Obsah (7)

§ 199§ 424§ 64§ 65§ 68§ 50§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10111 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi Dm

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja

§ 424järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.

lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Dmitri Gospodtšikov Dmitri Gospodtšikov isikukood 38601010256; elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX; määratlemata kodakondsusega; XXXXXXXXXX; emakeel- vene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem karistatud korduvalt, viimati: Harju Maakohtu 29.01.2013.a. otsusega 1-12-11830

424 järgi vangistusega 8 kuud (ärakandmata karistus 7 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 476 tundi. Harju Maakohtu 17.08.2015 määrusega pöörati kohtuotsusega mõistetud osaliselt ärakandmata karistus 4 kuud 5 päeva täitmisele (karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.2015 Kahtlustatavana kinni peetud: 04.06.2013-05.06.2013.a ja 18.05.2013.a.-19.05.2013.a. Süüdistatav Prokurör Meelis Sentifoli Kaitsja advokaat Kadi Mägi detsembri

1. a otsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitri Gospodtšikov’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Dmitri Gospodtšikov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 18.05.2013 kella 14.50 ajal Tallinnas, XXXXX XX X maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist ja metamfetamiinist). Sellise käitumisega rikkus Dmitri Gospodtšikov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Samuti süüdistatakse Dmitri Gospodtšikovi selles, et tema tahtlikult juhtis 04.06.2013 kella 13.35 ajal Tallinnas, XXXXX XX XX maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist ja fentanüülist). Sellise käitumisega rikkus Dmitri Gospodtšikov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega Dmitri Gospodtšikov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Dmitri Gospodtšikovi selles, et tema, grupis koos ID-ga, täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 16.05.2013 kella 23.00 kuni 17.05.2013 kella 09:10 tungis sisse Tallinnas XXXXXXX X asuvale S OÜ taraga piiratud territooriumile ja varastas MG-le kuuluvast autost Ford Galaxy reg.nr XXXXXX esemeid väärtuses 45 eurot, RS-le kuuluvast sõiduautost Iveco reg.nr XXXXXX esemeid summas 70 eurot, RS-le kuuluvast sõiduautost BMW 318i reg.nr XXXXXX esemeid summas 255 eurot ning AL-le kuuluvast kahest registreerimisnumbrita sõiduautost Honda Prelude esemeid summas 300 eurot. Seega Dmitri Gospodtšikov isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupis, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 10.12.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Dmitri Gospodtšikov süüdi

§ 424järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistati Dmitri Gospodtšikov süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Dmitri Gospodtšikovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Dmitri Gospodtšikovi karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust. 2

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 29.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on seisuga 09.12.2015.a. 2 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 10 (kuud) ja 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Dmitri Gospodtšikovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 04.06.2013.a.-05.06.2013.a. ja 18.05.2013.a.-19.05.2013.a. s.o 4 (neli) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamise päevast 10.12.2015.a. KrMS § 130 lg 41 alusel mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks kohaldati Dmitri Gospodtšikovi suhtes tõkendina vahistamist.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Dmitri Gospodtšikovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Dmitri Gospodtšikov, kes leiab, temale mõistetud karistus on liialt range ning palub talle mõistetud karistuse vähendamist. Alternatiivselt palub süüdistatav lugeda tema karistuse kandmise algust alates 06.08.2015, mis on karistuse kandmise alguseks eelmise kohtuotsuse järgi. Oma apellatsiooni põhjendab süüdistatav asjaoluga, et peale kuritegude toimepanemist läbis ta edukalt rehabilitatsiooni ning asus tööle. Rohkem kuritegusid tema sellest ajast toime pannud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule 3 mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus asus õigustatud seisukohale, et vaatamata asjaolule, et süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tunnistab end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos, ei arvestata tema avaldust puhtsüdamliku kahetsusena. Sarnaselt maakohtuga peab kohtukolleegium Dmitri Gospodtšikovi kahetsust formaalseks ja paljasõnaliseks. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-18-14, mille kohaselt karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Maakohus õigustatult märkis, et süüdistatav pani arutatavad kuriteod toime ajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile, mistõttu esineb alus kahelda süüdistatava kahetsuse siiruses. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis õigesti arvesse ka asjaolu, et Dmitri Gospodtšikov on eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras ning käesoleva kuriteo pani ta olles allutatud käitumiskontrollile, seega ei ole ta eelnevatest karistustest teinud endale mingeid püsivaid järeldusi ning teda saab karistada ainult reaalse vangistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu muude põhjendustega karistuse mõistmise osas ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 7. Perspektiivitu ning põhjendamatu on ka Dmitri Gospodtšikovi taotlus lugeda tema karistuse kandmise alguseks 06.08.2015 ehk tema kinnipidamise päeva teise kriminaalmenetluse raames. Kohtukolleegium märgib, et nimetatud kuupäevast arvati Harju Maakohtu 29.01.2013.a. otsusega 1-12-11830

424 järgi mõistetud osaliselt ärakandmata karistuse algust ning see karistus on käesolevaks ajaks süüdimõistetu poolt ärakantud. 8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata. Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ 4