← Eesti

3-14-50828/86

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50828 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 2133-14-50828 lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 15.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16790-8 DSV Transport AS-i ja Pipelife Eesti AS-i tasuma perioodil 24.01.2012-25.06.2013 imporditud kaubalt „mittetempermalmist vaatlus- ja ventiilkaevude kaaned“ tollimaksu 9111,18 eurot ja käibemaksu 1822,26 eurot. MTA kohustas 15.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16790-9 4U Logistics OÜ-d ja Pipelife Eesti AS-i tasuma 29.05.2013 ja 10.06.2013 imporditud kaubalt „mittetempermalmist kanalisatsiooniluugid“ tollimaksu 551,42 eurot ja käibemaksu 110,28 eurot. Maksuotsuste põhjendused olid järgmised: 1) Maksuhaldur kontrollis Hiinast saabunud kaupade „mittetempermalmist vaatlus- ja ventiilkaevude kaaned“ ja „mittetempermalmist kanalisatsiooniluugid“ deklareerimise ja maksude tasumise õigsust ning tuvastas, et kaubad on deklareeritud vale kaubakoodiga (7325 10 92 00) ning õige kaubakood on 7325 99 10 90 ehk „muud tempermalmist tooted“. Seetõttu ei ole õige tollimaksumäär 1,7%, vaid 2,7%. 2) Maksuhaldurile esitatud dokumentidele ja antud selgitustele vastavalt on imporditud kauba materjaliks keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm. 3) Euroopa Nõukogu määrusega nr 2658/87 (Euroopa ühenduste tollitariifistik) kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri / koondnomenklatuuri (KN) rubriigi 7325 alamrubriiki 10 klassifitseeritakse mittetempermalmist tooted ning alamrubriikidesse 91-99 klassifitseeritakse muud kui mittetempermalmist tooted. KN selgitavates märkustes rubriigi 7307 alamrubriikide kohta täpsustatakse, millisest malmiliigist valmistatud kaupu hõlmavad mõisted „mittetempermalmist“ ja „tempermalmist“. Väljend „mittetempermalmist“ hõlmab selgituste kohaselt lamellaargrafiitmalmi ning alamrubriigi „tempermalmist“ selgituste kohaselt hõlmab väljend „sepistatav“ keragrafiitmalmi. Seega kuuluvad klassifitseerimise seisukohalt keragrafiitmalmist tooted tempermalmist toodete hulka. 4) Kuna imporditud tooted ei ole valmistatud mittetempermalmist (mille hulka kuulub ka lamellaargrafiitmalm) ehk liblegrafiitmalmist ehk hallmalmist, ei saa neid klassifitseerida KN rubriigi 7325 alamrubriiki
  2. Keragrafiitmalmist valmistatud toodetena tuleb imporditud kaubad klassifitseerida rubriigi 7325 alamrubriiki 99 10, s.o muud tempermalmist kaubad. 5) Keragrafiitmalmist tooteid on klassifitseeritud tempermalmist toodetena ka Euroopa Nõukogu määruses 500/2009 „millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1212/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes“ (määrus 500/2009). Samuti on keragrafiitmalmi standardile vastavad tooted klassifitseeritud alamrubriiki 7325 99 10 siduva tariifinformatsiooni andmebaasi kohaselt. 2

(10)3-14-50828
  1. DSV Transport AS esitas 16.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16790-8 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50828). 1) Maksuotsus on motiveerimata. Maksuotsusest ei selgu, millest tulenevalt leiab maksuhaldur, et kaubad ei ole KN rubriikides kaubana kirjeldatud, toodete klassifitseerimisel tuleb lähtuda üksnes nende materjalist ja keragrafiitmalmi tuleb käsitada tempermalmina. 2) Kaubad on MTA poolt ebaõigesti klassifitseeritud. Kaebaja arvestas deklaratsioonide esitamisel KN selgitavate märkustega. Vaidluses ei oma tähtsust määrus 500/2009, kuna see on kehtestatud teisel, dumpingu vastu võitlemise eesmärgil ja see on deklaratsioonide esitamise ajaks kehtivuse kaotanud. Ka ei mõjuta toodete klassifitseerimist mingil määral teiste riikide tehtud siduvad tariifiinformatsiooni otsused, kuna need ei saanud mõjutada kaebaja poolt toodete deklareerimist. Euroopa Kohus on leidnud, et kaupu tuleb klassifitseerimisel rühmitada kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel. Ainsa kriteeriumina üksnes kauba materjalile tuginemine on ebaõige, sest vastustaja ei arvesta, et rubriigis 7325 on eraldiseisva kaubana ära toodud ka mittetempermalmist vaatlus- ja ventiilikaevude kaaned. Rubriigi 7325 sõnastus ega selgitused ei anna alust käsitleda toodete materjali keragrafiitmalmi erinevalt üldteada malmide liigitusest tempermalmina. Maksuotsusest ei selgu, millisel alusel peab vastustaja võimalikuks tugineda nimelt rubriigi 7307 märkustele. Soomes on vastavad kaubad deklareeritud koodiga 7325 10
  2. 3) Kuna tegemist on mitme aasta vältel toimunud mahuka impordiga, mille raames on vastustaja deklaratsioone aktsepteerinud, ei saanud kaebaja ette näha vastustaja seisukoha muutumist. Maksuotsuses viidatud õigusaktid ja siduvad tariifiinformatsiooni otsused pidid vastustajale varem teada olema. Seetõttu on tegemist tolliveaga, mistõttu puudus maksuhalduril alus järelarvestuskande tegemiseks.
  3. 4U Logistics OÜ esitas 11.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16790-9 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51457). MTA on kauba valesti klassifitseerinud. Maksuhaldur ei ole välistanud kauba kuulumist kanalisatsioonisüsteemi toodete alla. Keragrafiitmalm ei ole käsitatav tempermalmina. Alamrubriigi 7307 selgitavad märkused ei ole antud juhul asjakohased ja neile ei saa klassifitseerimisel tugineda, kuna klassifitseerimine toimub alamrubriikide kohta esitatud märkuste alusel. Seega ei saa ühes rubriigis antud selgitusi kohaldada teisele rubriigile. Juhul kui selgitavad märkused on vastuolus rubriikide sõnastuse või jaotiste ja gruppide kohta toodud märkustega, tuleb selgitavad märkused jätta tähelepanuta. Sepistatavus ei ole alamrubriigi 7325 10 92 puhul toote objektiivne omadus. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lähtunud kauba otstarbest ja objektiivsetest omadustest. Kanalisatsiooniluukide otstarve on selgelt määratletud.
  4. Maksu- ja Tolliamet palus 12.06.2014 ja 15.08.2014 vastustes jätta kaebused rahuldamata. 1) Maksuotsusega ei ole rikutud põhjendamiskohustust. Kaebajad on kinnitanud, et tooted on valmistatud keragrafiitmalmist. Keragrafiitmalm ja tempermalm on omadustelt sarnased. Kuna kaevuluugid ei ole KN-s kaubana kirjeldatud, tuleb lähtuda materjalist. Alamrubriigi 7307 selgitavate märkuste kohaselt hõlmab väljend „sepistatav“ ka keragrafiitmalmi. Ka on maksuotsuses viidatud määrusele 500/2009 ja siduvale tariifiinformatsioonile. 2) Määrus 500/2009 on küll kehtivuse kaotanud, kuid sellele viitamine ei ole asjakohatu, sest määruses kajastatud kaubakood kehtis ka kaebaja poolt tollideklaratsiooni esitamisel. Ka siduvad tariifiinformatsiooni otsused ei ole asjakohatud, sest neis käsitletakse sama kaupa ja samast materjalist tooteid. 3
(10)3-14-50828 3) Klassifitseerimisel tuleb lähtuda rubriikide sõnastusest ja nende kohta esitatud selgitustest ja märkustest. Kaebuse lisad ei kinnita, et keragrafiitmalm oleks mittetempermalm. Kuigi metallurgias jagunevad malmi liigid kolmeks, ei välista see teistsugust jaotamist klassifitseerimise mõttes. Keragrafiitmalm on omadustelt sarnane tempermalmiga. 4) Viited rubriigi 7307 märkustele on toetava iseloomuga ja märkused on asjakohased sõltumata rubriigist, sest on loogiline, et seadusandja on soovinud kasutada nomenklatuuri mõisteid samatähenduslikult. 5) Tolliveaga seonduvalt on tegemist olnud mitme aasta jooksul toimunud mahuka impordiga. Samas toimub deklareerimine elektrooniliselt ehk kui kauba kood ja nimetus ühtivad, ei saanudki maksuhaldur enne põhjalikumat kontrolli jõuda järelduseni, et kaebaja ei ole kaupa õigesti deklareerinud. Pikaajaline ja mahukas import nõuavad kaebajalt endalt, et ta valmistaks impordi põhjalikult ette. Kaebajad ei ole professionaalsete tolliagentuuridena teinud endale selgeks kaupade klassifitseerimise seisukohalt olulist informatsiooni, mida oleks hoolsal käitumisel olnud võimalik avastada.
  1. Kolmas isik Pipelife Eesti AS ei esitanud menetluses oma seisukohta.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2014 otsusega kaebused rahuldamata. 1) Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kummagi kaebaja imporditud kaup on valmistatud keragrafiitmalmist vastavalt Euroopa kehtivale standardile EN-GJS-500-7, mis vastab standardile EN 1563 – „Metallivalu, keraja grafiidiga malmid“. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et füüsikaliselt jaotatakse malme kolmeks: 1) hallmalm ehk liblegrafiit, 2) valgemalmist lõõmutamise teel saadud pesagrafiit ehk tempermalm, 3) kõrgtugev malm ehk keragrafiit. Poolte vahel on vaidlus selles, kas imporditud kaubad tuleks klassifitseerida kui tempermalmist tooted või mittetempermalmist tooted. Kuna keragrafiitmalm ei ole füüsikalise jaotuse kohaselt tempermalm ega selle alaliik, siis on tegemist „mittetempermalmiga“. Eeltoodu ei tähenda, et kogumis muude tõlgendusargumentidega ei võiks maksuhaldur jõuda järelduseni, et ka keragrafiitmalmist tooteid tuleb klassifitseerida kui tempermalmist tooted. 2) Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 20 lg 3 kohaselt on Euroopa Ühenduste tollitariifistiku osaks kaupade KN. Sama artikli lg 6 kohaselt klassifitseeritakse kaubad KN-i või muu nomenklatuuri alusel. Kaebajad on kaupu importinud
  3. ja
  4. aastal.
  5. a KN on kehtestatud Euroopa Komisjoni 27.09.2011 määrusega nr 1006/2011 ja
  6. a KN on kehtestatud 09.10.2012 määrusega nr 927/
  7. Vaidlusalused rubriigid on mõlemas määruses identsed. Samuti on identsed mõlema määrusega kehtestatud kaupade KN klassifitseerimise üldreeglid 1, 2B ja
  8. Nimetatud reeglitest tuleneb, et KN jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetustel ei ole õigustloovat tähendust, vaid lähtuda tuleb rubriikide kirjeldustest ja märkustest. Samuti tuleneb reeglist 6, et omavahel võrreldakse sama taseme rubriike, alamrubriike, jaotisi ja gruppe. Esmalt tehakse valik üldistava, kõrgema taseme jaotise kirjelduse alusel ja alles seejärel otsustatakse, millisest alamjaotisest tuleks kauba edasisel liigitamisel lähtuda. Seega rubriigi 7325 kauba klassifitseerimisel tuleb esmalt otsustada, kas tegemist on mittetempermalmist või muude toodetega (
  9. taseme alamrubriik) ning alles seejärel on võimalik kontrollida
  10. ja
  11. taseme alamrubriikide kirjeldusi. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et esmalt tuleks kontrollida kauba nimetust, mis sisaldub madalama taseme alamrubriigis kui kauba materjal. Klassifitseerimise reegli 2B sisuks ei ole reeglist 6 erandi tegemine, vaid sätestamine, et viide kauba materjalile või ainele tähendab viidet kaubale, mis koosneb täielikult või osaliselt sellisest materjalist või ainest. Pooled ei vaidle selle üle, et tooted on valmistatud malmist ja kuuluvad klassifitseerimisele gruppi
  12. 4
(10)3-14-50828 3) Euroopa Komisjon on teatisena avaldanud Euroopa Liidu KN selgitavad märkused (2011/C 137/01). Märkustes ei ole grupi 7325 juures täiendavalt malmide liigitust selgitatud. Küll aga on malmide liigitust selgitatud grupi 7307 juures, kus on rauast või terasest kaubad (toruliitmikud) jaotatud materjali järgi „mittetempermalmist“ (7307 11) ja „tempermalmist“ (7307 19 10) koosnevaks. KN selgitavate märkuste kohaselt hõlmab väljend „mittetempermalm” ka lamellaargrafiitmalmi. Samas on kaubagrupi 7307 19 10 juures selgitatud, et väljend „sepistatav” hõlmab ka keragrafiitmalmi. Arvestades asjaolu, et rubriigi 7307 19 10 kirjeldus räägib sepistatavast materjalist, samas on rubriigi pealkirjaks „tempermalmist“ materjal, tekkis kohtul kahtlus, et KN või selgituste tõlkimisel eesti keelde on eksitud. Kontrollides inglise-, prantsuse-, saksa- ja soomekeelse KN-i ja KN selgitavate märkuste sõnastust (teistest keeltest lähtumist on Riigikohus pidanud võimalikuks asjas nr 3-4-1-44-13), nähtub, et KN eestikeelses versioonis on ekslikult tõlgitud algkeeles kasutatud väljend „sepistatav malm“ „tempermalmiks“. Kuigi maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et KN sõnastus „tempermalmi“ ja KN selgitavate märkuste sõnastus „sepistatavuse“ osas ei kattu üks-ühele, on maksuhaldur jõudnud viite kaudu tempermalmi rubriigi numbrile õigele järeldusele, et sepistatav malm ja tempermalm on KN kontekstis sama materjal. Eeltoodust tulenevalt ei ole KN rubriigi sõnastus vastuolus KN selgitavate märkustega, kuna KN ja KN selgitustest teistes keeltes nähtub selgelt, et sepistatava malmina tuleb käsitada ka keragrafiitmalmi, mis kuulub kaubakoodi 7325 99 10 alla. 4) Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et rubriigis 7307 antud selgitust ei saa laiendada rubriigile 7325, kus ei ole mittetempermalmi ja tempermalmi eristamise aluseid peetud vajalikuks selgitada. Lisaks grammatilisele tõlgendusele, mis tugineb malmide füüsikalisele jaotusele, tuleb õigusaktide tõlgendamisel arvestada ka süstemaatilist tõlgendust. Õigusselguse ja laiemalt õiguskindluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui samas õigusaktis tõlgendataks samu mõisteid erinevalt ehk keragrafiitmalmist tooted, mis vastavad rubriigi 7307 nõuetele, tuleks klassifitseerida kui tempermalmist tooted, ning samast materjalist tooted tuleks rubriigi 7325 nõuetele vastamise korral klassifitseerida kui mittetempermalmist tooted. 5) Vastustaja on õigesti tuginenud klassifitseerimise alusena ka määrusele 500/2009. Määruse andmise ajal kehtis Euroopa Komisjoni 19.09.2008 määrusega nr 1031/2008 kehtestatud KN, milles oli rubriik 7325 kehtestatud samal kujul, nagu see on käesolevas asjas vaidluse all. Määruse 500/2009 art-ga 1 on asendatud senise määruse nr 1212/2005 art 1 lg 1 järgmisega: „Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Hiina Rahvavabariigist pärit mittetempermalmist ja keragrafiitmalmist valmistatud (kõrgtugevast malmist) valandite impordi suhtes, mida kasutatakse maapinnal või maa all asuvate süsteemide katmiseks ja/või neile juurdepääsuks (v.a tuletõrjehüdrandid), ning nende osade suhtes, mis võivad olla masintöödeldud, kaetud, värvitud või muude materjalidega kombineeritud või mitte ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7325 10 50, 7325 10 92 ja ex 7325 10 99 (TARICi kood 7325109910) ja ex 7325 99 10 (TARICi kood 7325991010) alla.” Eeltoodust tuleneb ka Euroopa Komisjoni seisukoht, et kõrgtugevast malmist ehk keragrafiitmalmist tooted tuleb liigitada KN kohaselt kaubakoodi 7325 99 10 alusel. Dumpinguvastaste meetmete lõppemisel ei ole nimetatud liigitus kaotanud oma kehtivust. 6) Euroopa Kohtu otsusest nr C-153/10 tuleneb, et kui kohtumenetluses ja haldusmenetluses kasutatavate tõendite ring on dokumentaalsete tõendite osas sarnane, ei ole välistatud teise liikmesriigi poolt väljastatud siduva tariifiinformatsiooni kasutamine tõendina. Vastustaja on maksuotsuses viidanud siduvale tariifiinformatsioonile, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (TAXUD) hallatavas EBTI siduvat tariifiinformatsiooni puudutavas elektroonses andmebaasis. Vastustaja on õigesti järeldanud, et standardile 5
(10)3-14-50828 EN 1563 vastavaid tooteid on järjepidevalt klassifitseeritud kaubakoodi 7325 99 10 alusel. Lisaks vastustaja viidatud 2010. ja 2011. a otsustele on samasugused otsused tehtud ka 2012. a ja pärast vaidlustatud maksuotsuste vastuvõtmist 2014. a. Sellest saab järeldada, et tegemist on ühtse ja järjepideva praktikaga. Arvestades komisjoni kohustusi siduva tariifiinformatsiooni vastuolude kõrvaldamisel, ei saa liikmesriigid praktikas kalduda oluliselt kõrvale juba seni kehtivatest tõlgendustest KN alusel klassifitseerimisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et ka Soomes on vaidlusalused kaubad deklareeritud koodiga 7325 10 50. Kuna deklaratsiooni ei täida tolliasutus ja ei ole teada, et tolliasutus oleks vastava deklaratsiooni osas järelkontrolli teinud ja kinnitanud toote klassifitseerimise õigsust, on võimalik, et ka selles deklaratsioonis on deklareerija teinud vea. 7) DSV Transport AS leiab, et tegemist on tolliveaga ÜTS art 220 lg 2(
  1. b)tähenduses. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-173/06 selgitanud, et pädevatel ametiasutustel tuleb ÜTS art 220 lg 2(
  2. b)alusel loobuda imporditollimaksu tollivormistusjärgsest sissenõudmisest, kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust. Kõigepealt on vaja, et tollimaks jäi kogumata pädeva ametiasutuse enda vea tõttu, teiseks, et seda ei olnud võimalik mõistlikult avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt, ning lõpuks, et viimane järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Käesolevas asjas ei ole kauba ebaõiget deklareerimist tinginud mitte tolli, vaid kaebajate endi tegevus, kes on deklareerinud kaubad kui mittetempermalmist tooted. Toll ei ole andnud kaebajatele suuniseid kaupade sellisel viisil klassifitseerimiseks ega ole ka ise kaupu sellisena ümber klassifitseerinud. Kaebajatel oli võimalik piisava hoolsuse ülesnäitamisel kontrollida, kuidas keragrafiitmalmist tooteid on seni analoogsetel juhtudel klassifitseeritud ja küsida vastustajalt täiendavat (siduvat) informatsiooni. Seega ei ole tegemist tolliveaga, kuna kaebajatel oleks olnud võimalik piisava hoolsuse ülesnäitamisel avastada eksimus toodete klassifitseerimisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. DSV Transport AS ja 4U Logistics OÜ paluvad 17.12.2014 apellatsioonkaebuses (täiendatud 23.10.2015) halduskohtu otsus tühistada ja kaebused rahuldada. 1) Vaidlusalune kaup oli üheselt ära kirjeldatud koodi 7325 10 50 all – mittetempermalmist vaatlus- ja ventiilkaevude kaaned. Kaebajatel puudus mistahes põhjus lähtuda alamrubriigi 7307 märkustest, sest harmoneeritud süsteemi (HS) 2012. a selgitavad märkused ütlevad, et rubriiki 7307 ei kuulu kaubad, millel ei ole otseselt tegemist toruõõnega. 2) Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et füüsikaliste omaduste poolest tuleb teha vahet tempermalmil ja keragrafiitmalmil. Kohtuotsusest nähtub, justkui füüsikaline vahetegu ei ole konkreetse toote puhul oluline. Tegemist on kohtu ebaõige ja meelevaldse tõlgendusega. On ilmne, et rubriik 7325 näeb eraldiseisva tootena ette tooteid, mis seonduvad kaevude ja kanalisatsiooni-, veevarustus- jms süsteemidega ja mis on tehtud mittetempermalmist. Sepistatavus ei mängi vaidlusaluse kauba puhul mingit rolli, mistõttu selle kaudu kunstlik 7307 rubriigi märkuste sissetoomine on asjakohatu. Seejuures tuleb KN selgitavate märkuste loogika kohaselt teist rubriiki või gruppi kontrollida siis, kui märkuste juures on märge „vaata alamrubriiki [..]“ või “vaata rubriiki [..]“. Sama nähtub üheselt ka HS tõlgendamise üldreeglitest 1 ja 6. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlusaluse kauba klassifitseerimisel tuli lähtuda alamrubriigist 7307 19 10, mille sees aga viidatakse alamrubriikidele 7307 11 10 ja 7307 11 90, mitte rubriigile 7325. KN-i on 2014. a-l rubriigi 7325 osas ka muudetud, mis viitab samuti sellele, et enne muudatust tuli vaidlusalune kaup klassifitseerida alamrubriiki 7325 10, vastasel juhul ei oleks olnud põhjust KN-i 2014. a-l muuta. Lubamatu ja ebaõige on tuginemine ka kehtivuse kaotanud ja teisest 6
(10)3-14-50828 eesmärgist kantud dumpinguvastasele määrusele 500/2009. Seega on maksuotsuses ja kohtuotsuses klassifitseerimisreegleid valesti tõlgendatud. 3) Kohus on asunud haldusakti väidetava tõlkevea argumendile (ehk spekulatsioonile) tuginedes tagantjärgi motiveerima, mistõttu on ka selles osas tegemist ebaõigel viisil klassifitseerimisreegli kohaldamisega ja kohtumenetluse normi rikkumisega. 4) Kohus on ebaõigesti kohaldanud ÜTS art 220 lg 2(b). Kohus on asunud seisukohale, et tõlkevead tuleb kaebajatel endil tunnetuslikul või mõnel muul viisil ära tabada ning tollil ei lasu selles osas mingit vastutust, kuigi väidetav vastupidine praktika on vastustajale juba pikalt teada (seejuures väidetavalt asjakohaste ja varasemate teiste riikide siduva tariifiinformatsiooni pinnalt). Kui käesoleval juhul ei ole tegemist tolliveaga, siis võib üldse tekkida küsimus ÜTS art 220 lg 2(b) mõttes. 5) Halduskohus ei ole tõlgendanud õiguslikku ebaselgust maksumaksja kasuks (nimetatud printsiip tuleneb omakorda õigusriigi põhimõttest). Kuigi kaebajad on kindlad, et antud juhul õigusselgusetus puudub ja nad on vaidlusaluse kauba õigesti klassifitseerinud, siis juhul, kui ringkonnakohtu arvates õigusselgusetus siiski esineb, ei saa seda tõlgendada kaebajate kahjuks. Eeltoodu on seda ilmsem, kui ringkonnakohus peaks nõustuma kohtuotsuse järeldusega, et tegemist on tõlkeveaga. Kuna täitmiseks saavad olla kohustuslikud vaid avalikustatud ja riigikeelsed õigusaktid, siis tuleb jätta valesti tõlgitud KN osas, mis suurendab kaebajate kohustusi, põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata. 6) Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Kohtuotsuses on küll üheselt sedastatud, et vaidlusaluse kauba klassifitseerimisreeglid võivad olla ebaõigesti eesti keelde tõlgitud ja grammatilise tõlgenduse teel on kaebajate lahendus õige, teisalt on asutud kohtuotsuses seisukohale, et tegemist ei ole õigusvastaselt õigusselgusetu olukorraga, kuna õigusselgusetus on võimalik ületada mõistlikult rubriigi 7307 märkuste tõlgendamise teel. 7) Kohtuotsus on puudulikult motiveeritud (

§ 157lg 1, § 165 lg 1 p 4).

Kohtuotsuses ei ole käsitletud küsimust vaidlusaluse kauba kasutusotstarbe tähendusest nimetatud kauba klassifitseerimisel. 8. Maksu- ja Tolliamet palub 20.01.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus ei ole otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Vastustaja nõustub halduskohtu analüüsi ja järeldustega. 2) Kohtuotsusest nähtub selgelt, et vahetegu malmide füüsikaliste omaduste osas on oluline ja seda ka klassifitseerimise seisukohalt. Samas see ei tähenda, et vaidlusalused tooted tuleks teisiti klassifitseerida, kui seda on teinud maksuhaldur. Kaebajad ei ole põhjendanud oma väidet, et sepistatavus ei mängi vaidlusaluse kauba puhul rolli. Halduskohus on selgelt ja põhjalikult analüüsinud, miks on rubriigi 7307 märkuste kasutamine praegusel juhul asjakohane. Halduskohus on arusaadavalt põhjendanud, miks määrus 500/2009 on praegusel juhul klassifitseerimisel kohaldatav. Seega ei ole kaebajate poolt välja toodud asjaoludel ilmne, et KN asjakohastes redaktsioonides on kirjeldatud üheselt just mittetempermalmist kanalisatsiooniga seotud tooteid (vaidlusalust kaupa) ning nende klassifitseerimine mõne teise kaubakoodi alla on ebaõige ja põhjendamatu. 3) Halduskohus ei ole iseseisvalt asunud haldusakti põhjendama, vaid on üksnes kontrollinud haldusaktide järelduste paikapidavust alternatiivse meetodi abil – kasutanud teiste liikmesriikide keeltesse tõlgitud KN-i selgitavaid märkuseid. Haldusaktis endas sisaldub kogu vajalik põhjendus vaidlusaluste kaupade klassifitseerimiseks. Kuigi kohus tuvastas KN eestikeelse 7

(10)3-14-50828 tõlke puhul mõnevõrra mitmetimõistetava sõnakasutuse (mitte tõlkevea), ei jäta KN selgitavad märkused siiski kahtlust, et tegelikult on silmas peetud sepistatava või vormitava malmi eristamist mittevormitavast või -sepistatavast malmist. Seda kinnitab nii KN selgitavate märkuste eestikeelne tõlge kui ka samade õigusaktide tõlked teiste liikmesriikide keeltesse. KN rubriigi sõnastus ei ole vastuolus KN selgitavate märkustega, kuna KN ja KN selgitavatest märkustest teistes keeltes nähtub selgelt, et sepistatava malmina tuleb käsitada ka keragrafiitmalmi, mis kuulub kaubakoodi 7325 99 10 alla. 4) KN-s ei ole tegemist tõlkeveaga, vaid kõige rohkem mitmetimõistetavusega, mis on hõlpsalt ületatav KN selgitavate märkuste lugemisega. KN selgitavate märkuste kasutamist klassifitseerimisel tuleb professionaalse tolliagentuuri töös eeldada. Seda näevad ette ka klassifitseerimise üldreeglid. Kaebajad on jätnud tolli vea kohaldumise eeldused analüüsimata. Seega ei ole halduskohus kohaldanud ebaõigesti tolli vea regulatsiooni. 5) Kaebajad lähtuvad valest eeldusest, et praegusel juhul esineb õiguslik ebaselgus. Kaebajad ei ole ka apellatsioonkaebuses toonud välja midagi õigusselgusetust ilmestavat. Halduskohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud. 6) Väär on kaebajate väide, et kohtuotsuses ei ole käsitletud küsimust vaidlusaluse kauba kasutusotstarbe tähendusest nimetatud kauba klassifitseerimisel. Halduskohus on kaebajate väidet käsitlenud, tuues välja osa määrusest nr 1212/2005. Selles käsitletakse mittetempermalmist ja keragrafiitmalmist valmistatud valandite importi. Sellest nähtub juba loogiliselt, et halduskohus on arvestanud kaebajate väidetega vaidlusaluse kauba kasutusotstarbe kohta. Asjaolu, et halduskohus ei ole sõnaselgelt kaebajate väiteid kasutusotstarbe kohta ümber lükanud, ei anna alust väiteks, et kohtuotsus ei ole

§ 157lg 1 ja § 165 lg 1 p 4 nõuete kohaselt põhjendatud.

Otsusest nähtub selgelt kohtu siseveendumuse kujunemine. 7) Eelnevast tulenevalt ei ole õige ka kaebajate väide, et halduskohtu otsus on vastuoluline.

  1. Kolmas isik Pipelife Eesti AS ei esitanud apellatsioonimenetluses oma seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning DSV Transport AS-i ja 4U Logistics OÜ apellatsioonkaebus ei anna alust selle muutmiseks.
  3. ÜTS art 20 lg 1 kohaselt põhinevad tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud Euroopa Ühenduste tollitariifistikul. ÜTS art 20 lg 3 loetleb komponendid, millest koosneb Euroopa Liidu tollitariifistik. Nende hulgas on KN, millel tugineb ka Euroopa Ühenduste integreeritud tollitariifistik (TARIC). TARIC on 10-kohaline kaubakood, mille 8 esimest kohta on KN-kood (KN-koodi 6 esimest kohta tuleneb omakorda HS koodist) ning
  4. ja
  5. koht on seotud ühenduse meetme integreerimisega tollitariifistikus. ÜTS art 201 lg 1 p a kohaselt tekib impordil tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse.
  6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajate poolt
  7. a ja
  8. a imporditud ja vabasse ringlusse deklareeritud vaatlus- ja ventiilkaevude kaaned ning kanalisatsiooniluugid on valmistatud kõrgtugevast malmist ehk keragrafiidist ning kuuluvad klassifitseerimisele KN rubriiki 7325, s.o muud rauast või terasest valatud tooted. Nimetatud rubriik jaguneb kaheks alamrubriigiks: mittetempermalmist tooted, mille tollimaksu määr on 1,7% (7325 10), ning muud tooted, mille tollimaksu määr on 2,7% (7325 91 ja 7325 99). Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et esmalt tuleb teha valik KN rubriigi sama tasandi valikute vahel ja alles seejärel saab hakata analüüsima järgmise tasandi jaotisi (nii HS kui KN klassifitseerimise 8

(10)3-14-50828 üldreegel 6). Vaidlus taandub seega sisuliselt sellele, kuidas sisustada mõistet mittetempermalm, st kas keragrafiidist tooteid on võimalik klassifitseerida mittetempermalmist toodetena. Kui tegemist ei ole mittetempermalmist tootega, tuleb see lugeda muuks tooteks (tollimaksu määraga 2,7%). Muu toode ei ole samastatav tempermalmist tootega, vaid tempermalmist toode on üks muudest toodetest.
  1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt vastustaja ja halduskohtuga, et kui spetsiifilise materjali (keragrafiit) kirjeldust ei ole antud konkreetses KN rubriigis või selle rubriigi selgitavates märkustes, on põhjendatud lähtuda materjali kirjeldusest muudes rubriikides, mis käsitlevad samast materjalist valmistatud muid tooteid (nii HS kui KN klassifitseerimise üldreeglid 1 ja 2B). Põhjendatud on eeldada, et professionaalne tolliagentuur tunneb KN-i ja selgitavate märkuste sisu, st kontrollib konkreetse materjali kirjelduse olemasolu kogu KN-i raames, mitte üksnes konkreetse rubriigi lõikes (seejuures rubriigi 7325 osas selgitavad märkused puuduvad, mis viitab samuti vajadusele lähtuda muudest allikatest). Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult toonud esile, et KN rubriigiga 7325 analoogne jaotus mittetempermalmist toodeteks ja muudeks toodeteks kajastub rubriigis 7307, mille osas eksisteerivad ka selgitavad märkused. Märkustest nähtub üheselt, et keragrafiit kuulub muude toodete hulka, st seda ei ole põhjendatud käsitada mittetempermalmina. Kaebajate seisukoht, et teiste rubriikide selgitusi tuleb uurida üksnes juhul, kui sellele on KN-s konkreetselt viidatud, ei tugine klassifitseerimise üldreeglitel.
  2. Küsimust, kas kõrgtugevast malmist (keragrafiidist) valandeid saab käsitada mittetempermalmist valanditena, on analüüsitud ka Euroopa Liidu nõukogu määruses 500/
  3. Nõukogu jõudis järeldusele, et tehnilisest seisukohast lähtuvalt ei saa kõrgtugevast malmist valandeid käsitada mittetempermalmist valanditena, sest survepinge mõjul võib malm deformeeruda, ilma et ta puruneks (vt määruse p-d 55 ja 59 ning määruse eelnõu seletuskiri: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2009/ET/1-2009-233-ET-F1-1.Pdf). Nimetatust võib järeldada, et malmi klassifitseerimisel tuleb mittetempermalmina mõista mittedeformeeruvat malmi ehk hallmalmi (liblegrafiiti) ning malm, mis ei ole hallmalm, tuleb klassifitseerida muu materjalina (sh pesagrafiit ehk tempermalm ja kõrgtugev malm ehk keragrafiit).
  4. Seega on Euroopa Liidu nõukogu tasandil sisustatud juba
  5. a mittetempermalmi mõiste selliselt, et selle alla ei kuulu klassifitseerimisele keragrafiidist tooted. Vastav analüüs lähtus eelkõige materjali omadustest, mitte näiteks materjali päritolust, seega on see laiendatav grafiitmalmist toodete klassifitseerimisele laiemalt. Seejuures ei ole nõukogu käsitlus malmi liigitamisest vastuolus grafiitmalmi füüsikalistel omadustel tugineva kolmikjaotusega (s.o liblegrafiit, pesagrafiit ja keragrafiit). Kohtule esitatud materjaliõpetuse allikates on selgitatud, et malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest, st mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Lible-, pesa- ja keragrafiidi tehniliste andmete võrdlusest nähtub, et pesa- ja keragrafiit on paremate mehaaniliste omadustega võrreldes liblegrafiidiga (Tallinna Tehnikaülikooli väljaanne „Materjalid“ lk 28 – I kd, tl 92 jj), mis vastab nõukogu poolt aluseks võetud kaksikjaotusele. Kaebajad ei ole veenvalt põhjendanud, miks tuleb lugeda ebaõigeks grafiitmalmi liigitus mittedeformeeruvaks (liblegrafiit) ja deformeeruvaks (pesagrafiit ja keragrafiit), millega on kooskõlas ka KN rubriigi 7307 selgitavad märkused, ning tuleb lähtuda alternatiivsest liigitusest, et mis ei ole tempermalm (pesagrafiit), tuleb lugeda mittetempermalmiks (liblegrafiit ja keragrafiit).
  6. Grafiitmalmi mehaanilistest omadustest lähtuva kaksikjaotusega on kooskõlas halduskohtu analüüs KN rubriigi 7325 sõnastusest teistes keeltes. Halduskohus tuvastas eestikeelse tõlke võrdluses inglise-, prantsuse-, saksa- ja soomekeelse KN-i ja KN selgitavate märkuste sõnastusega, et mõistete tempermalm ja mittetempermalm sisuline tähendus on lähem mõistetele sepistatav ja mittesepistatav. Selline jaotus on kooskõlas järeldusega, et mittetempermalmina on KN tähenduses käsitatav üksnes hallmalm ehk liblegrafiit kui kõige hapram grafiitmalm (Tallinna 9
(10)3-14-50828 Tehnikaülikooli väljaande „Materjalid“ andmetel on liblegrafiidi katkevenivus peaaegu null). Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seega halduskohtu poolne erinevate keelte analüüs maksuotsuste põhjendusi ja järeldusi, vaid toetab neid. Seega ei sõltu vaidluse lahendus KN eestikeelse tõlke täpsuse küsimusest ning vajadus KN põhiseaduspärasuse hindamiseks puudub.
  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kaebajate poolt vabasse ringlusse deklareeritud keragrafiidist vaatlus- ja ventiilkaevude kaasi ning kanalisatsiooniluuke ei saa lugeda mittetempermalmist toodeteks KN rubriigi 7325 tähenduses, vaid need tuleb klassifitseerida muudeks toodeteks sama rubriigi tähenduses, mille maksumäär on 2,7%. Seejuures ei oma määravat tähendust, kas klassifitseerida vastavad kaubad muude toodete edasises jaotuses tempermalmist tooteks (7325 99 10) või muuks tooteks (7325 99 90), kuivõrd maksumäär sellest ei muutu. Arvestades samas halduskohtu poolt viidatud teiste riikide siduvaid tariifiinformatsiooni otsuseid analoogsete toodete klassifitseerimisel, samuti rubriigi 7325 sõnastuse võrdlust erinevates keeltes, tuleb lugeda maksuotsustes aluseks võetud kaubagrupi kood 7325 99 10 90 (viimased kaks numbrit lähtuvad TARIC alamrubriikide jaotusest) õigeks.
  2. Kaebajate poolt viidatud KN rubriigi 7325 muutumine
  3. a-l ei mõjuta eeltoodud käsitlust.
  4. a KN-st nähtub, et rubriigi struktuur (üldjaotus mittetempermalmist toodeteks ja muudeks materjalideks) on jäänud samaks ning muudatus ei anna seetõttu alust järelduseks, et grafiitmalmi liikide eristamine enne ja pärast
  5. a tugineks muul alusel kui grafiitmalmide mehaanilised omadused. 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebajate menetluskulud (apellatsioonimenetluses 2685,35 eurot, kulu on kantud)

§ 108lg 1 alusel nende endi kanda.

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.