← Eesti

3-15-3138/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Daimar Liiv

  1. veebruar 2016, Tallinn 3-15-3138 G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja nr 5-1/2730 kehtivuse peatamiseks Menetlusosalised Taotleja: G.B. Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
  2. Võtta vastu G.B.e avaldus esialgse õiguskaitse taotlusesest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-153138 menetlus. Edasikaebamise kord
  3. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidaja kohaldas 10.11.2015 käskkirjaga nr 5-1/2730 kinnipeetav G.B.e suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piirati G.B.e vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine (spordisaali kasutamine) ja paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse.
  5. G.B. esitas 14.12.2015 Tallinna Halduskohtule korduva esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja nr 5-1/2730 kehtivuse peatamiseks kuni asja lõpliku lahendamiseni. G.B.e kinnitusel on ta esitanud Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja peale 12.11.2015 vaide, mida vangla ei ole tähtaegselt lahendanud.
  6. 16.12.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal esitada kohtule vaidlustatud haldusakti ning seisukoha G.B.e esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti palus kohus infot, kas vaie on lahendatud. Palutud dokumendid saabusid kohtule tähtaegselt.
  7. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna G.B. on vaide Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirjale nr 5-1/2730 esitanud, siis oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Vaideotsuse tegi Tallinna Vangla peale G.B.e poolt taotluse esitamist 15.12.
  8. 21.12.2015 määrusega otsustas kohus jätta rahuldamata G.B.e menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ühtlasi jättis kohus G.B.e esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis taotluse esitajale puuduste kõrvaldamiseks so riigilõivu tasumiseks aega 5 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Kohus leidis nimetatud määruses, et G.B.e esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu. Nimelt nähtus Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud andmetest ja Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetest, et G.B. on esitanud samasisulise taotluse haldusasjas nr 3-15-2833 ning Tallinna Ringkonnakohus on oma 01.12.2015 määrusega nr 3-15-2833 jätnud G.B.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  9. 26.01.2016 (tõlkest saabunud 07.02.2016) esitas G.B. kohtule avalduse, milles ta teatab, et ei saa aru kohtu poolsetest nõudmistest seoses haldusasjaga nr 3-15-3138, kuna ta on soovinud kõik oma avaldused ja taotlused esitada haldusasjas nr 3-15-2833 ( kohtunik R. Lind) isegi kui ta on saatnud kohtule korduva avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
  10. Kohus märgib, et ei käesoleva asja toimikus olevalt avalduselt ega selle ümbrikult ei nähtu, et see oleks esitatud haldusasjas 3-15-
  11. Kohtu kantselei on käsitlenud avaldust tulenevalt selle sisust (esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajaks) iseseisva haldusasjana ja jaotanud selle vastavalt tööjaotusplaanile käesolevat asja lahendavale kohtunikule. Kohtunik saanud haldusasja, asus seda lahendama seaduses ettenähtud korras. Seetõttu on asjakohatud kaebaja etteheited kohtunikule ja kohtule üldisemalt.
  12. Kuna G.B.e 26.01.2016 avaldusest nähtub, et kaebaja ei ole soovinud selle avalduse iseseisva haldusasjana lahendamist. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus seda avaldust nii, et G.B. loobub oma esialgse õiguskaitse taotlusest vaidemenetluse ajaks haldusasjas nr 3-153138, kuna vastava haldusasja edasine menetlemine ei ole vajalik ja kaebaja saab soovib oma õigusi kaitsta haldusasja 3-15-2833 raames.
  13. Kohus leiab, et kuigi halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt esialgse õiguskaitse taotlusest loobumist, siis lähtudes HKMS § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 analoogiast, millede kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, on võimalik ka esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest loobuda. Taotluse esitaja on taotlusest esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Tallinna Vangla 10.11.2015 käskkirja nr 5-1/2730 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks loobunud. Seega kohus leiab, et taotlusest loobumine tuleb vastu võtta. Kuivõrd käesolevas asjas esitas G.B. kohtule taotluse üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks ilma kaebuseta, siis seoses esialgse õiguskaitse taotlusest loobumisega tuleb lõpetada ka haldusasja nr 3-15-3138 menetlus. /Allkirjastatud digitaalset/ Daimar Liiv Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.