← Eesti

3-15-496/37

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-4

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-15-496 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS esitas 15.01.2015 Pärnu Maavalitsusele teabenõude, milles palus abi maavalitsuse 22.12.2014 kirjas nr 6-1/2014/2607-4 nimetatud teabe leidmisel. Tuginedes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 15 lg-le 2 ja § 17 lg-le 4, palus ta väljastada ametlikult kinnitatud väljavõtted 22.12.2014 kirja ainult nendest kohtadest, kus on analüüsitud ja kontrollitud projekteerimistingimuste vastavust Audru valla üldplaneeringule ning kus on sõnaselgelt kirjas, kas vaidlustatud haldusakt on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga. Pärnu Maavalitsus keeldus 22.01.2015 vastuses nr 2-3/15/143-2 teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 p 1 alusel, sest teabenõudjal on taotletav teave olemas. AS-l on juurdepääs maavalitsuse 22.12.2014 kirjale ning ta ei ole põhjendanud, miks ta vajab sama teavet teistkordselt. AS esitas 24.01.2015 uue teabenõude, paludes väljastada sama teabe, mida oli küsitud 15.01.2015 teabenõudes. Lisaks palus ta väljastada dokumendid, kust nähtuks, et AS-le on 15.01.2015 teabenõudes küsitud teave varasemalt kord juba väljastatud või on talle tagatud juurdepääs maavalitsuse 22.12.2014 kirjale. Pärnu Maavalitsus edastas 02.02.2015 vastusega nr 2-3/15/143-4 AS-le Pärnu Maavalitsuse 22.12.2014 kirja nr 6-1/2014/2607-4, märkides, et sellest on võimalik leida 24.01.2015 teabenõudes taotletud teave. Lisaks selgitas maavalitsus, et ametlikult kinnitatud väljavõtete nõudmine on põhjendatud olukordades, kus on tegemist näiteks väga mahukate dokumentidega. Antud juhul on tegemist vaid 4-leheküljelise dokumendiga, mistõttu ei ole ametliku kinnitusega väljavõtte edastamine põhjendatud.
  2. AS esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu Maavalitsust täitma kaebaja 24.01.2015 teabenõue seadusega ettenähtud korras. Maavalitsus on rikkunud kaebaja õigust saada dokumentidest väljavõtteid. Samuti on rikutud abistamiskohustust. Kaebaja soovis dokumendist saada vaid kindlat osa. Vastustaja ei põhjendanud, mis tal takistas selle väljavõtte tegemist. Neljalehelise kirja terviktekstina väljastamist kaebaja ei palunud ning tal ei olnud sellest abi.
  3. Pärnu Maavalitsus palus menetlus lõpetada või jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, milliste õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega on teabenõue seotud. Dokumendi ametlik kinnitamine ei tähenda, et haldusorgan hakkab dokumenti kaebajale meelepärasel viisil ümber sõnastama.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, leides samas, et kaebuse tagastamiseks alused puuduvad. Vaidlus taandub sellele, kas 24.01.2015 teabenõude võis lugeda täidetuks, kui mingisuguste üksikute väljavõtete või lõikude asemel edastatakse taotlejale kirja terviktekst. Teabenõudele vastamine asjassepuutuva kirja tervikteksti väljastamise näol on toimunud kooskõlas seadusega ning vastustaja uuesti vastama kohustamiseks ei ole alust. Neljaleheküljelist kirja ei saa pidada liiga mahukaks. Teabenõude täitmine ei olnud AvTS § 17 lg-ga 4 vastuolus. 2

(4)3-15-496 Kaebaja ei ole põhjendanud, milliste õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega oleks olnud seotud teabe väljastamine ametliku kinnitusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 17.07.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata ning selles ei ole antud seisukohta kaebuses toodud põhjendustele ega analüüsitud ka vastustaja väiteid. AvTS § 23 sätestab ammendava loetelu alustest, mille esinemisel tuleb või võib teabenõude täitmisest keelduda. See ei anna võimalust keelduda teabenõude täitmisest, kui teabenõudja on saanud teabega tutvuda sotsiaalmeedia kaudu ning vajab oma õiguste kaitseks teavet otseallikast. Halduskohus ei ole seda hinnanud, samuti ei ole halduskohus vastanud kaebaja seisukohale, et kaebajal on õigus saada dokumentidest väljavõtteid vastavalt AvTS § 3 lg-le 1 ja direktiivi 2003/98/EÜ art 2 lg-le
  2. Hinnang on andmata ka vastustaja väitele, et väljavõtte edastamisest võib keelduda, kui teabevaldaja arvab, et dokument ei ole mahukas. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kuna vastustaja edastas kaebajale mittepalutud dokumendi (tervikteksti), ei olnud enam vajadust edastada teabenõude p-des 1 ja 2 palutud dokumente. Teabenõuet ei täidetud soovitud viisil, nagu nõuab AvTS § 17 lg
  3. Kaebaja soovis ametlikult kinnitatud väljavõtet, mitte tervikteksti. Halduskohus ja vastustaja ei ole põhjendanud, mis takistas ametlikult kinnitatud väljavõtet väljastamast. Viidatud ei ole normile, mis lubab väljavõtte asemel väljastada kogu dokumendi, ega normile, mis kohustaks teabenõudjat sisustama, milliste õiguste ja vabaduste kasutamisega seoses ta teavet vajab. AvTS § 17 lg 4 kohaselt ei pea avaliku teabe nõudmisel teabe vajadust põhjendama. Halduskohus rajas otsuse oletustele, leides, et teabenõue võis vastustajale jääda mõnevõrra arusaamatuks. Vastustaja ei ole midagi sellist kinnitanud. Nimetatud kohtu oletus on vastuolus kohtu varasema seisukohaga, et tervikteksti väljastamine oli õiguspärane.
  4. Pärnu Maavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik. Teabenõude täitmine teabenõudja poolt soovitud viisil ei ole absoluutne reegel. Teabevaldaja peab AvTS § 17 lg 4 alusel väljastama teabe ametliku kinnitusega ainult juhul, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Antud juhul oli kinnituse vajalikkus teadmata. Teabenõudjal on taotletav teave olemas ja teabenõude saab lugeda täidetuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. AvTS § 17 lg 1, mis sätestab, et teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, ei tähenda, et teabenõue tuleb lugeda mittenõuetekohaselt täidetuks, kui väljavõtte asemel edastatakse terve dokument. AvTS § 17 lg 1 peab teabe edastamise viisi all silmas seda, kas teave jõuab teabenõudjani postiga paberkandjal, digitaalselt, suuliselt jne. 3
(4)3-15-496 Vastustaja on õigesti tuginenud AvTS § 17 lg-le 4, mis kohustab teabe edastama ametliku kinnitusega vaid siis, kui see on vajalik teabenõudja õiguste ja vabastuste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Kaebaja ei ole ära näidanud, milleks on tal dokumendist vaja just ametlikult kinnitatud väljavõtteid. Ringkonnakohus märgib veel, et kaebajalt pole nõutud, et ta põhjendaks teabe vajalikkust, vaid üksnes seda, miks tal on vaja teavet ametliku kinnitusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale maavalitsuse 22.12.2014 kirja edastamisega saab kaebaja 24.01.2015 teabenõude lugeda nõuetekohaselt täidetuks. Vastustaja ei pidanud saatma kaebajale teabenõude p-des 1 ja 2 küsitud dokumente, sest nendes punktides palus kaebaja esitada teabe selle kohta, mille põhjal vastustaja 22.01.2015 vastuses luges, et kaebajale on maavalitsuse 22.12.2014 kiri kättesaadav. Edastades kaebajale 22.12.2014 kirja, möönis vastustaja, et selliseid dokumente ei ole. Samas selgitas vastustaja 02.02.2015 vastuses teabenõudele, et kuna 22.12.2014 kiri oli saadetud Anne Sile, eeldas vastustaja, et kaebajal on sellele juurdepääs olemas. 8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.