← Eesti

3-15-1372/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabriigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1372 Haldusasi E.L.i kaebus Harku ja Mur

) § 65 lg 3 alusel täitmisele Harku ja Murru Vangla 21.11.2014 käskkirja nr 335-d, millega määrati E.L.ile kümne ööpäeva pikkune kartserikaristus kuuekuulise katseajaga (resolutsiooni punkt 2). Harku ja Murru Vanglas registreeriti 04.05.2015 E.L.i vaie 30.04.2015 käskkirja nr 101-d tühistamiseks (tl 11-13), mis sisaldas ka taotlust 21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise edasilükkamiseks. Harku ja Murru Vangla jättis 05.05.2015 vastusega nr 5-11/15/2-2 taotluse 21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise edasilükkamiseks rahuldamata (tl 6 ja pöördel) ning 29.05.2015 vaideotsusega nr 5-11/15/2-3 E.L.i vaide rahuldamata (tl 23 ja pöördel).

  1. E.L. esitas Tallinna Halduskohtule 27.05.2015 kaebuse kahju hüvitamiseks seoses Harku ja Murru Vangla 30.04.2015 käskkirjaga nr 101-d. Kaebusele oli lisatud Harku ja Murru Vangla 05.05.2015 otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks. 2.
  2. Kohus selgitas kaebajale 08.06.2015 määruses, et kahju hüvitamise nõude osas on kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb tal enne kohtu poole pöördumist esitada vastav taotlus vanglale. Samuti palus kohus kaebajal täpsustada, kas ta soovib vaidlustada 30.04.2015 käskkirjaga nr 101d uue karistuse määramist (resolutsiooni p 1) või 21.11.2014 käskkirjaga määratud karistuse täitmisele pööramist (käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2) või 21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise peatamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmist (05.05.2015 dokument nr 5-11/15/22) või kõiki eelnimetatud otsustusi. 2.
  3. E.L. esitas 30.06.2015 kohtule kaebuse täpsustuse, milles teatas, et ei soovi esitada kahju hüvitamise nõuet käesolevas menetluses, kuid soovib vaidlustada 30.04.2015 käskkirja nr 101-d resolutsiooni punkti 1 (kodukorra p 12.5 nõuete rikkumises süüdi tunnistamine ja karistuse määramine) ja punkti 2 (21.11.2014 käskkirjaga 335-d määratud karistuse täitmisele pööramine) ning 05.05.2015 kirja nr 5-11/15/2-2 (21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine). Samuti soovib E.L. liita ühte menetlusse käesolevas asjas esitatud kaebuse ning Harku ja Murru Vangla 21.11.2014 käskkirja 335-d vaidlustamiseks esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-15-238). 2.
  4. Kohus, tõlgendades kaebaja nõudeid, võttis kaebuse 10.08.2015 määrusega menetlusse käskkirja nr 101-d resolutsiooni punkti 1 tühistamise ja resolutsiooni punkti 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning 05.05.2015 vastuse nr 5-11/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus märkis, et peab tuvastusnõudeid lubatavaks, kuna kaebaja on väljendanud soovi tema väidetavalt õigusvastase kartserisse paigutamise (karistuse täitmisele pööramine ja selle edasilükkamisest keeldumine) tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata taotluse menetluse liitmiseks haldusasjaga nr 3-15-
  6. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 10.09.2015 (tl 42–46).
  7. Vastustaja teatas vastuseks kohtu järelepärimisele 25.01.2016, et E.L. vabastati karistuse kandmiselt Harku ja Murru vanglast tingimisi enne tähtaega 07.10.2015 vastavalt Harju Maakohtu 21.09.2015 kohtumäärusele. POOLTE SEISUKOHAD
  8. Kaebaja on kaebuses ja selle täpsustuses esitanud järgmised seisukohad. 2

(8)3-15-1372 5.
  1. Kaebajat on käskkirjaga nr 101-d alusetult karistatud, kuna tegemist ei olnud rikkumisega vaid unustamisega. Kaebaja arvates ei ole loogiline, et ta paneks sigareti taskusse ja läheb siis valvurite juurde. Kaebaja ei olnud sigaretti riiete vahele peitnud, vaid see oli lihtsalt taskus. 5.
  2. Vangla on liiga kiiresti kaebaja kartserisse paigutanud ega võimaldanud tal oma õigusi kaitsta karistust eelnevalt vaidlustades.
  3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja väidab järgmist. 6.
  4. Kinnipeetaval on kohustus, suitsetamata sigaretid ära anda ning vaid tema ise peab selle eest hoolitsema, et talle pandud kohustus täidetud saaks. Puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja poleks saanud seda kohustust täita. Kaebuse esitaja väited unustamisest pole tõendamist leidnud. Kohtumenetluses ei ole kaebaja tervisest tulenevatele mäluprobleemidele tuginenud kuid distsiplinaarmenetluse raames on neid väiteid kontrollitud ning need osutusid alusetuteks – kaebajal ei ole diagnoositud tervishäireid, millega kaasneksid mäluprobleemid. 6.
  5. Kaebaja väide sigareti taskusse unustamise kohta ei ole eluliselt usutav. Kinnipeetavatele antakse suitsetama minnes kaasa maksimaalselt kolm sigaretti ning suitsetamise periood on üsna lühike (15 minutit), samuti on eluosakonda naasmine pärast suitsetamist seotud läbiotsimiste ja sigarettide kappidesse panemise jms. Seega on olukorras kus isiku ümber nii temalt kui ka kaaskinnipeetavatelt sigarettide kohta küsitakse ja neid kappidesse pannakse, täiesti ebausutav väide, et taskus oleva sigaret võidakse sinna unustada. 6.
  6. Vangla oli kaebajale seoses taskust leitud sigaretiga korra juba võimaluse andnud ning rikkumise karistamata jätnud, piirdudes vaid vestlusega ning juhtinud kaebaja tähelepanu, et ta peab olema hoolikam. Kaebaja oli seega teadlik, et samalaadne uus intsident päädib distsiplinaarkaristusega. 6.
  7. Arvestades juhtumi asjaolusid ja kaebaja isikut pole võimatu, et kaebaja kergemeelselt lootis sigareti osakonda toimetada. Kuigi vanglateenistus teeb kõik endast oleneva, et sigaretid eluosakonda ei satuks, võib see mõnikord siiski kinnipeetavatel õnnestuda. 6.
  8. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebuse esitajal oli kohustus suitsetamata sigaretid osakonda sisenedes ära anda, mida kaebaja aga ei teinud.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sh ka hooletusega toimepandud süüteo eest. 6.6. Harku ja Murru Vangla 05.05.2015 otsuse nr 5-11/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kartserikaristuse täitmisele pööramise aluseks ei ole see otsus, vaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 ja

§ 65lg 3.

Vastustaja 05.05.2015 otsus nr 5-11/15/2-2 oleks kartserikaristuse täitmist mõjutanud vaid juhul kui taotlus oleks rahuldatud, st täitmist oleks edasi lükatud. Taotluse rahuldamata jätmine ei toonud kaasa kaebaja varasemat kartserisse paigutamist kuna kaebaja viibis juba kartseris alates 04.05.

  1. 6.
  2. Kaebaja ei ole kaebuses näidanud põhjendatud huvi tuvastamisnõuete esitamisel. Kui distsipliinirikkumine pandi toime katseajal, siis tuleb ka edasilükatud karistus täitmisele pöörata. Uue rikkumise pani kaebaja toime 04.04.2015, so 4 kuud ja 15 päeva hiljem ehk katseajal ning seega pidi kaebajale määratud kartserikaristuse täitmisele pöörama.

§ 65lg 3 on imperatiivne norm ega näe selles osas ette kaalutlusõigust.

Vangla pidi määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi. 21.11.2014 käskkirja nr 335-d on kaebaja halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-15-238) ning selles asjas kaebuse rahuldamise korral on kaebajal kahjunõude esitamise õigus. 3

(8)3-15-1372 KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus on kaebusest ja selle täpsustusest järeldanud, et kaebaja taotleb talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 1 tühistamist, varem katseajaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise (käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2) õigusvastasuse tuvastamist ning 05.05.2015 kirja nr 5-11/15/2-2 (21.11.2014 käskkirja nr 335-d täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamine.
  2. Vangistusseaduse (

) § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 81 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal tal on õigus seal viibida. Kinnipeetaval ei ole õigust tubakatooteid enda juures hoida. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kehtestatud Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonna kodukorra punkt 12.5 sätestab, et kinnipeetav on pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglateenistuja määratud kohas ja ajal hoiule andma.

  1. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustanud tühistamiskaebusega, mis on haldusakti õigusvastasuse kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend. Vaidlust ei ole, et selle käskkirjaga määratud karistuse on kaebaja ära kandnud. Vastustajalt saadud teabe kohaselt (tl 71) on kaebaja vanglast tingimisi enne tähtaega 07.10.2015 vastavalt Harju Maakohtu 21.09.2015 kohtumäärusele.
  2. Riigikohtu praktikas (05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11 p-d 10–12; 13.11.
  3. otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-14, p –d 10 ja 11) on selgitatud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrdl halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1). Eeltoodud kohtupraktika kohaselt võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi olla täielikult ammendunud ka praegusel juhul.

§ 65

lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle määramisest arvates ning alles seejärel ei saa seda arvestada kui kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi kaebaja on praeguseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud ja kuna ta vabastati ennetähtaegselt, tuleb eeldada tema asumist õiguskuuleka eluviisi juurde. Siiski ei ole täielikult välistatud, et kui kaebaja peaks sattuma taas vangistusseaduse mõjusfääri, võib tähtsust omada asjaolu, et isikul on kustumata distsiplinaarkaristus. Seega peab kohus võimalikuks esitatud tühistamiskaebuse läbi vaadata. 11. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada samas sätestatud distsiplinaarkaristusi. Vangla kodukorras ette nähtud kohustuse (anda sigaretid hoiustamiseks) rikkumise korral on vanglateenistus seega õigustatud distsiplinaarvastutust kohaldama. 4

(8)3-15-1372
  1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vanglateenistuse ametnik I. Sasjuk leidis 04.04.2015 sigaretikappide juures suitsetamise järgselt läbiotsimist teostades kaebaja jope taskust lahtise sigareti. Selle kohta koostas vanglaametnik ettekande nr 152 (tl 48), mille põhjal algatati distsiplinaarmenetlus. Kaebaja ise ei eita, et läbiotsimise ajal oli tema taskus sigaret. Samuti pole ta väitnud, et ei teadnud tubakatoodete kasutamise korda vanglas ega kohustust sigaretid pärast suitsetamiseks ette nähtud aega hoiustamiseks tagastada. Kaebaja väidab, et sigaret oli taskusse ununenud. Kohe läbiotsimisel sigareti avastamise järgselt on kaebaja saanud kirjutada seletuse, milles märgib, et vanuse ja närvilise elu tõttu on tal mäluga probleeme. Veel märkis ta, et valvur ei küsinud, kas on midagi tagasi panna (tl 48p). Valvur I. Sasjuk on ettekandes (tl 48) märkinud, et läbiotsimine toimus M1 esimese korruse koridoris sigaretikappide juures. Distsiplinaarmenetluses on ta täiendavalt selgitanud, et tavaliselt räägib/küsib esimesena see ametnik, kelle käes on suitsukappide võti ja kes seisab kappide juures ning siis on kinnipeetavatel võimalus sigaretid kappi panna. I. Sasjuki selgituse kohaselt ei olnud kappide võti tema käes ja ta otsis kinnipeetavaid trepikojas läbi, st kinnipeetav jõudis tema juurde, olles juba kappidest möödunud. Seetõttu ning arvates, et kaebaja on teadlik suitsetamise reeglitest vanglas, ei küsinud ta kaebajalt, kas viimane soovib sigarette tagastada (tl 49).
  2. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-24-10 leidnud, et

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Seetõttu on distsiplinaarkorras karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda vanglas kehtestatud suitsetamise korraldust ja kinnipeetav kohustusi arvestades süüliseks teoks ka sigareti taskusse jätmine, hoolimata sellest, et kinnipeetaval puudus soov seda peita. 13.

  1. Kohus ei pea usutavaks, et kinnipeetav, kes oli juhtumi toimumise ajaks vanglas viibinud juba 7 ja pool kuud (alates 16.08.2014, tl 47 ja 47p), poleks ilma tema käest küsimata tulnud mõttele kasutamata jäänud sigaret nõuetekohaselt tagastada. Ettekandest ja I. Sasjuki täiendavast seletusest ilmneb, et sigareti avastas ta sigaretikappide läheduses, kui kaebaja oli juba kappidest möödunud. Ka kaebaja ise on vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile märkinud, et läbiotsimine toimus pärast kappe, kuigi väidab seejuures, et see oli tingitud ruuminappusest. Arvestades, et suitsetamine on Harku ja Murru Vanglas vangistusõiguse normide järgi korraldatud kinnipeetavatele teadaoleval viisil, ei ole usutav, et nähes sigaretikappe ja suitsetamast tulevaid kinnipeetavaid läbi otsivat vanglaametnikku, ei tuleks isikul meelde kohustus sigaretid hoiule anda. Tegemist on kinnipeetava kohustusega, mida tal tuleks täita endal vabatahtlikult ilma sundi kasutamata. 13.
  2. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebaja puhul juba 21.02.2015 sarnane rikkumine tuvastatud, kuid sel korral piirdus vastustaja vestlusega. Juhtumit on kirjeldatud ka Harku ja Murru Vangla valveplaani Harku vangistusosakonna 21.02.2015 kell 08.00–20.00 ülevaates (tl 46; vangiregistri infosüsteemi väljavõte, tl 47). Sealt nähtub, et ka veel päev varem (20.02) üritas kaebaja sigaretti eluosakonda toimetada. Sel korral võimaldati tal sigaret kappi tagasi panna, kuna vanglaametnikud möönsid, et selgesõnalist pakkumist sigaret hoiustada ei tehtud. Seegi asjaolu näitab, et kaebaja oli kohustusest ja selle rikkumise võimalikest tagajärgedest teadlik. Samuti seda, et suitsetamise korraldus on kogu aeg ühesugune ja sigarettide kappi paigutamine pärast jalutuskäiku igapäevane rutiinne tegevus. Seega on kinnipeetavatel ka kohustus kanda hoolt selle eest, et reegleid järgida ja mitte unustada sigarette tagastada. 5

(8)3-15-1372 13.
  1. Vaidlust ei ole, et kaebaja polnudki püüdnud sigaretti peita (nt riiete vahele), vaid see oli lahtiselt taskus. Kohus peab usutavaks vastustaja seisukohta, et kaebaja käitus teadlikult nii, et unustamise versioon usutavam tunduks. 13.
  2. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse käigus hinnanud ka kaebaja väidet mäluprobleemidest. Vastuseks menetleja järelepärimisele on meditsiiniosakond 20.04.2015 ekirjaga teatanud (tl 49p), et E.L.il ei ole diagnoositud terviseprobleeme, millega kaasneks mäluprobleeme. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 20) ei nähtu küll, kes on ametikoha-järgselt järelpärimisele vastanud Kristel Kivimets. Vastustaja veebilehelt käesoleva otsuse kirjutamise seisuga nähtub, et järelepärimise adressaatidest märgitutest vähemalt Annely Aasamets on vastustaja meditsiiniosakonna töötaja; seega saab järeldada, et vastuse järelepärimisele on koostanud meditsiiniosakond. 13.5 Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarkorras karistatava teo.
  3. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud karistuse valikut (3 ööpäevaks kartserisse paigutamine). Vastustaja on märkinud, et tegemist on vangla tingimustes raske rikkumisega, mille eest väljakujunenud karistamispraktika kohaselt määratakse reaalne kartserikaristus. Karistuse pikkuse puhul arvestas vastustaja, et tegemist on esmakordse sellelaadse teoga. Katseaja kohaldamist ei pidanud vastustaja põhjendatuks seetõttu, et eelmisest katseajaga karistamisest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud ja pani toime uue teo. Vanglal on distsiplinaarkaristuse määramisel, karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel oluline kaalumisruum. Kohtu hinnangul on karistus määramisel ja valikul toimunud piisav kaalumine ja vastustaja on kaalutlused otsuse põhjendustes ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 3 vastavalt esitanud. Käskkirja andmisele on eelnenud vangistusõiguse normidele vastav distsiplinaarmenetlus, mille käigus on kinnipeetavale tagatud õigus olla ära kuulatud – ta on saanud esitada seletuse kohe juhtumi järgselt (tl 48p) ning talle on antud kolm päeva distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks (tl 4), mida kaebaja on ka oma seisukohti neljal leheküljel esitades teinud (tl 7–10).
  4. Eelneva põhjal leiab kohus, et distsiplinaarkaristus oli määratud õiguspäraselt ja puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks.
  5. Kaebaja on taotlenud käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 ja 05.05.2015 vastuse nr 511/15/2-2 õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja leiab, et kaebaja pole tuvastusnõuete esitamiseks vajalikku põhjendatud huvi välja toonud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus pidas esitatud tuvastusnõudeid lubatavaks põhjusel, et kaebaja pöördus esmalt kohtusse ka hüvitamisnõudega, kuid kohtu selgituse peale, et läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus, teatas, et ei soovi hüvitamisnõudeid praeguses asjas esitada. Küll on kaebaja aga selgelt väljendanud oma mittenõustumist karistuste kohese täitmisele pööramisega ja täitmise peatamisest keeldumisega. Kuna karistus oli kohtusse pöördumise hetkeks juba kantud, polnuks eesmärgipärane käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 vaidlustamine tühistamisnõudega. Samuti ei ole haldusaktiks, mille kehtetuks tunnistamist vaidementluses ja tühistamist kohtumenetluses 6
(8)3-15-1372 nõuda saaks vastustaja 05.05.2015 vastus nr 5-11/15/2-2 kartserikaristuse täitmise edasilükkamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul ei ole vähemalt nõuete lubatavuse hindamise staadiumis põhjust välistada, et tulevikus esitatavatel hüvitamisnõuetel puudunuks ilmselgelt perspektiiv. 17.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Lõige 3 sätestab, et kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.

§ 65

lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Distsiplinaarsüüteo eest karistuse, sh kartserikaristuse kohesel täitmisele pööramisel teenib see paremini oma eesmärki – karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Karistuse täitmise põhjendamatut edasilükkamist on õiguskirjanduses peetud isegi õigusvastaseks (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, § 65 komm. 2, lk 156). Praegusel juhul oli kaebajal käskkirjaga nr 101-d karistuse määramise ajal kehtiv karistus 21.11.2014 käskkirja nr 335-d alusel, mille täitmine oli katseaja tõttu edasi lükatud. Seega täitus uue karistuse määramisel

§ 65lg 3 kohaldamise eeldus ning tekkis alus mõlema karistuse koheseks täitmiseks.

Distsiplinaarkaristuse (sh kartserikaristuse) kohest täitmist ei välista ka selle vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses. 18.

§ 65

lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, määrates katseaja ühest kuni kuue kuuni.

§ 65

ega ka muud vangistusõiguse normid ei näe ette karistuse täitmise edasilükkamise muid aluseid. Riigikohtu 21.03.2013 otsuses haldusasja nr 3-3-1-79-12 (p 9) on asutud seisukohale, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg. Eelnevalt viidatud sättes ja kohtupraktikas on kasutatud sõna „üldjuhul“. Pole ilmnenud selliseid asjaolusid (nt kaebaja terviseseisund), mis tinginuks üldjuhust erandi tegemise ja võinuks välistada karistuste täitmisele pööramise. Seega oli käskkirja nr 101-d resolutsiooni p 2 selle andmise aja hetkega õiguspärane. Lisaks märgib kohus, et karistuste täitmisele pööramise õigusvastasuse aluseid ei ole ilmnenud ka hiljem. Nüüdseks on ka selgunud, et 21.11.2014 käskkirjaga nr 335-d määrati karistus õiguspäraselt. Haldusasjas nr 3-15-238 jättis kohus kaebuse 29.09.2015 otsusega rahuldamata ja otsus jõustus edasi kaebamata 230.10.

  1. Praeguse kohtuotsusega asub kohus aga seisukohale, et käskkirja nr 101-d resolutsiooni p-ga 1 on karistus määratud õiguspäraselt.
  2. Kuigi distsiplinaarkaristuse täitmist ei välista ka selle vaidlustamiseks toimuv vaide- ega kohtumenetlus, on karistatul võimalus enda õiguste kaitsmiseks ja kahjulike tagajärgede vältimiseks esialgse õiguskaitse korras taotleda käskkirja täitmise peatamist HMS § 81 või HKMS § 249 lg 2 järgi esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja ongi 02.05.2015 vaides käskkirja nr 101-d peale esitanud ka taotluse käskkirjaga nr 335-d määratud karistuse täitmise peatamiseks. Kaebaja märkis taotluses, et ei pea põhjendatuks täitmisele pöörata käskkirja, mille ta on halduskohtus vaidlustanud ja palub ära oodata selles asjas tehtud kohtuotsuse. Ka kaebuses kohtule on kaebaja seisukohal, et karistus pöörati täitmisele kiirustades, andmata talle võimalust oma õigusi kaitsta.
  3. Vastustaja on taotluse lahendanud 05.05.2015 vastusega nr 5-11/15/2-
  4. Vastustaja märkis vastuses, et taotluse kohaselt soovitakse haldusakti täitmise peatamist kuni kohtuotsuseni käskkirja nr 335-d tühistamise nõudes. Taotluse lahendamise ajaks oli karistuse määramisest 7

(8)3-15-1372 möödunud 5 kuud ja 15 päeva. Selleks, et karistust saaks

§ 65lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul täita, on jäänud vaid kaks ja pool kuud.

Arvestades kohtumenetluste pikkust ja menetluse hetkeseisu ei pidanud vastustaja täitmise peatamise korral karistuse tähtaegset täitmist võimalikuks. Vastustaja märkis ka, et käskkiri on läbinud kohtueelse menetluse ning pole selgunud selle õigusvastsus ning pole ilmnenud uusi asjaolusid selle seisukoha muutmiseks. Vastustaja möönis, et kaebust käskkirja nr 335-d peale ei saa küll pidada täiesti perspektiivituks, kuid taotluse lahendamise hetkel ei pidanud ta haldusakti täitmise peatamist põhjendatuks.

  1. HMS § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega oli taotluse lahendamine vastustaja kaalutlusotsus. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-12 (p 25) leidnud, et haldusakti täitmise peatamise taotluse puhul saab vaideorgan hinnata konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes, kas esineb vajadus haldusakti täitmise peatamiseks või mitte, sh hinnata kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust ning arvestada haldusakti adressaadi olukorda, näiteks tema tervislikku seisundit. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kartserikaristust määrava haldusakti täitmise peatamine ei ole võimalik, kui karistust on juba kandma hakatud ja kaebaja viibis kartseris. Kohtu arvates on sellise haldusakti täitmise peatamine võimalik ka karistuse veel kandmata osa täitmise edasilükkamiseks, nt terviseseisundit tingituna. Seega on põhimõtteliselt võimalik kaebaja õigusi rikkuda ka karistuse täitmise peatamisest keeldumisega. Praegusel juhul kohtu hinnangul kaebaja õigusi aga vastustaja 05.05.2015 vastusega nr 511/15/2-2 rikutud ei ole. Vastustaja on vastuses esitanud oma põhjendatud seisukoha taotluse rahuldamata jätmiseks (selgitanud karistuse kohese täitmise vajalikkust). Vanglas korra ja julgeoleku tagamine, sh õigusrikkumistele üldjuhul kohene reageerimine on avalikku ning vanglas viibivate kolmandate isikute huvi arvestades põhjendatud kaalutlus. Vastust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja pole oma otsustuses välja toonud muid kaalutavaid huve. Taotleja ei ole taotluses väitnud muude peatamist tingivate asjaolude (nt terviseseisund) olemasolu ning on tuginenud ainult soovile ära oodata käimasoleva kohtumenetluse tulemus. Selliseid asjaolusid pole ilmnenud ka hiljem.
  2. Seega on kohus seisukohal, et ka kaebaja tuvastusnõuete rahuldamiseks puudub alus ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jääb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.