KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-108006 Tsiviilasi Da

) § 3401 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lõike 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 3. 25.11.2015 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtpäeva 14 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai 1

§ 363lõike 1 punkt 2).

4. Asja edasist menetlemist takistavad eelkõige järgmised hagiavalduses esinevad puudused: hageja ei ole esitanud kohtule menetlusdokumenti, millest nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). 5.

§ 363

lõike 1 punkt 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohus selgitas 25.11.2015 määruses hagejale, et kohtu hinnangul võib hageja põhinõue (659.18 eurot) kostja vastu põhineda võlatunnistusel. Hageja ei olnud välja toonud asjaolusid, millest nähtub, kas pooled on sõlminud konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse. Hagejal oli võimalik hagi puudus kõrvaldada asjaolude väljatoomisega.

1. Hageja on 14.12.2015 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis avaldanud, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse. Kohus selgitab, et hageja väide kujutab endast õiguslikku hinnangut võlatunnistusele ning ei sisalda faktiväiteid, mille alusel kohus saaks võlatunnistuse kvalifitseerida.
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Hagejal oleks tulnud selleks, et kohus saaks võlatunnistuse kvalifitseerida konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, välja tuua asjaolud, millest nähtub poolte tahe luua iseseisev kohustus (Riigikohtu 18.11.2015 lahend nr 3-2-1-125-15, punkt 13). Seda hageja teinud ei ole. Hagis ei ole märgitud asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus võlatunnistuse kvalifitseerida konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes.
3. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja. Asjaolusid, millest nähtub poolte tahe leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses, ei ole hagis välja toodud. Samuti selgitas kohus 25.11.2015 määruses hagejale, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud, mida hageja samuti ei teinud. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine.
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja märkinud hagiavalduses selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kohtul ei ole võimalik hagi menetleda.
5. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on puudustega, sest hagi aluseks olevad asjaolud on välja toomata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 09.10.2013 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-9513 (punktis 12) märkinud, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

§ 3401lõike 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi

§ 3401lõike 2 järgi menetlusse võtmata.

11. Kohus on andnud

§ 3401

lõike 1 alusel hagejale tähtaja hagi aluses (faktilistes asjaoludes) esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagi aluses ebaselgust kõrvaldanud. Eelnimetatud puudus takistab asja edasist menetlemist. Kohus jätab hagi

§ 3401lõike 2 alusel menetlusse võtmata.

12.

§ 372

lõige 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse 2

§ 150

lõike 1 punkti 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja määruskaebus 14. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 15. Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 3401

lõike 2 alusel, vaid hagi menetlusse võtmise alused on sätestatud

§-s

1. Maakohus ei toonud esile, millist viidatud paragrahvis sätestatud alust ta käesolevas asjas kohaldas.
2. Hagi menetlusse võtmise eeldused on täidetud. Hagiavalduse lisadest nähtuvad alused, millele nõue tugineb. Ka on esitatud lepingud ja nõude arvestus. Maakohtu poolt esiletoodu tuleb selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidles määruskaebusele ja vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja kaebuse esitaja hagiavaldus tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest viitega

§ 3401

lõikele 2, jättes samas tähelepanuta, et hagi menetlusse võtmise keeldumise alused on ammendavalt sätestatud vastavas erinormis, milleks on

§ 371

. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei ole alust keelduda, kui hageja kohtu hinnangul küll puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, kuid sellele vaatamata ei ole täidetud ükski

§ 371lõigetes 1 või 2 sätestatud keeldumise koosseis.

Sellisel juhul tuleb vajalikud täiendavad asjaolud selgitada välja

§ 392alusel eelmenetluses.

21. Käesolevas asjas tõi maakohus hagi menetlemise takistusena esile hagi aluse (nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude) puudumise hagiavalduses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktis 13) selgitanud, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, eluliste sündmuste kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Õige on maakohtu viide

§ 363

lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tuleb hagejal märkida hagiavalduses mh hagi alus. Samas nähtub

§-st 371, et hagi aluse puudumine ehk puudus hagi sisus saab olla menetlemisest keeldumise aluseks vaid lõikes 2 sätestatud alustel. Nimetatud sätte punktide 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus, mille puhul toimub hagi tagasi lükkamine kohtu poolt hageja esiletoodud 3

§ 371lõike 2 punktide 1 või 2 rakendamiseks.

23. Kolleegium möönab, et hageja seisukoht, nagu peaks kohus ise hagiavalduse lisadest leidma hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, ei ole kooskõlas

§ 363lõikega 1.

Korrektselt koostatud hagiavalduses on toodud selgelt esile nt pooltevahelis(t)e lepingu(te) ja nende ülesütlemise kuupäevad, kui hagetav võlgnevuse kujunemine nähtub eraldi dokumendina vormistatud nõude arvestusest, siis viide vastavale lisale jmt. Korrektne hagiavaldus ei sisalda mitte niivõrd materiaalõiguse normide tsiteeringuid, kui pooltevaheliste eluliste suhete kirjeldust. Samas käesolevas asjas ei anna eluliste asjaolude napp esiletoomine hagiavalduses alust keelduda hagi menetlusse võtmisest, vaid võimalik ebaselgus on kõrvaldatav

§ 392alusel eelmenetluses.

24. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotab ja määrab kindlaks asja uuel lahendamisel maakohus. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4