1-15-9380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 04

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav Roman Jakovlev ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38503213723, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 18.11.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 275järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud 15 päeva.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 28.05.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada Roman Jakovlev süüdi

§ 200lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Jakovlev vangistusega 4 (neli) aastat. Karistusaeg arvestada alates 28.05.2015. 1 1-15-9380 Roman Jakovlevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - müts, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Vahtra 3, Narva (27.10.2015 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 960), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - nuga, mis asub kriminaalasja materjalides, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Roman Jakovlevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 405 (nelisada viis) eurot ja 12 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 04.12.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et Roman Jakovlevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 200lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo.

1. Kohtuistung Süüdistatav Roman Jakovlev seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi. Roman Jakovlev ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
2. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Roman Jakovlevi süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu K M ütlustega selle kohta, et 21.05.2015 kella 14.55 paiku läks oma klassikaaslase A T pärast kooli koju. Tundmatu mees palus neid kutsuda temale kiirabi telefoni teel. Kannatanu võttis oma telefoni välja ja hakkas helistama kiirabisse. Ta ei saanud helistada, kuna telefoni number oli hõivatud. A T võttis samuti oma telefoni välja ja hakkas helistama kiirabisse. Sel ajal võttis mees jopetaskust välja noa (kööginuga, koos pruuni värvi käepidemega umbes 25 cm pikk, noatera terav osa on painutatud veidi üles, käepideme juurest on noatera, saekujuliste laineliste lõigetega) ja nõudis anda temale mobiiltelefonid. Kannatanu ei hakanud oma eluga riskima ja reaalselt kartes mehe tegevust andis temale oma musta värvi korpuses puutetundliku mobiiltelefoni Samsung Galaxy S

1. A T jooksis sel momendil paar sammu eemale, 3 1-15-9380 - - - - - kuid mees ütles talle käskivas toonis, et ta annaks talle telefoni ruttu. T andis mehele oma mobiiltelefoni ära. (k 1, lk 1-6); kannatanu S M ütlustega, et tema on K M ema. 21.05.2015 kella 15.00 paiku tema poeg tuli koolist koju ning ütles, et temalt ning T võeti telefonid ära. Ta seletas, et tundmatu mees palus helistada kiirabisse ning pärast seda, kui nad võtsid A oma telefonid välja ja hakkasid helistama numbrile 112, võttis see tundmatu mees välja noa ning ähvardades neid, nõudis mobiiltelefonid endale. Poja sõnul, hakkasid poisid väga kartma ning andsid kohe oma mobiiltelefonid tundmatule mehele ära. Mõne aja pärast helistas kannatanule tütar E V , kes töötab pandimajas M ning teatas, et nende pandimajas käis just klient ja tõi K telefoni. Kannatanu palub tunnistada teda tsiviilhagejaks 399 euro ulatuses. (k 1, lk 8-11); kannatanu A T ütlustega, et 21.05.2015 kella 14.55 paiku väljus ta koos K M koolist. Kui läksid mööda mäge üles palus noormees neil seisma jääda. Kannatanu ja K jäid mehe palvel seisma. Noormees palus kutsuda temale kiirabi, selgitades, et tegi jala katki. K võttis oma mobiiltelefoni välja ja hakkas valima numbrit
2. Kannatanu võttis ka oma telefoni välja ja hakkas helistama kiirabisse. Sel ajal võttis mees jopetaskust välja noa, tuli kannatanule lähemale ning ütles: “Andke oma mobiiltelefonid siia, muidu pussitan“. Kannatanu ei jõudnud nuga eriti vaadata, kuna mees hoidis seda tihedalt käes, kuid noatera ta jõudis vaadata. Noatera oli umbes 8 cm, tera oli veidi painutatud, teral olid all sakid. Kannatanu hakkas väga kartma, et mees võib neid pussitada. Mees, minnes kohe K juurde, võttis temalt telefoni. Kannatanu tahtis ära joosta, läks eemale, mees märkas seda ja ütles kannatanule : „Anna telefon siia“. Mees tuli kannatanu juurde. Kuna kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, andis oma telefoni mehele ära. Pärast mees jooksis ära. Ta oli üksi. Kannatanult varastati musta värvi korpuses puutetundlik mobiiltelefon LG L
3. (k 1, lk 13-18); kannatanu T T ütlustega, et 21.05.2015 kella 15.00 paiku kannatanu poega ja tema sõpra K ähvardas tundmatu mees noaga ning võttis ära nendele kuuluvad mobiiltelefonid. Ta on A T seaduslik esindaja, palub tunnistada teda tsiviilhagejaks. Telefoni maksumus on 240 eurot. (k 1, lk 20-23); tunnistaja J V ütlustega, et 21.05.2015 kella 15.00 paiku oli oma töökohal pandimajas, mis asub aadressil xxx. Pandimajja sisenesid kaks noormeest. Üks neist võttis välja mobiiltelefoni, küsides sealjuures, millise summa eest saab seda panti anda. Tunnistaja võttis selle telefoni kätte ja ütles, et selle võib vastu võtta 70 euro eest. Telefon oli Samsung Galaxy S4, mudel i
4. Tunnistaja lülitas telefoni sisse ja nägi kohe oma ema fotot. Ta sai aru, et see telefon on tema noorema venna K telefon. Tunnistaja helistas teiselt telefonilt ema numbrile ning ema kinnitas, et veidi aega tagasi K rööviti. (k 1, lk 28-32); P A ütlustega, et tema teab, et antud kuriteo pani toime Roman Jakovlev. 21.05.2015 A , Roma Jakovlev kohtusid V T juures ühiselamus aadressil xxx. Romal oli väga raha vaja, ta tegi A ettepaneku käia linnas ringi ja otsida midagi, mis on halvasti ära pandud. Jakovlev ei öelnud A , et kavatseb mõne kuriteo toime panna. Nad suundusid „toimetama“ Pähklimäe piirkonda. Jõudnud Pähklimäel jalutasid nad piirkonnas ringi. Pähklimäe maja nr 6 juures nad läksid lahku. Milleks nad läksid lahku, ta ei saanud seletada. Jakovlev läks kuhugi Rahu tänava majade poole, A jalutas Pähklimäel
5. kooli läheduses asuvas pargis. Kui ta oli kooli tagahoovis, nägi ta Rahu tänava ja Tallinna maantee pool asuvalt künkalt mööda asfalteeritud teerada alla tulevat Roman Jakovlevi. Kui Jakovlev A juurde jõudis, ütles ta, et A ootaks teda samal kohal, ta tuleb tagasi. A jäi kohale. Jakovlev suundus mööda piki kooli kulgevat teerada sellesama künka poole, kust ta eelnevalt alla oli tulnud, st mööda mahajäetud parklast. Ta ootas Jakovlevi ainult kümme minutit, mitte rohkem. Millega Jakovlev sel ajal tegeles, te ei teadnud. Pärast ta nägi, kuidas Jakovlev A suunas jooksis. Nad jooksid 4 1-15-9380 - - - - - koos, kuna Jakovlev sai aru, et Jakovlev on midagi korda saatnud. Kangelaste tänava maja nr 6 juures andis Jakovlev A kätte noa ja nokkmütsi, mis tal peas oli. A oli šokis, kuna nägi Jakovlevi käes oma kööginuga. Tunnistaja võttis selle noa ja nokkmütsi ning viskas seal teise trepikoja juures minema. Jakovlev tegi ettepaneku et ma viiksin varastatud telefoni panti.. Telefon oli puutetundlik Samsung, tumedat värvi. Pandimajas pakkus tunnistaja tütarlapsele, et ta võtaks selle telefoni panti, andsin telefoni tema kätte. Tütarlaps hakkas seda üle vaatama, misjärel helistas kellelegi. Nagu A aru sai helistas tütarlaps kannatanutele, vestles kannatanutega telefoni teel. Jakovlev ütles neiule, et telefon kuulub talle. Kõigile oli juba selge, et telefon on varastatud. Jakovlev lahkus pandimajast vaikselt, tunnistaja jäi üksi. Tütarlaps küsis, kas kutsume välja politsei. A vastas, et ei ole asjaga kursis, sõber palus oma telefoni pandimajja anda. Pärast lahkus A pandimajast. (k 1, lk 46-52); sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Aadressil Kangelaste 6, Narva teises trepikojas leiti ja võeti ära kööginuga ja nokaga müts. (k 1, lk 54-60); 22.05.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga. Protokolli alusel tundis kannatanu K M ära Roman Jakovlevi, kes 21.05.2015 kella 15.00 paiku Pähklimäe Gümnaasiumi lähedal ründas kannatanut ja kannatanu sõpra A T noaga, ähvardades kasutada füüsilist vägivalda, võttis kannatanult ja T ära mobiiltelefonid. (k 1, lk 6669), kannatanu K M ütlustega. Kannatanu kindlalt avaldas, et neid röövis noormees, kes seisis pandimajas esimese noormehe kõrval. (k 1, lk 71-74); asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse objektiks oli CD-plaat videosalvestusega 21.05.2015 pandimajast aadressil xxx. (k 1, lk 82); asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse objektiks oli mobiiltelefon Samsung Galaxy S4, mida R. Jakovlev püüdis anda pandimajja. (k 1, lk 83-85); kannatanu N K ütlustega, et 26.05.2015 kella 18.15 paiku tuli kannatanu poeg A K koos oma paralleelklassis õppiva sõbra A ujumistreeningult koju. Pähklimäe Gümnaasiumi lähedal asuva Skatepargi piirkonnas kiviseinal asuval teerajal tuli nende juurde võõras mees, kes võttis pükste taskust välja noa ning ähvardades poega ja tema sõpra füüsilise vägivallaga, noa kasutamisega, nõudis mobiiltelefonide talle üleandmist. Kannatanu poeg ja tema sõber ehmusid ja andsid füüsilise vägivallaga ähvardamise tulemusel oma mobiiltelefonid võõrale noaga mehele. Pojal oli mobiiltelefon Samsung Galaxy Young. Telefoni maksumus on 65,83 eurot. Antud telefoni ostis kannatanu, palub tunnistada teda antud kriminaalasjas kannatanuks ning tema alaealise poja seaduslikuks esindajaks. (k 1, lk 91-94); AS EMT 09.08.2014 arvega nr
6. Arvest nähtub, et M K ostis 09.08.2014 mobiiltelefoni Samsung Galaxy Young 2 (G 130H). Mobiiltelefoni maksumus on 65,83 eurot. (k 1, lk 95); kannatanu T L ütlustega, et 26.05.2015 kella 18.40 paiku helistas A K ema mobiiltelefonilt kannatanu poeg A , kes ütles, et võõras mees võttis noaga ähvardades pojalt ja tema sõbralt K ära nende mobiiltelefonid. Jutuajamise käigus pojaga sai teada, et mees tõepoolest ähvardas poega ja K noaga eesmärgiga nende telefonid ära võtta. Poisid hakkasid kartma füüsilise vägivalla kasutamist ja andsid oma telefonid neilt nõudnud võõra mehe kätte. Sündmus leidis aset 26.05.2015 kell 18.20 teerajal, mis asub Pähklimäe Gümnaasiumi lähedal Skatepargi piirkonnas kivipiirdel. Pojal oli telefon Samsung Galaxy Grand Prime imei 357379062356644, hallis korpuses, maksumusega 199,99 eurot. Mobiiltelefoni omanikuks on poja isa N S . (k 1, lk 99103); ANTISTA AS arve nr 18128962 summas 199,99 eurot. Arvest nähtub, et mobiiltelefoni Samsung Galaxy Grand Prime osteti 30.03.2015, telefoni maksumus on 199,99 eurot. (k 1, lk 104); 5 1-15-9380 - - - - kahtlustatava Roman Jakovlevi ütlustega. Roman Jakovlev tunnistas oma süüd 21.05.2015 ja 26.05.2015 kuritegude toimepanemises täielikult, kahetseb toimepandut. (k 1, lk 116-124); kannatanu A K ütlustega, et 26.05.2015 kella 18.15 paiku tuli koos sõbra A L basseinitrennist. Kui läksid mööda jalgrada Pähklimäe Gümnaasiumi taga mahajäetud autoparkla lähedal, siis jäi neist möödaminev mees umbes 5 meetri kaugusel seisma kükitas ja hakkas saapaid puhastama. Kui kannatanud olid jõudnud peaaegu temani, siis ta tõusis, pööras end kannatanute poole ja küsis kannatanutelt mobiiltelefoni, et helistada. Kannatanud alguses ei andnud talle mobiiltelefone, ta ütles et, miks nad nii kadedad on. A läks veidi kannatanu taha. Sel momendil mees küsis kannatanult: „Aga kui ta võtab noa välja, kas kannatanu annab helistada“. Kannatanu ei uskunud, et mehel on nuga kaasas ning ei andnud helistada. Mees küsis jälle: „Aga kui ta kannatanut torkab, kannatanu annab helistada“. Kannatanu vastas keeldumisega. Pärast seda võttis mees parema käega paremast püksitaskust noa ja väikeste sammudega nuga käes hakkas aeglaselt kannatanutele lähemale tulema. Mees ütles, et annab telefoni tagasi. Nähes mehe käes nuga, kannatanu väga ehmus oma elu ja tervise pärast, hakkas eemale minema ja Lasimeri jäi sellele mehele lähemale. Noaga mees hakkas L lähenema ja ütles talle nuga käes: „Anna helistada“. L hakkas meest kartma ja andis talle oma telefoni. Mees hakkas midagi valima L telefonis, aga tal ei tulnud seal midagi välja ja ta pöördus kannatanu poole, et telefon ei tööta, et ta helistab kannatanu telefonilt. Kannatanu ehmus ning andis mehele ka oma mobiiltelefoni Samsung Galaxy Young
7. Pärast seda hakkas mees mängima mängu, et ta helistas kogu aeg kellelegi, küsis mingisugust P . Pärast seda keeras ringi ja lahkus.. Nuga mis oli mehelkäes, oli kööginuga, tera pikkus 10 cm. Kannatanu nägi käepideme serva, see oli halli värvi, käepide oli vist puidust. (k 1, lk 130-135); 28.05.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga. Protokolli alusel tundis kannatanu A K ära Roman Jakovlevi, kes 26.05.2015 kella 18.15 paiku Pähklimäe Gümnaasiumi lähedal ründas noaga kannatanut ja kannatanu sõpra A L ja vägivalla ähvardusel võttis kannatanult ja kannatanu sõbralt ära mobiiltelefonid. (k 1, lk 138141); kannatanu A L ütlustega, millest nähtub, et 26.05.2015 kella 18.15 paiku tuli koos sõbra A K trennist, ujulast. Kui läksid mööda jalgrada Pähklimäe Gümnaasiumi taga mahajäetud autoparkla lähedal, siis kannatanu pööras tähelepanu, et kannatanute taga tuli mingi mees. Ta jõudis kannatanutele järgi, siis läks mööda ja peatus kannatantest umbes 3-4 meetri kaugusel. Kannatanud läksid mehe suunas. Kui kannatanud olid jõudnud peaaegu temani, siis ta pööras kohe kannatanute poole ja küsis kannatanutelt mobiiltelefoni. Kannatanud alguses ei andnud talle mobiiltelefone, ta ütles et, miks nad nii kadedad on. Seejärel mees, seistes K lähemale, ütles talle: „Aga kui ta võtab noa välja, kas kannatanu annab telefoni“. K vastas, et ei anna. Peale seda mees ütles uuesti: „Aga kui ta kannatanut suskab, kannatanu annab telefoni“ ja alles peale neid lauseid mees võttis juba oma parema käega püksitaskust välja noa. Kannatanud hakkasid väga kartma, et mees ei tee nalja ja hakates kartma oma elu pärast, hakkas vaikselt taganema. Mees hakkas kannatanutele lähenema, seejuures hoidis käes nuga. Peale seda ta ütles veel kord lause pealekäiva tooniga: „Andke helistada“. Kannatanu hakkas väga kartma ja andis oma telefoni mehele. Mees hakkas kuhugi helistama ja tegi nägu, et ei sattunud õigesse kohta. Pärast ta pöördus K poole, küsides temalt telefoni. K andis oma telefoni mehele. Oli aru saada, et mees ei tagasta telefoni. Mees lahkus. Nuga, mis mehel oli, oli väga tavaline, kööginuga, tera pikkusega umbes 8 cm. Kannatanu nägi ainult ülemist väikest käepideme serva, see oli helepruuni värvi, käepide oli justkui puidust. (k 1, lk 143-148); 6 1-15-9380 - - - - - 28.05.2015 äratundmiseks esitamise protokolliga. Protokolli alusel tundis kannatanu A L ära Roman Jakovlevi, kes 26.05.2015 kella 18.15 paiku Pähklimäe Gümnaasiumi lähedal ründas noaga kannatanu ja kannatanu sõpra A K ja vägivalla ähvardusel võttis kannatanult ja kannatanu sõbralt ära mobiiltelefonid. (k 1, lk 151154); tunnistaja J Š ütlustega, et 26.05.2015 päevaajal tuli tunnistajale külla tuttav Roman Jakovlev. Tunnistaja tegi Jakovlevile ettepaneku käia komisjonipoes Kangelaste 12, et vaadata laste jalgratta müügihinda. Jakovlev nõustus seltskonna mõttes tunnistajaga minna. Nad möödusid Pähklimäe Gümnaasiumist, keerasid endise Super Stiil baari poole ja kõndisid seal mööda jalgrada. Kui nad läksid Super Stiilist mööda, siis nendele tulid vastu kaks noormeest (noorukit), kes kõndisid kooli poole. Kui nad möödusid, siis Jakovlev küsis tunnistajalt, kas tunnistaja nägi missugused telefonid noormeestel käes olid. Tunnistaja ei näinud. Pärast seda Jakovlev jäi seisma ja ütles, et ta tuleb tunnistajale kohe järele. Jakovlev läks sinnapoole, kuhu poisid läksid. Tunnistaja ei jäänud Jakovlevit ootama ja läks poe poole. Nad kohtusid Tsentrumi juures. Tunnistaja sai aru, et Jakovlev midagi tegi. Jakovlevi käes olid kaks Samsung marki mobiiltelefoni. Jakovlev selgitas tunnistajale, et ta püüdis need poisid kinni, kes nendele vastu tulid ja pettuse teel võttis neilt mobiiltelefonid ära, so küsis helistada, aga siis võttis neilt noormeestelt telefonid ära ja põgenes. Noa kohta tunnistaja ei teadnud. Jakovlev ei rääkinud tunnistajale sellest midagi, et ta ähvardas poisse noaga. Ühe telefoni Samsung võttis tunnistaja oma kasutusse. Jakovlev oli sellega nõus. (k 2, lk 9-16); asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse objektiks oli mobiiltelefon Samsung SMG130HM. (k 2, lk 19-22); kannatanu N K allkirjaga, mille alusel sai ta Narva politseijaoskonnast kätte mobiiltelefoni Samsung Galaxy Young
8. (k 2, lk 23); tunnistaja M I ütlustega, et 21.05.2015 päevaajal temale külla tulid Jakovlev ja A , kes tõid tunnistajale musta mobiiltelefoni LG ja palusid selle maha müüa. Tunnistaja sai aru, et telefon oli kriminaalse päritoluga. Jakovlev ütles, et varastas telefon kelleltki. Järgmisel päeval tunnistaja müüb selle telefoni maha ühele müüjale 25 euro eest. Selle raha andis Jakovlevile. Müüja töötab lasteriiete poes aadressil xxx 26.05.2015 õhtul tulid tunnistaja juurde Jakovlev ja Š , kes tõid tunnistajale kaks mobiiltelefoni. Üks oli väike Samsung, see oli Š käes ja nii see tema kätte hiljem jäigi. Tunnistaja ei saanud telefoni lahti kodeerida. Teine telefon oli mõranenud ekraaniga Samsung. Jakovlev tahtis selle tunnistaja kaudu kellelegi maha müüa. Tunnistaja aimas, et need telefonid olid varastatud. Teist telefoni tunnistaja ei saanud lahti kodeerida. Järgmisel päeval tunnistaja koos Jakovleviga müüsid selle mõranenud ekraaniga Samsungi ühele tuttavale noormehele – J Š 30 euro eest maha. Jakovlev võttis raha endale. (k 2, lk 31-36); tunnistaja P A ütlustega. A täpsustas, et ta ei andnud Jakovlevile nuga, ta võttis noa T . Mis moel Jakovlev selle kaasa võttis ja millal Jakovlev jõudis seda teha, A ei näinud. A teadis, et Jakovlev kavatses sel päeval kuriteo toime panna, aga ei teadnud, et ta kavatseb röövkallaletungi toime panna. Jakovleviga oli juttu sellest, et ta võtab telefonid ära kelmuse teel, so nagu Jakovlev rääkis A , et ta kavatseb pettuse teel kelleltki telefon ära võtta, et palub helistada ja siis vaikselt põgeneb. A kinnitas, et tema ja Jakovlevi vahel oli kokkulepe, et A annab varastatud telefoni oma nimelt pandimajja, kuna Jakovlevil ei olnud dokumente. (k 2, lk 48-53); tunnistaja Z L ütlustega, et tema 25.05.2015 päeva teisel poolel ostis noormehelt nimega M mobiiltelefoni LG tumedas korpuses 25 euro eest. M veenis tunnistajat, et telefon on tema oma. Tunnistaja andis uurimisele välja mobiiltelefoni LG D320n IMEI-koodiga
9. (k 2, lk 56-59); 7 1-15-9380 - - - - asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse objektiks on tunnistajalt L ära võetud musta värvi korpuses mobiiltelefon LG D320n. Mobiiltelefon on tagastatud omanikule vastava hoidmisele. (k 2, lk 61-63); kannatanu T T allkirjaga. Ta sai politseiosakonnast kätte temale kuuluva telefoni LG. (k 2, lk 64); tunnistaja V T ütlustega. V T seletas, et tema juurde tulid P A ja Roman Jakovlev. Jakovlev oli tol momendil kodutu ja tal oli riideid väga vaja. Nad tuhnisid tunnistaja riietes, Jakovlev võttis mingid riideesemed endale. Riiete vahel oli heledat värvi nokats. Mingeid nuge ja teisi söögiriistu tunnistaja Jakovlevile ei andnud. Tunnistaja ei ole kursis, kas olid mingid noad kadunud pärast Jakovlevi ja A lahkumist. Tunnistajal köögis on väga palju nuge. Tunnistajal oli nuga juustu lõikamiseks puidust käepidemega. Tunnistaja ei andnud vabatahtlikult nuga A või Jakovlevile. (k 2, lk 70-75); tunnistaja J Š ütlustega, et mais 2015 helistas tunnistajale M I ja palus kokku saada. Nad kohtusid. I pakkus osta temalt musta värvi mobiiltelefoni Samsung Prime, telefoniekraan oli mõranenud. Ivanov ütles tunnistajale, et telefon on „puhas“, probleeme sellega ei teki. Tunnistaja ostis telefoni 10 euro eest ja kasutas seda septembrini. Septembri alguses telefon varastati ära. (k 2, lk 74-81); 09.09.2015 vastamisprotokolliga. Š kinnitas, et andis Jakovlevile üle ehitusnoa ja on teadlik, et seda nuga kasutab Jakovlev kuritegude toimepanemiseks. See oli kaks-kolm päeva enne 26.05.
10. (k 2, lk 83-89). Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus asub seisukohale, et süüdistatava Roman Jakovlevi süü on tõendatud kannatanute, kannatanute esindajate, tunnistajate ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogiliselt ning kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega: vastamisprotokollidega, asitõendite vaatlusprotokollidega, äratundmiseks esitamise protokollidega. Samuti süüdistatav tunnistas täielikult oma süüd. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Asi tähendab liikuvat vara ehk vallasasja. Vallasasja võib füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlused, vastamisprotokollid, asitõendite vaatlusprotokollid, äratundmiseks esitamise protokollid, süüdistatava ütlused) on tõendatud, et Roman Jakovlev 21.05.2015 ja 26.05.2015 võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, demonstreerides kööginuga alaealiste ees ja ähvardades selle kasutamisega juhul, kui viimased ei anna temale oma mobiiltelefone vabatahtlikult, omastas kannatanutele kuuluvate mobiiltelefone. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat Narva Linnakohtu 12.11.2004 kohtuotsusega ning Viru Maakohtu 03.09.2010 kohtuotsusega karistatud muu hulgas röövimise eest. Samuti on tõendamist leidnud, et Roman Jakovlev pani toime rohkem, kui 1 röövimise episoodi. Seega on süüdistatav

§ 200lg 2 p 4 tähenduses isik, kes on varem pannud toime röövimise.

Põhjendatud on Roman Jakovlevi tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka

§ 200

lg 2 p-le 8, kuna on tõendamist leidnud see, et Roman Jakovlev pani toime röövimised ähvardades relvana kasutatava muu esemega - kööginoaga. Relvana kasutav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti (kööginuga, triikraud, saag, kruvikeeraja jne); vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. 8 1-15-9380 Eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud süüdistatava Roman Jakovlevi tegevuses

§ 200

lg 2 p-des 4, 8 sätestatud süüteo toimepanemine st võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ähvardades relvana kasutatava muu esemega. Sellega kohus leiab, et objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 200ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav Roman Jakovlev pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Roman Jakovlev oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, tahtis seda omastada ning tegi seda vägivallaga, noaga ähvardades. Seda kinnitavad ka süüdistatava ütlused. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodust lähtuvalt on Roman Jakovlevi süüdistus

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi põhjendatud ning on alus tunnistada Roman Jakovlev süüdi

§ 200lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistus.

4. Karistus

§ 200

lg 2 p 4,8 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes Roman Jakovlevi tegevuses ei esine,

§ 57

lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust. Samal ajal arvestab kohus karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on toime pannud kaks esimese raskusastme kuriteoepisoodi, kannatanute alaealise eluiga. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Roman Jakovlev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate varavastaste süütegude eest, muu hulgas ka röövimise eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Roman Jakovlevi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kuid siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, et röövimise korduvus on hõlmatud juba süüdistatavale etteheidetavas kuriteokoosseisus. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Roman Jakovlevi poolt oma süü üles tunnistamist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määras. 9 1-15-9380 Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6-aastast vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega 4 (neli) aastat vangistust. Karistusaeg tuleb arvestada alates kinnipidamisest, so alates 28.05.

2. Asitõendid Vastavalt KrMS § 126 lg 3 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendite ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Antud kriminaalasjas asitõenditeks on CD-plaat, heledat värvi nokaga müts, nuga. CD-plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde, müts ja nuga kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel.
3. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 975 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Roman Jakovlevilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 405 (nelisada viis) eurot ja 12 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 04.12.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313,
4. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 10