) § 15 lõikele 1, mille kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
, sest rikkudes materiaal- ja menetlusõiguse norme, panid kohtunikud toime kuriteo. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 18.01.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. 1) Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju puhul piirab
lg 1 PS §-s 25 sätestatud lihtreservatsiooniga hüvitispõhiõigust tingimusega, et kahju hüvitamist on võimalik nõuda ainult juhul, kui kohtunik pani kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2015 otsuse ega Riigikohtu 14.10.2015 määruse teinud kohtunikke kuriteos süüdi mõistetud ning ka kaebaja ei viita selliste kohtuotsuste olemasolule.
lg 1 ei võimalda kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud menetlusõiguse normi olulise rikkumise või materiaalõiguse vale kohaldamisega. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ning hoida ära olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral – esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Seadusandja pidas kahju hüvitamise piiramisel
lg-s 1 silmas kohtumenetlust, kus kahju on võimalik vältida kohtulahendi edasikaebamisega ning mille puhul jõustunud kohtulahendi õiguspärasuse kontrollimine on keeruline või koguni võimatu. 2) Kaebaja sai kahju vältida kohtulahendi edasikaebamisega. Esimesel korral tühistas Riigikohus ringkonna- ja maakohtu otsused ning kaebaja vabanes 592 650,74 euro suuruse kahjusumma tasumise kohustusest. Seega ei mõjutanud asja lõpplahendit maa- ja ringkonnakohtu eksimused asja esmakordsel läbivaatamisel. Teistkordsel Riigikohtusse pöördumisel ei võetud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega ei teinud ringkonnakohus 22.06.2015 otsuses selliseid vigu, mis oleks kaasa toonud asja ebaõige lahendamise. Kaebaja tugines 21.07.2015 kassatsioonkaebuses muuhulgas menetluskulude ebaõigele jaotamisele, mistõttu sai Riigikohus hinnata ka menetluskulude jaotuse õigsust. Asjaolu, et edasikaebevõimaluse kasutamine ei viinud kaebajat soovitud tulemusele, ei tähenda, et kohtud oleksid rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei anna kaebajale õigust nõuda jõustunud kohtulahendite ümbervaatamist ning halduskohus ei saa kontrollida tsiviilkohtute lahendite sisulist õigsust. Muuhulgas puudub halduskohtul võimalus tuvastada, kas Riigikohus jättis 21.07.2015 kassatsioonkaebuse valesti menetlusse võtmata. Kuna Riigikohtu hinnangul ei teinud ringkonnakohus vigu, mis oleksid viinud asja ebaõigele 2
lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamise kaudu, sest kaebuse asjaoludel ja senist kohtupraktikat arvestades puudub kahtlus, et
lg 1 osas, milles see võimaldab kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, ja tunnistada nimetatud säte vastavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja soovib määruskaebuse arutamist kohtuistungil. 1) Halduskohus ei ole järginud selgitamiskohustust ega kohaldanud uurimispõhimõtet. Kaebaja taotlust peab hindama sisuliselt ja terviklikult ning formaalsete nõuete täitmine ei tohiks kontrolli piirata. Riigivõim on kohustatud tagama isikule PS §-st 15 tuleneva kaebeõiguse reaalse teostamise. 2)
lg 1 kohaldub ka siis, kui kahju on tekitatud kohtute poolt menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamisega. Tsiviilasjas nr 2-05-23429 ei ole kohtud täitnud menetlusseadustikus sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandeid ning eiratud on läbipaistva ja ausa kohtupidamise põhimõtteid. Kaebaja soovib, et kohus alustaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, et välja selgitada, miks Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-23429 on kahju tekkimine põhistamata ning otsus ei tulene seadustest ja Riigikohtu juhistest; miks Tartu Ringkonnakohus tohib valetada; kuidas on võimalik tekitada ettevõttele 65 850 eurot kahju, kui sama tehinguga sai ettevõte 432 827 eurot kasu; miks Riigikohus lubas 14.10.2015 määrusega Tartu Ringkonnakohtul eirata seadust, Riigikohtu ja EIK juhiseid, jättes kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata; miks muutus riigi kõrgem kohus ise õigusliku ebaselguse allikaks. Nendele küsimustele vastuste leidmise õiguspärane eesmärk on see, et kohtud tunnistaksid oma viga, ei rikuks oluliselt menetlusnorme ega kohaldaks valesti materiaalõigust ning mõistaksid välja kohtute poolt tekitatud kahjud. 3) Ka sundtäitmise kulud tuleb lugeda kohtu poolt tekitatud õigusvastaseks kahjuks. Kui kohtud oleksid tsiviilasjas nr 2-05-23429 täitnud tsiviilkohtumenetluse ülesandeid ning ei oleks oluliselt rikkunud menetlusnorme ja valesti kohaldanud materiaalõigust, ei oleks olnud ka kohtutäituri otsust. 8. Justiitsministeerium palus jätta määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt
lg-st 1 tekib isikul õigus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kohtu tegevus on olnud rängalt õigusvastane, s.t kohtuniku tegevus on karistusseadustiku järgi käsitletav kuriteona. Riigi vastutuse piirangu eesmärk on kohtu sõltumatuse, kohtuotsuse seadusjõu ning õigusrahu tagamine. Kohtuniku õigusvastaseks teoks, mille alusel kahju hüvitamist nõuda, saab pidada üksnes kohtulahendiga tuvastatud kohtuniku kuritegu, mitte sellist kohtuotsust ega määrust, mis järgmises kohtuastmes tühistatakse põhjusel, et kohtunik on seadust valesti kohaldanud või hinnanud tõendeid vääralt. Asjaolu, et kaebaja ei saavutanud kohtumenetluse lõpuks soovitud tulemust, ei tähenda, et 3
lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
lg-s 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Piirangul on legitiimne eesmärk tagada jõustunud kohtulahendite õiguskindlus ning kaitsta kohtute sõltumatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtu eksimused seoses materiaalõiguse normide väära kohaldamise, faktide tuvastamise või tõendite hindamisega ei ole käsitatavad kuriteona. Nimetatud eksimused saab üldjuhul kõrvaldada edasikaebevõimaluste kasutamise teel. Tsiviilasjas nr 2-05-23429 on kaebaja kasutanud edasikaebevõimalusi ning saanud seeläbi kontrollida teda puudutavate lahendite õiguspärasust. Kaebajat puudutav vaidlus on läbinud kõik kolm kohtuastet ning kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellisele tema õigusi väidetavalt rikkuvale asjaolule, mis ei puudutaks kohtute poolt menetlusvõi materiaalõiguse kohaldamist. Määruskaebuses väljendatud soov, et kohtud tunnistaksid oma viga ning kohaldaksid edaspidi materiaal- ja menetlusõigust õigesti, ei ole kooskõlas õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiga ega anna alust
Kaebuses kirjeldatud asjaoludel puudub alus kahelda
12. Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud selgitamiskohustust ning uurimispõhimõtet. Kaebaja on õigesti viidanud, et enne kaebuse tagastamist tuleb kohtul tulenevalt uurimispõhimõttest kindlaks teha, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik mõne tulemuslikuma taotluse esitamine (vt RKHKm 10.06.2013, nr 3-3-1-18-13, p 16). Antud juhul ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi taotluse muutmise läbi. Asja materjalide pinnalt on selge, et kaebaja soovib talle tsiviilasja nr 2-05-23429 menetluse tulemusel ehk õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu kohaldub
Kaebaja ei osuta määruskaebuses ühelegi olulist tähtsust omavale asjaolule, mida halduskohus ei oleks tuvastanud, kuid mis annaks aluse pidada
Halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel eduväljavaadete ilmselge puudumise tõttu ning vastavat kaebeõiguse piirangut ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega pelgalt formaalseks. 13. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus muutmata. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.