← Eesti

2-15-14573/13

Obsah (6)§ 423§ 439§ 667§ 363§ 438§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-14573 Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi ET hagi ÜL v

§ 423lg 1 p 4) või rahuldamata.

Kostja oli seisukohal, et hageja esitas 01.08.2014 kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-14-55302 sama eseme üle samadel alustel, s.o raha nõudes elamule tehtud parenduste eest.

  1. Hageja oli seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-14-55302 oli tegemist abielu lahutamise järgse ühisvara jagamise lahendamisega, niisiis ei ole tegemist sama hagi esemega. Samuti on erinevad faktilised asjaolud, mis on esitatud hagi põhjendamiseks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  2. Harju Maakohus 10.11.2015 määrusega jättis hagi läbi vaatamata, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 660 eurot, otsustas, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning otsustas tagastada hagejale riigilõivu 750 eurot.
  3. Käesoleval juhul on tegemist

§ 423lg 1 p 4 sätestatud olukorraga.

Nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-14-55302 on esitanud ET ÜL vastu rahalise nõude ja hageja eesmärk on, et kostja hüvitaks talle rahaliselt XXXXX XX X Tallinnas asuvale kinnistule tehtud kulutused. Seega on tegemist samade poolte vahel oleva asjaga sama eseme kohta samal alusel.

  1. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-14-55302 on sama esitatud asjaolude kogum, millele tuginedes hageja kostja vastu rahalise nõude on esitanud. Lähtuvalt hagi esemest (rahaline nõue) ja esitatud asjaoludest (kinnistule tehtud kulutused) saab kohus tsiviilasjas nr 2-14-55302 anda ka hinnangu sellele, kas hagi võiks kuuluda rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Määruskaebus ja selle põhjendused
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja hagi sisuliselt läbi vaadata. 2

(3)10. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 ei esitanud hageja rahalist nõuet, nagu maakohus on leidnud. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-14-55302 Tallinnas XXXX X asuva kinnistu osaliselt ühisvaraks tunnistamist ja ühisvara jagamist perekonnaseaduse sätete alusel.

§ 439

kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas esitatud hagi ese on nõue 20 000 euro saamiseks tulenevalt alusetust rikastumisest. Tegemist on erinevate hagi esemetega.

  1. Samuti on esitatud asjaolude kogumid erinevad. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 esitas hageja asjaolud, mille kohaselt kinnistu on muutunud poolte ühisvaraks. Käesolevas asjas on hagi aluseks asjaolu, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
  2. Maakohus on viidanud hageja apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-14-55302, kuid kuna apellatsioonkaebuses ei ole võimalik nõuet muuta, ei ole kaebuses esitatu käesoleva asja lahendamisel oluline. Menetluse edasine käik
  3. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 16. Kolleegiumi arvates on maakohus ekslikult jätnud

§ 423

lg 1 p 4 alusel hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks kohtu menetluses poolte vahel sama esemega asi. Asjas esitatud tõenditest (tl 80–88, 75–79) lähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-14-55302 hagi esemeks rahaline nõue. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 on hagi esemeks ühisvara jagamise ja kinnistu kostja ainuomandisse andmise nõue. Seejuures taotlus kohustada kostjat maksma enam saadu eest hagejale rahaline hüvitis ei ole eelnimetatud liiki hagi puhul hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 ja

§ 423lg 1 p 4 mõttes.

Sellise taotluse kohta ei võta kohus seisukohta otsuse resolutsioonis (

§ 438

lg 1, § 442 lg 5), selliselt taotluselt ei tule tasuda riigilõivu ning sellise taotluse ulatuse vähendamine ei ole hagi osaline tagasivõtmine või hagist osaliselt loobumine. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et ühisvara jagamise hagi puhul, kui kohus otsustab hageja nõudel anda asja ühele või mitmele kaasomanikule, paneb ta neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, sõltumata iseseisva hüvitise nõude esitamisest. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 esitatud taotlus hüvitise saamiseks on üksnes hageja seisukoht ühisvara jagamisel korral põhjendatud hüvitamise kohta. 17. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.