) §-de 178 lg 2, 660 lg 1 ja 661 lg 1 ja 2 alusel Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Asjaolud Tartu Maakohtu 18.09.
lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja on 31.07.
lg 1 alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt
lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-2-1-65-13). Vastavalt
Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, sama paragrahvi p 2 järgi ka sõidukulud. Hageja taotleb kostjalt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 700 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 600 eurot ja hiljem täiendavalt 100 eurot (I kd, tl 8 ja tl 32 pöördel). Kostja ei ole nimetatud kulu suhtes vastuväiteid esitanud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Marko Tiirik ja kostjat on esindanud vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein.
lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalised on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes nimetatud kinnitused andnud (hageja – II kd, tl 1 pöördel, kostja – II kd, tl 13 pöördel). 3
lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd
p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse 400 euro väljamõistmiseks (ajakulu 2 x 2h, maksumus 100 eurot/h, kokku 400 eurot). Ülejäänud hageja lepingulise esindaja kuludele pole kostja vastu vaielnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja teostanud kõik menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabitoimingud, mis tuleb kohtu hinnangul lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Võttes arvesse menetluse tulemuslikkust hageja jaoks, peab kohus õigusabi 16 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks hageja huvide kaitsel. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus hagi esitamise tasutud riigilõiv – 700 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1300 eurot ning ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 300 eurot. Kostja lepinguline esindaja teostas menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabi osutamisega seotud toiminguid 4 tunni ulatuses, sealhulgas kliendiga nõupidamine 1 tund ning asja materjalidega tutvumine ja kohtule kirjalike seisukohtade koostamine 3 tundi. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Õigusabiteenus hõlmab mõistetavalt ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning lahendamine sõltub ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. 4
lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik kulud on esitatud ilma käibemaksuta (II kd, tl 1 pöördel). Kostja pole vastavat kinnitust andnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta. Maakohtus on pooled kandnud menetluskulusid kokku summas 2300 eurot. Võttes aluseks kohtuotsustes kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud maakohtus on jäetud poolte kanda võrdsetes osades, s.o 50 % kuludest hageja kanda ja 50 % kuludest kostja kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus on jäetud täielikult kostja kanda, tuleb maakohtus kantud menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 850 eurot (2300: 2 = 1150 – kostja poolt kantud menetluskulu 300 eurot). Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele 300 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Kokku peab kostja hagejale hüvitama menetluskulud 1150 euro suuruses summas..
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes sellekohase taotluse esitanud (II kd, tl 1 pöördel).
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.