Obsah (5)

§ 477§ 667§ 659§ 656§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-1122 Tsiviilasi Valga L

§ 477

lg 7 kohaselt kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust lisatõendite esitamiseks; 4) ei ole eestkostetava korteriomandile kommunaalvõlgnevuste koguneda laskmine kooskõlas PKS § 183 lg 1 põhimõttega. Korteriomandi võõrandamisest saadava rahasumma abil saab lisaks võlgnevuste likvideerimisele tagada paremini ka eestkostetava hoolekandeteenuseks vajaminevate kulutuste katmist ning suurendada tema isiklikku heaolu. Samuti on võimalik ülejäänud rahasumma hoiustada ning vajadusel kasutada hiljem uue elamispinna soetamiseks või üürimiseks; 5) ei ole eestkostetava korteriomandit võimalik üürile anda, kuna see vajab korralikku remonti. Samuti on Valga linnas sisuliselt võimatu korteri üürimisest mingit tulu saada. See aga tähendab omakorda, et korterioamandi seisukord halveneb veelgi ja hilisema müügi korral ei pruugi saada enam seda hinda, mis oleks käesoleval hetkel võimalik saada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Valga Linnavalitsuse määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu 7. mai 2012 määrus tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel ise uue määruse, millega rahuldab Valga Linnavalitsuse avalduse anda nõusolek eestkostetavale E.N. e kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.

1. Valga Maakohus on oma
2. mai 2012 määruses avalduse rahuldamata jätmist motiveerinud sellega, et avaldus pole piisavalt põhjendatud ning avaldaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu. Sellistest kaalutustest lähtudes avaldust rahuldamata jättes on maakohus rikkunud hagita asjades kehtivat uurimisprintsiipi.

§ 477

lg 7 tulenevalt nõuab kohus hagita asjas avaldajalt täiendavate tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Uurimispõhimõtte sisu on avanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-09, mille p 14 kohaselt on „hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et 3 menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid.“ Praegusel juhul jäid maakohtul mitmed asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata, mistõttu oleks maakohus pidanud avaldajale tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. 7.

§ 659

lg 1 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.

§ 656

lg 2 teise lause kohaselt saadab ringkonnakohus asja maakohtusse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu uueks arutamiseks tagasi siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohtupoolne menetlusõiguse normi rikkumine võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldamiseks tegi ringkonnakohus ise avaldajale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Avaldaja esitas ringkonnakohtule täiendavad selgitused ning korteri turuhinda tõendava Domus Kinnisvara eksperthinnangu. Eksperthinnangu p-st 3.8 nähtub, et korter on halvas seisukorras ja vajab kapitaalremonti. Seinad, laed ja põrandad on määrdunud ning kulunud, viimistlusmaterjalid on kulunud ja vajavad väljavahetamist. Aknad pärinevad maja ehitamise ajast ning tuleks välja vahetada, samuti on halvas seisukorras ja vananenud siseuksed ja sanitaartehnika. Korteri turuväärtus on 5000 eurot. Määruskaebusega koos esitas avaldaja korteriühistupoolse kinnituse, mille kohaselt

1. mai 2012 seisuga oli korteril kommunaalteenuste eest võlgnevus 404.50 eurot. Avaldaja täiendavate kirjalike selgituste kohaselt täitis korteril lasuvaid kohustusi seni Lidia Hlveno, kes oli E.N. ema tuttav. E.N. ema oli jätnud L. Hlvenole oma säästudest rahasumma oma matusekulude katteks ja E.N. abistamiseks.
2. PKS § 123 lg 1 ja § 202 lg 2 kohaselt lähtub kohus eestkostetavaga seotud asju läbi vaadates eelkõige eestkostetava huvidest. Praegusel juhul leiab kohus, et korteri müügiks nõusoleku andmine ei kahjusta eestkostetava huve. Kui lasta kommunaalteenuste võlgnevusel koguneda, võib korter sattuda hiljem sundmüüki, mis oleks eestkostetavale kahjulikum kui praegune müük turuhinnaga. Eksperthinnangu p-st 3.9 ning avaldaja selgitustest lähtuvalt ei ole korterit võimalik ka välja üürida. Korter vajab remonti, kuid üüriturul eelistatakse heas seisukorras ja möbleeritud kortereid. Ringkonnakohus leiab, et eestkostjalt ei saa mõistlikult eeldada remondi teostamist eestkostetavale kuuluvas korteris, kui eestkostetaval endal puuduvad selleks vahendid. Korteriomandi müügist laekuv raha tuleb eestkostjal PKS § 186 lg 1 alusel paigutada Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses avaldaja varast eraldi, paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. 9.

§ 172lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Tomson Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks