2-14-58165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruaril 2016.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58165 Tsiviilasi Ma

) §-dele 1027 ja 1028 kostjalt alusetult saadu põhisummas 57 800 eurot välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjalt

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt 2 2-14-58165 viivist 12 858.80 eurot.

Kostja vastuväited (tl 56-58; 94-96) Kostja hagi ei tunnista. Hageja tugineb selleaegse juhatuse liikme HT selgitustele, olles ise märkinud kõnealuse juhatuse liikmeks oleku perioodiks 27.12.2012 – 30.04.

1. Nimetatud periood langeb kokku küll sellekohase äriregistri kandega, kuid ei kattu väidetavate arvete ja ülekannete teostamise ajaga. Hagiavaldusele lisatud äriregistri väljavõtte kohaselt olid tehingute teostamise ajal juhatuse liikmed hoopis MV ja SS. Seega on kohut eksitav hageja väide selleaegse juhatuse liikme selgitustest. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud arve ei tekita vormistusliku külje pealt kahtlusi, st vastab kõigi seaduses sätestatud nõuetele. Samuti ei ole loogiline, et vormistusliku külje pinnalt tekitatud kahtlus automaatselt tähendaks teenuse mitteosutamist. Kostja möönab, et 05.01.2012 ja 09.01.2012 ülekantud summa on suur, kuid tähelepanu vääriv on hagiavalduse lisas olev pangakonto väljavõte, millest selguvad samaaegsed laekumised rahvusvaheliselt tuntud transpordi ja logistika ettevõtetelt T ja J. Samuti tuleneb esitatust, et tegemist ei ole ettemaksega, vaid osutatud teenuse eest tasumisega. Seega juhul, kui tegemist oleks tõesti hageja poolt viidatud nn fiktiivsete tehingutega, oleks ettevõtte tolleaegne juhatus astunud tõsiselt oma õiguste kaitseks välja, nt nõudnud tagasi alusetut kannet vms. Kostja hinnangul ettevõtte juhatuse poolne eelnimetatud tegevus kinnitab hoopis tehingute ehtsust, st teenuste osutamist. Kostja ei nõustu ka hageja väitega tema majandusaasta aruandele, sest ta omas võimalust teenust kolmandatelt isikutelt sisse osta ja kajastada seda bilansivälisel kontol. Küll aga viitab kostja kohustusele esitada rahvusvahelise transporditeenuse saatelehed (CMR) koos teenuse osutamise arvega. Vastupidiselt hagejale on kostja seisukohal, et juba üksnes arvete tasumisega eksisteerib poolte vahel lepinguline suhe, kus üks pool on teinud pakkumise ja teine pool sellega nõustunud. Asjas ei oma tähtsust, kas teenuse osutamiseks sõlmiti kirjalik või suuline leping. Arvete esitamise ning ülekannete teostamisega eksisteerib poolte vahel lepinguline suhe. Järelikult on olemas õiguslik alus rahaliste vahendite ülekandmiseks ning puudub alus hageja väiteks nagu oleks ülekanded toimunud õigusliku aluseta. Teenuste osutamist käesolevas asjas kinnitab ka fakt, et selle eest esitati arve ja tasumine toimus peale teenuse osutamist. Vastasel korral oleks esitatud ettemaksuarve. Kohtu seisukoht
2. Vaidlust ei ole selles, et hageja, endise nimega Balti Ehitus Int OÜ, on kandnud üle 05.01.2012 OÜ-le MKV Vara, uue ärinimega Grauhaus OÜ, 21 750 eurot ja 09.01.2012 36 050 eurot, märkides ülekannete selgitusse vastavalt arve nr 1002 ja arve nr ja 1004 (tl 11). Ülekanne nr 1002 on hagiavaldusele ka lisatud ning nimetatud arve kirjelduseks on transporditeenus (tl 12). Teist arvet, s.o. arvet nr 1004, hagiavalduse kohaselt hageja raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole. Hageja nõue kostja vastu põhineb sellel, et kuigi kostja tasus hagejale arved nr 1002 ja 1004, ei ole kostja hagejale transporditeenuseid osutanud. Kostja on esitanud vastuväite, et tema poolt siiski teenust osutati, kuid puuduvad mistahes tõendid transporditeenuse osutamise kohta. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on asjaoluga, mille tõendamiskoormis lasub tulenevalt TsMS §-st 230 kostjal. Raamatupidamisseaduse sätteid silmas pidades peaksid hagejale teenuse osutamist tõendavad dokumendid olema kostja raamatupidamisdokumentide hulgas. Ainuüksi kostja väide, et raha ülekandmine tõendab teenuse osutamist, ei ole tõsiseltvõetav. Ka võimalikud kostja tehingud rahvusvaheliste ettevõtetega T ja Jei välista hageja ja kostja vaheliste tehingute fiktiivsust. Kostja on palunud jätta tähepanuta hageja juhatuse liikme vastuse päringule (tl 13), kuid tegemist on dokumentaalse tõendiga, mis on TsMS § 229 järgi lubatav tõend. Kohus nõustub hagejaga, et arve 1002 on liiga üldsõnaline (puuduvad andmed teenuse osutamise aja, kauba 3 2-14-58165 nimetuse, koguse, sihtkoha jne osas) ega ole hinnatav tõendina teenuse osutamise kohta olukorras, kus puuduvad vastavasisulised sõidulehed/saatelehed transporditeenuste osutamise kohta.
3. Kostja registriandmete väljatrükist nähtub, et kostja on äriregistrisse kantud 01.12.2011, s.o vahetult enne väidetavate teenuste esitamist hagejale (tl 14-16). Tähelepanuta ei saa jätta hageja viidet sellele, et lähtudes 2012.a. majandusaasta aruande tegevusaruandest kostja kui äriühing aruandeperioodil müügitulu ei teeninud ning rahavoogude aruande kohaselt oli aruandeperioodil rahavood äritegevusest 0 eurot (tl 17-25). Seega on usutav hageja väide, et 2011 lõpus ja 2012 alguses puudusid kostjal vahendid transporditeenuse osutamiseks. Nimetatud väitega on kooskõlas ka Grauhaus OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxAS SEB Pank väljavõte perioodi 01.01.2012-31.01.2012 kohta (tl 142-142). AS SEB Pank poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et seisuga 01.01.2012 oli kostjal rahalisi vahendeid 50 eurot ning pärast hageja 05.01.2012 ülekannet on teinud kostja ülekandeid GM OÜ-le 12 860 eurot, MV`ile 8800 eurot ja kindlustusmaakler TN OÜ-le 130.50 eurot. Hageja poolt 09.01.2012 kostjale kantud summast on tehtud väljamakse summas 35 500 eurot MH ja võetud sularahaautomaadist välja 400 eurot. Samas ainuüksi kostja 2012.a. majandusaasta aruandes kajastuv 3 kalluri ostmine 2012 lõpus ei välista kostja võimalust osta teenust kolmandatelt isikutelt. Eelnimetatud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja tegelikkuses hagejale teenuseid ei osutanud. 3.

§ 1027

kohaselt peab

52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

§-s 94 sätesttaud määras. Hageja on arvestanud viivist alates teise ülekande laekumisele järgnevast päevast perioodi 10.01.2012-28.09.2014 eest summas 12 858.80 eurot. Kostja ei ole viivise suurust ega selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4