1-15-2385/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2385 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu Ruslan Prokopenko tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Ruslan Prokopenko (isikukood 37005070265) kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ruslan Prokopenko kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Ruslan Prokopenkolt. Ruslan Prokopenkol tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700039684 ja selgitus „Ruslan Prokopenko, 1-15-2385 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 28.05.2015 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Ruslan Prokopenko süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Prokopenko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 07.10.
10. Karistuse kandmise lõpp 07.07.
11. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 26.01.2016 määrusega jäeti R. Prokopenko vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
13. Maakohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 14-l korral ning vanglas viibib ta seitsmendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik ning kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Praegu kannab karistust narkootikumide omamise, valdamise ja vahendamise eest. Varasemalt on toime pannud järjepidevalt varavastaseid kuritegusid ning paaril korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
14. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma elukaaslase ja tema pojaga. Isik on vangistuse jooksul käinud vestlusel kriminaalhooldusametnikuga seoses haginõuetega ning vestlusel psühholoogiga seoses mälu treenimisega. Samuti on isikul vabanemisel kindel töökoht. Tööandja kriminaalhooldusametnikule garantiikirja esitanud ei ole, kuid juhatuse liige on telefoni teel kinnitanud, et kinnipeetav saab tööle. Seega on isikul vabanemisel olemas kindel igakuine sissetulek, mis aitab majanduslikult toime tulla. Samuti on elukaaslane ja tema poeg lubanud kinnipeetavat materiaalselt toetada võimaluste piires. 2.
15. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täielikult täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. 2.
16. Kuigi isikul on vabanemisel võimalus tööle saada OÜ-sse XXXX , mis tagab isikule igakuise kindla sissetuleku, mis omakorda soodustab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses, on kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud majandusliku kasu saamise soov ja seda ka siis, kui isikul on olnud ametlik töökoht ja kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata nõuded, mida on K-raha ja Täitise andmetel üle 18 000 euro. Enda sõnul on võlgnevusi motiveeritud tasuma. Samuti kuuluvad isiku tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivselt mõju avaldada, kinnipeetava enda sõnul ta mõjutatav teiste poolt ei ole. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 24% ning vägivaldse kuriteo puhul 26%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Maakohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ka varem olnud kriminaalhooldusel ning rikkunud kontrollnõudeid, samuti pannud katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada. Süüdimõistetu on tänaseks aru saanud oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud teha oma elus vastavad muudatused. R. Prokopenkol on olemas garanteeritud elu- ja töökoht. Need vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks on R. Prokopenko vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel, ta on motiveeritud tasuma vabanedes tema vastu suunatud nõuded. Lisaks soovib süüdimõistetu osaleda vabanemisel sotsiaalprogrammis, mis aitaks tal eluga kohaneda. R. Prokopenko on mõistnud, et alkohol ja narkootikumid ei ole tema jaoks. Ta ei hakka suhtlema kriminaalse taustaga inimestega, vaid soovib tasuda nõudeid, teha tööd, pühenduda perele ja elada normaalset elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Prokopenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega ning peab veel täiendavalt positiivseks, et süüdimõistetu on motiveeritud muutuma ning ta on omandanud riigikeele B1 tasemel. Samas kohtukolleegium leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus R. Prokopenko vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid R. Prokopenko ennetähtaegse vabastamise. Üksnes asjaolu, et süüdimõistetu on motiveeritud väidetavalt pärast 14-l korral kriminaalkorras süüdimõistmist ja seitsmendat reaalset vangistust oma käitumist muutma, ei ole eluliselt usutav.
20. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Prokopenko puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Arvestades, et süüdimõistetule on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma, ei ole alust arvata, et see võiks toimuda ka käesolevalt.
21. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Prokopenkol hüvitada G.-J. Pello kaitsjatasu 96 eurot.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 26.01.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau