KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-177 Kohtuasi J.R. kaebus Viru Vangla peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
- Tagastada J.R. kaebus.
- Saata määrus kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 01.10.2015 on kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale taotluse, milles palus, et talle tagataks töö, kuna peab halduskohtule esitatud kaebuse eest riigilõivu tasuma, kuid selleks vajalik sissetulek puudub. 02.11.2015 otsusega nr 6-10/30471-2 tagastati taotlus põhjendusega, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Ühtlasi teatati, et tema majandustööle määramisega tegeletakse. 02.12.2015 koostas kaebaja selle otsuse peale vaide, milles nõudis ettekirjutust tema taotluse menetlemiseks ja tööga kindlustamise kaalumiseks. 04.01.2016 käskkirjaga nr 6-1/4 tunnistati kaebaja taotluse tagastamine kehtetuks ja sama kuupäeva kandva vaideotsusega nr 6-12/343-2 jäeti tema vaie sellele käskkirjale tuginedes täies ulatuses rahuldamata. 11.01.2016 vastusega nr 6-10/30471-3 jäeti rahuldamata ka taotlus. Seda põhjendati arsti poolt 05.11.2015 ja 08.01.2016 tehtud otsustele tuginedes asjaoluga, et käesoleval ajal pole kaebajale tema täielikku töövõimetust arvestades võimalik sobivat tööd pakkuda.
- 20.01.2016 koostatud kaebuses palus kaebaja, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks tema taotluse tagastamise ja rahuldamata kohta tehtud otsused, Viru Vangla tegevusetuse, mis seisnes otsuse tegemisega viivitamises ja menetluse teostamata jätmises selgitamaks asjaolusid tema poolt soovitud tööga ning selle, et põhimõtteliselt õhutati teda sooritama õigusrikkumist riigilõivu tasumiseks. Ühtlasi esitas ta menetlusabi taotluse, milles soovis riigi poolset õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-d 3 ja 8 panevad kohtule kohustuse kontrollida kaebuse saamisel, kas ei esine vajadust teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks või alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 kehtestatu lubab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
- Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse ning soovib selles saada halduskohtu seisukohta nii oma taotluse suhtes läbi viidud menetluse õiguspärasusele kui taotluse tagastamisele ja rahuldamata jätmisele ning selle tagajärgedele. Seejures on tal aga tähelepanuta jäänud asjaolud, et HKMS § 45 lg-tes 2 ja 3 kehtestatuga on tuvastamiskaebuse esitamine ja menetlustoimingute vaidlustamine piiratud. Esimesena nimetatu lubab tuvastamisnõde esitamist üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Teine võimaldab menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta kohtusse pöörduda ainult siis, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi haldusaktist või lõplikust toimingust sõltumata, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Niisuguse kohtusse pöördumise piirangu on seaduseandja ette näinud seetõttu, et tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada.
- Kaebuse väidetest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et vangla ei andnud talle riigilõivu tasumise kohustuse täitmiseks vajalikku tööd ega menetlenud tema vastavat taotlust viivitamatult ning haldusmenetluse seaduses ja Euroopa hea halduse tava eeskirjades sätestatu kohaselt. Kuna vangla on taotluse tagastamise kohta tehtud otsuse ise kehtetuks tunnistanud ja taotluse 11.01.2016 otsusega nr 6-10/30471-3 uuesti läbi vaadanud, saab kaebaja oma rikutud õigusi tõhusalt kaitsta üksnes selle otsuse peale tühistamise ja taotluse uuele lahendamisele kohustamise nõudete esitamise läbi. Seega on nimetatud nõuete näol tema õiguste kaitsmise seisukohalt tõhusamad nõuded olemas, tuvastamisnõue ei ole lubatav ning kaebajal puudub selle esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
- Vaidluse põhjuseks oleva taotluse kohta on haldusakt 11.01.2016 otsuse nr 6-10/30471-3 näol juba antud. Seetõttu ei saa selle taotluse lahendamisega seotud menetlustoimingute õigusvastasus enam tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti tegemist või lõpliku toimingu sooritamist ega anda alust menetlustoimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Kaebaja viited 25.09.2015 haldusasjas nr 3-15-2062 koostatud kohtumäärusest tuleneva 30 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustuse täitmise võimatusele sissetuleku puudumise tõttu ja sellest tingitud kiirele töötasu saamise vajadusele lubavad eeldada soovi tugineda vastava taotluse läbivaatamisega viivitamisest põhjustatud mittemenetluslike õiguste rikkumisele. Kuna taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamine kohtu poolt ei taga nimetatud rahasumma tekkimist kaebaja isikukontole, ei ole tal oma taotluse lahendamisega viivitamist vaidlustades kuidagi võimalik saavutada selle haldusasja tarbeks vajaliku riigilõivu tasumiseks raha saamises seisnevat eesmärki.
- Vangistusseaduse § 1’ lg-s 5 kehtestatu lubab kinnipeetaval vangla haldusakti ja toimingu peale halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on esitanud eelnevalt vaide ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast saadud vastusest nähtub, et kaebaja pole oma taotluse kohta 11.01.2016 tehtud otsuse nr 6-10/30471-3 peale vaiet esitanud. Seega on tal oma õiguste kaitsmise seisukohalt tõhusaimate tühistamis- ja kohustamisnõuete kohtule esitamise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tema vastavad nõuded poleks HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt lubatavad ja kohus ei pea talle seetõttu tegema ettepanekut kaebuse muutmiseks.
- Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus ühegi selles väljendatud tuvastamisnõude osas lubatav, sest kaebajal pole taotluse lahendamisega viivitamist vaidlustades võimalik oma eesmärki saavutada ning muus osas puudub tal ilmselgelt kaebeõigus. Tartu Halduskohus ei pea seetõttu kaebust menetlusse võtma ning võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastada. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta ta seisukohta kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ega riigi kulul õigusabi andmise taotluste osas. Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.