2-11-49923/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-49923 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Sergei Baburtšenkovi vastu 4 174, 60 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. septembri 2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Baburtšenkovi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Sergei Baburtšenkov (isikukood: XXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko esindajad Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu; registrikood: 70001975), esindaja Pille Martin Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Sergei Baburtšenkovi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
3. septembri 2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-49923 ja tagastada apellatsioonkaebus Sergei Baburtšenkovile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
4. Eesti Vabariik (hageja) esitas
5. oktoobril 2011 hagi Sergei Baurtšenkovi (kostja) vastu 4174, 60 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hüvitati Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
6. märtsi 2010 otsusega nr KTO236 kostja poolt toime pandud ja ohvri surmaga lõppenud vägivallakuriteost tulenev kahju ohvri ülalpeetavale ajavahemiku eest
7. oktoober 2009 kuni
8. oktoober 2011 summas 4 174, 60 eurot. Ohvriabi (OAS) § 31 alusel läks hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.
9. Kostja S. Baburtšenkov vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei saanud hageja hagi põhjendada haldusaktiga nr KTO236, mis anti välja haldusmenetluse käigus, milles kostja ei osalenud ja mille alustamisest kostjat ei teavitatud. Kostja oli otsuse nr KTO236 koostamise menetluses menetlusosaliseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 mõistes. Kuivõrd kostjat ei kaasatud haldusmenetlusse, siis ei saanud ta realiseerida HMS §-s 40 sätestatud menetlusosalise õigusi. Kostja leidis, et ohvri ülalpeetav L. B ei olnud tegelikult ohvri ülalpidamisel. Kostja ja ohver jagasid ühist eluruumi, kuid ohvri ülalpeetav elas eraldi. Samuti puudus ohvril maksustavatav tulu, mille abil oleks saanud ohvrit üleval pidada.
10. Viru Maakohtu
11. septembri 2012 otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi S. Baburtšenkovi vastu. S. Baburtšenkovilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 4 174, 60 eurot ja riigilõiv summas 543, 24 eurot. Maakohus jättis menetluskulud S. Baburtšenkovi kanda. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et hüvitise saanud L. B oli ohvri vanem ja vanaduspensionieas. Asjakohatud olid kostja väited, et L. B ei olnud ohvri ülalpeetav, kuivõrd õigus hüvitist saada ei sõltu nimetatud asjaolust. Pooled ei vaielnud, et hageja maksis kannatanule OAS alusel hüvitist summas 4 174, 60 eurot. OAS § 31 lg 1 kohaselt läks pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega oli hagejal õigus esitada välja makstud hüvitisest tulenev regressinõue kostja vastu. Maakohus leidis, et kostja viited haldusmenetluse rikkumistele olid asjakohatud. Tsiviilasja lahendamisel puudus igasugune seos haldusmenetlusega ning maakohus ei arutanud poole väidete alusel haldusmenetluse läbiviimise õiguspärasust. Haldusmenetluses antud aktide ja tehtud toimingute õiguspärasust kontrollib halduskohus haldusmenetluse seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt. Õige oli hageja esindaja väide, et kostja ei olnud 2 antud haldusmenetluse osaline. OAS alusel hüvitise määramise otsustamise menetlus ei puuduta kostja õiguseid või kohustusi. Kostjat puudutas kahju hüvitamise kohustuse üleminekul regressi korras hagi esitamine maakohtusse.
12. S. Baburtšenkov esitas Viru Maakohtu
13. septembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, kus esimese astme kohus pidas alusetuks apellandi väidet, et rikuti apellandi õigusi haldusmenetluses kuriteoohvri hüvitise maksmise taotluse arutamisel. Samuti palus apellant tühistada esimese astme kohtu otsus resolutiivosas. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) vaidlustab apellant Viru Maakohtu otsuse osaliselt; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et tsiviilasja arutamisel puudub seos haldusmenetlusega ja maakohus ei aruta haldusmenetluse läbiviimise õiguspärasust poolte väidete alusel. Vaidlustatav otsus sõltub täielikult haldusmenetluses õigussuhte olemasolust või puudumisest. Kuivõrd apellanti ei kaasatud ohvri ülalpeetavale hüvitise määramise haldusmenetlusse, siis ei saanud apellant realiseerida HMS §-s 40 ettenähtud õigusi ning menetlus tsiviilkohtus oleks tulenevalt TsMS §-st 356 lg-st 1 tulnud peatada; 3) ei ole ohvri ülalpeetava avalduse alusel alustatud haldusmenetlus lõppenud. Haldusakti nr KTO236 pole apellandile HMS §-s 25 sätestatud korras kätte toimetatud ega teatavaks tehtud, seega ei ole haldusmenetlus HMS § 43 lg 1 p 1 mõistes lõppenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda S. Baburtšenkovi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
15. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleks TsMS § 356 lg 1 alusel peatada. Siinkohal tugineb apellant asjaolule, et teda ei kaasatud ohvri ülalpeetavale hüvitise määramise haldusmenetlusse, ning kuna teda ei kaasatud, siis ei ole haldusmenetlus lõppenud. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
16. märtsi 2010 otsust nr KTO236, millega määrati L. B kui kuriteoohvrile hüvitis, ei ole toimetatud apellandile kätte, ei anna alust väita, et käimas on haldusmenetlus, milles tuvastatakse õigussuhet, millest sõltub käesoleva tsiviilasja otsus.
17. Iseenesest ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidlust selle üle, et Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
18. märtsi 2010 otsuse nr KTO236 alusel on riigi poolt kuriteoohvrile vastavalt OAS sätetele hüvitis makstud ning OAS § 31 lg 1 järgi pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on antud juhul hagi esemeks kuriteoga tekitatud kahju ning apellandil oli võimalik esitada menetluses kõik omapoolsed vastuväited seoses sellega, et ta ei ole tema poolt toimepandud kuriteoga L. B kahju tekitanud, samuti oli tal õigus vaidlustada kahju suurust, s.o vägivallakuriteo toimepanijal on võimalik oma õigusi kaitsta hagimenetluses, kus Eesti Vabariik nõuab regressi korras vägivallakuriteo toimepanijalt ohvri ülalpeetavale hüvitisena makstud summat. 3 Apellatsioonkaebuses ei ole apellant nimetatud väidetele tuginenud. Apellandi väide, et teda oleks tulnud kaasata Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
19. märtsi 2010 otsuse nr KTO236 vastuvõtmisel läbiviidud haldusmenetlusse, ei oleks isegi selle õigsust eeldades apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Käesolevas asjas tehtav kohtulahend ei olene sellest, kas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
20. märtsi 2010 otsuse nr KTO236 vastuvõtmisel läbiviidud haldusmenetluses rikuti või ei rikutud apellandi õigusi. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
21. märtsi 2010 otsus nr KTO236 on üks asjas olevatest tõenditest, mida kohus hindab kogumis teiste tõenditega. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud väited on seotud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
22. märtsi 2010 otsuse nr KTO236 vastuvõtmisel läbiviidud haldusmenetlusega ning kui isegi eeldada nende väidete õigsust, ei saaks kaebust ilmselt rahuldada, siis tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
23. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hüvitise määramist reguleerivate OAS sätete kohaselt ei ole vägivallakuriteo toimepanija hüvitise määramise menetluses menetlusosaliseks ning seega ei ole Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
24. märtsi 2010 otsuse nr KTO236 vastuvõtmisel läbiviidud haldusmenetluses rikutud apellandi õigusi. Samas aga nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, isegi kui eeldada, et apellandi õigusi haldusmenetluses rikuti, ei oleks see asjaolu kaebuse rahuldamise aluseks. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4 Viivi Tomson