamiseks aasta pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist.
7. K. O. on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab usaldusisikuks Z. O.i, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus Z. O.i täitma usaldusisiku ülesandeid K. O. kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). 7 Kohus kohustab Z. O.i usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8